Põltsamaa vallas teadsime, et midagi muuta saab kogukond. Vallavalitsuse unistusest ei piisa. Vallavalitsus saab protsessi targalt juhtida, nii et unistused realiseeruksid.
Alguses läks kõik valesti. Kabinetivaikuses sündis eelnõu, mille volikogu kiirkorras otsuseks vormis. Hoolekogudele ja õpetajatele näidati ühte, aga ei oldud kindel, mida päriselt mõeldakse. Päev enne otsustavat hääletust tekkis kusagilt alternatiivne eelnõu, mis imekombel ka vastu võeti. Kõigil oli kiire, kiire, kiire. Ja siis tuli kohtuotsus, mis tõmbas kõigele kriipsu peale.
Umbes nii võib kokku võtta Põltsamaa valla haridusvõrgu ümberkorraldamise esimese katse 2018. aastal. Aga sellele järgnes teine – edulugu, mida on põhjust jagada.
Millest tuleb vajadus haridusvõrku muuta?
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koostab maailma riikide haridusvaldkonna kohta analüüse. Võrdluses teistega saab Eesti üldjuhul kiita. Samas leiab OECD, et haridusvõrgu korrastamine võimaldaks praegusest rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide palka, õpikeskkonda ning selle kaudu ka hariduse kvaliteeti.
Eesti gümnaasiumivõrk pärineb ajast, mil aastas sündis üle 21 000 lapse, see pole ilmselgelt võrreldav praeguse 13 000 lapsega. Viimase 15 aastaga on ka õpilaste arv vähenenud umbes 40%. Üha rohkem mõjutab koolivõrku elanikkonna linnastumine, mis annab valusa hoobi niigi väikestele maakoolidele.
Haridusvaldkonna ühe kriitilise mõjutegurina nähakse õpetajaskonna vananemist. Lähemate aastate jooksul vajatakse koolidesse juurde uusi pedagooge, sest ligi pool õpetajatest on 50-aastased või vanemad. Viimasel kümnel aastal on 60-aastaste ja vanemate õpetajate osakaal kasvanud 13,9%-lt koguni 21,2%-ni. Vähem tähtis ei ole leida kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid, sest kvalifitseeritud õpetajad suunduvad pensionipõlve nautima.
2019. aastal moodustasid hariduskulud omavalitsustes Eestis keskmiselt 50% eelarvest, ühinenud omavalitsustes ning mittelinnalistest piirkondades ka üle 60% eelarvekuludest. Sageli on hariduskulude suur osakaal tingitud ebaefektiivsest koolivõrgust. See omakorda on põhjus, miks mõnes omavalitsuses saavad õpetajad teistega võrreldes madalamat töötasu – riigi ettenähtud õpilaste arvu järgi rahastamisest ei piisa ning koolipidaja peab leidma lisa omavahenditest, mida pole sageli samuti piisavalt.
Haldusreformi käigus lubasid mitmed omavalitsused ühinemislepinguga, et külmutavad haridusvõrgu muudatused 2021. aasta kohalike valimisteni. Uuendades arengukavasid, on aga mitmed neist sunnitud alustama reforme varem.
Haridusvõrku ei saa korrastada vaid volikogu ja vallavalitsus. Kogu süsteemi mõjutavad teisedki huvigrupid – näiteks lapsevanemad, hoolekogud, õpilasesindused ja huvitatud isikud eri kogukondadest. Kuna tegemist on väga suure muudatustega kogukonna jaoks, on kogu protsessi teadlik planeerimine ja juhtimine möödapääsmatud.
Põltsamaa haridusvõrgu korrastamise kogemus
2018. aastal vastu võetud Põltsamaa valla arengukavas on kirjas, et haridusvõrk vajab ülevaatamist tagamaks kvaliteetne haridus igale lapsele. Vallavalitsus kohtus regulaarselt haridusasutuste juhtidega, analüüsiti ja kaasati eksperte ning alustati majanduspersonali koondamist eraldi asutusse, et koolid ja lasteaiad saaksid tegelda oma põhitegevuse ehk õppetööga.
2018. aasta sügisel võttis volikogu vastu otsuse „Põltsamaa valla haridusvõrgu ümberkorraldamise kavatsus“. See oligi eespool nimetatud luhtunud katse.
Reformi teine katse sai alguse 2020. aasta kevadel, mil paika sai ümberkorralduste ajakava ja tegevusplaan. Nende koostamisel jälgisime muutuste juhtimise teooriast tulenevaid soovitusi, kehtivaid seadusi ja tähtaegasid. Eesmärk oli jõuda aasta jooksul uue mudelini.
Juba praegu saab öelda, et meil läks hästi ja jõudsime eesmärgini. Nii hästi on läinud vaid kolmandikul omavalitsustel, kes on koolivõrku ümber kujundanud.
Põltsamaa valla haridusreformist saab välja tuua järgmised edutegurid ja soovitused, millele tähelepanu pöörata.
- Olemasolevate haridusasutuste juhid tuleb saada koostööd tegema. Meie lõime selleks juhtrühma, kuhu kuulusid iga taseme töötajad. Soovisime maandada ka hirme, mis on seotud näiteks võimaliku töökaotusega. Et vältida vastutöötamist ja tagada informeeritus, kaasasime juhtrühma töösse direktorid, sest nemad on otsetee koolikogukondadeni.
- Vaja on visiooni ja realistlikku muudatuste plaani, mille koostamisse oli kaasatud juhtrühm. Plaani vaatasime vallavalitsuses üle igal kuul, tutvustades juhtrühmale protsessi kulgu ja laekunud ettepanekuid.
- Soovisime, et kogu protsess oleks avatud ja kaasav, seepärast oli ka muutuste plaan avalik ja kõigile kättesaadav. Lisaks plaanile oli igal inimesel võimalik osaleda ajurünnakutel, infopäevadel, haridusvõrgu alternatiivide aruteludel ning jagada oma arvamust reformi igas etapis.
- Vallavalitsuse ametnikud ja juhtrühm uskus muudatusse. Kindlust andsid varasemad mõtted ja kavatsused, rahvusvahelised ja kohalikud suundumused ning pinged omavalitsuse eelarves. Põltsamaa vallas kaasasime konsultatsiooniettevõtte, kes tõi välja demograafilised suundumused ning tulevikuprognoosid. Tihti jõuab reaalne olukord kogukondadele kohale, kui seda kirjeldab keegi väljastpoolt.
- Haridusvõrgu korrastamise planeerimisel on väga tähtis roll kommunikatsioonil. Leppisime vallas kokku, kuidas liigub info ning toimub kaasamine. Lisaks kajastusele kohalikus lehes ja sotsiaalmeedias lõime valla kodulehele alamlehe www.poltsamaa.ee/haridusvork. See motiveeris juhtgruppi kogu protsessi korralikult dokumenteerima ja varuma aega ettevalmistuseks.
Haridusvõrgu korrastamine vajab tugevat sisulist koostööd, et jõuda hariduspoliitiliste eesmärkideni, nagu õppe kõrge kvaliteet, hariduse kättesaadavus ja valikute rohkus. Eelkõige tuleb kaasata ja selleks parim vahend on kommunikatsioon.
Lisa kommentaar