Üle kuu aja on meie ülikoolide õpetajakoolituse tudengid olnud vabatahtlikena koolidele toeks. Vajadus abi järele on distantsõppe ajal veelgi kasvanud.

Tartu ülikooli Narva kolledži esmakursuslane Kristiina Bogens, kes õpib eesti keele kui teise keele õpetajaks, on abiks Narva Soldino gümnaasiumis.

„See on olnud väga hea kogemus,“ rääkis Kristiina Bogens. „Kui üleskutse tuli, siis mõtlesin, et miks mitte proovida ja teha õpetajaile appi minnes heategu.“

Enne kui koolid distantsõppele läksid, jõudis Bogens õpilastega klassiruumis näost näkku kohtuda. Oma imestuseks ei tundnud mingit hirmu ning oli üllatunud, et õpilased ei suhtunud nooresse asendusõpetajasse kuidagi teistmoodi kui oma tavalisse õpetajasse.

Veebis kohtub Bogens nüüd juba tuttavate nägudega – muidugi kui õpilased oma kaamera tunnis sisse lülitavad. Just otseste emotsioonide ja tagasiside puudumist peab Bogens distantsõppe suurimaks miinuseks. Mullu Jõhvi gümnaasiumi lõpetanud neiu mõistab tagantjärele oma õpetajate nördimust, kui nemad abiturientidena veebitunnis kaameraid sisse ei lülitanud.

Kolleegid võtsid tudengist vabatahtliku väga hästi vastu. Soldino gümnaasiumis on tööl ka Narva kolledži vilistlasi, kel oli väga hea meel, et vabatahtlike programm kutsus tudengid appi.

Kristiina Bogens jääb appi kooliaasta lõpuni ja asendab haiguslehel või muudel põhjustel töölt puuduvaid õpetajaid.

Tartu ülikooli Pedagogicumi koordinaatori Pille Lille sõnul on 16. märtsi seisuga täitnud abivajaduse ankeedi sada haridusasutust, osa on saatnud mitu palvet, kokku on sooviavaldusi 127. Kahe ülikooli vabatahtlikke koondavas andmebaasis on 237 inimest, kellest 127 on suunatud koostööle, 46 üliõpilasega on kokkulepped sõlmitud. Lihtsam on suunata noori Tallinna ja Tartu piires, seepärast on rohkem abilisi Harju- ja Tartumaal. Kuid viimasel ajal on abi saanud teisedki maakonnad ja Narva kolledži üliõpilased on oma hoole alla võtnud Ida- ja Lääne-Virumaa.

„Praegu on hakanud levima vajadus abistada individuaalselt distantsilt, mis võimaldab haridusasutusi paindlikult aidata,“ märkis Pille Lille. „Lasteaedu abistada on keerulisem, kuid võimalik. Näiteks on vaja toetada lasteaiaõpetajaid digitehnoloogia rakendamisel.“

TÜ ja TLÜ haridusteaduste instituudid pakuvad nüüd vabatahtlikele võimalust registreeruda vabaainele „Õppijate ja õpetajate toetamise praktika“ ning saada ainepunkte, peagi saab määrata ka stipendiume.

Seega läheb vabatahtlike panus õppetööna arvesse.

Lisaks tudengitele on koolidele appi tõtanud asendusõpetajad. Mai lõpuni saavad koolid pöörduda MTÜ Asendusõpetajad poole, et leida lühiajaliseks asenduseks inimesi. Riik kompenseerib asendusõpetajate palkamise kuni 80 tunni ulatuses kooli kohta, korraga saab ühe inimese palgata kuni kaheks nädalaks.

Et protsessid sujuksid, sõlmiti 15. märtsil heade kavatsuste kokkulepe, millele kirjutasid alla haridus- ja teadusminister Liina Kersna, linnade ja valdade liit, koolijuhtide ühendus, eraüldhariduskoolide ühendus, Waldorfi koolide ühendus, kristlike erakoolide liit ja asendusõpetajate ühing MTÜ ASÕP.