Kas Putin on vepslane ning kuidas maitsevad ugri räpp ja mugri rokk. Need ning teisedki tarkused Eesti soomeugriluse edendajailt võiks jõuda me koolidesse lausa aasta ringi.

Ehkki hõimupäev ja hõimunädal on möödas, vean hõimumõtet edasi. Küsin, mida on meile õpetanud koroonaaegne hõimupäevade pidamine. Ja mida üleilmse hõimukongressi Tartus ERM-is korraldamine nii, et paljud delegaadid-külalised Eestisse üldse ei pääsenud. 

Mis kasu oleme sest kitsikusest oma soomeugrilise hariduse ja ugrimugrilisi mõtteid vedavate koolide jaoks saanud? Kasu on õnneks suur ja mitmetahuline. Varasemetel hõimupäevadel, aga ka Eestis toimunud kongressidel on põhitähelepanu pälvinud just kaugelt, võõrsilt saabunud hõimlased. Nüüd on kitsamad olud toonud esile me omad Eesti hõimlased ja hõimuliikumise asjatundjad. Nad on tublid multikultuursed Eestimaa inimesed, kellest mõnda nüüd põgusalt tutvustan. Ka seetõttu, et tihti uuritakse minult kui veidi hõimlust edendanult, keda hõimupäeviks küll külla kutsuda. 

Soovitangi nüüd, aga annan nõu kutsuda neid külla pigem aasta ringi, sest elu on näidanud: ugrimugri asja ajajate kalendrid on hõimunädalal paksult kohtumisi täis. Nii tuubil, et mõni hilisem kutsuja võib ilma jääda. Seega on aastaringselt kutsumine pigem kindla peale minek.

Mari igiliikur

Kui Eestis oleks Mari saatkond, võiks saadikuks olla Aleksei Aleksejev, mari vedur ja igiliikur, väsimatu mari asja ajaja. Aleksei on Marimaalt vändanud hulganisti filme, mida rõõmuga näitab ja tutvustab. Laulab mari keeles, tantsib mari tantse, võib enese kui marilase juhtumitest nii Eestis kui Euroopas rääkida tunde.

Nüüd on Aleksei käima tõmbamas videoblogi ehk vlogi pealkirjaga „Marid, meie hõimlased”, kus oma suurt saadikutööd jätkab ja teisigi marilasi ning maridega seotut me ette toob.

Keda huvitavad kulinaarsed kogemused, peaks aga külla kutsuma nii Soomaa ja ühepuulootsiku väsimatu propageerija Aivar Ruukeli kui ta udmurditarist abikaasa Ljudmila. Nad mõlemad vedasid enneolematut projekti „Soome-ugri maitsed“, millest praguseks on saanud suisa hõimukohvikute päev. 

Pelmeenimaailma saadik

Udmurditar Nadii Muš on korraldanud kümneid, kui mitte sadu pelmeenivalmistamise koolitusi, sest teab koos teiste udmurtidega, et just nende rahvas oli see, kes pelmeenid välja mõtles ja maailmale kinkis.

Pealegi asub just tema kodumaal, Udmurtias maailma ainumas pelmeeni ausammas. Kas just ilmtingimata äge vaatamisväärsus, aga mainimisväärsus kindlasti.

Ungarlane Szilárd Tibor Tóth on Tartu Ülikooli Narva kolledžis eesti keele õpetaja, kes võib huvilised viia ägedate filoloogiliste aruteludeni. Aga ka tõdemusteni sellest, kuis õige eestikeelne laul teeb keeleõppes ära vaat et enamgi kui pikk ja keerukas grammatika tuupimine. Just Szilárd on mees, kes on vist kõige suuremale arvule mitte-eestlastele selgeks õpetanud Raimond Valgre legendaarse „Narva valsi“.

Ungarlanna Edina Csüllög on aga soome-ugri filmifestivali ellukutsuja, kelle valmitatud guljašisuppe kiidetakse taevani. Viimati kogesin seda mulkide pealinnas.

Isuri juured Iisakus

Uuematest tegijatest võiks ära mainida isur Jelizeveta Sabolotnõi, omade hulgas Liisaks hüütu, kes Iisakus kooliõpetajaks. Peterburist Narva kolledžisse õppima tulnud neiu leidis Eestist nii armastuse kui ka juured. Ta on tänaseks Iisaku noorte maailmapilti oma rahvakilluga avardanud, aga ka kohaliku lauluansambli ja koorigi isuri keeles laulma pannud.

Kes tahab enam hoopis ersadest-mokšadest kuulda, peab külla kutsuma Lasnamäe gümnaasiumi ersast õpetaja Natalia Abrosimova, oma rahva väärika saadiku.

Lisaks on kõigi hõimuürituste ehteks loomulikult tõeliselt ehedat soomeugrilust kandev Jaak Prozes, Fenno-Ugria sihtasutuse nõunik. Enne jõuab päike mitu korda looja minna, kui tema säravad emotsiooni- ja faktirikkad lood me hõimlastest vaibuvad. Lisaks on tema üks väheseid Eestimaal, kes teab naaberriigi presidendi kohta seda, kas Putin on siis soomeugrilane – vepslane – või mitte.

Ja kui Putin peakski olema soomeugrilane, siis mida meie, samuti soomeugrilased, sellest võidame või kaotame? 

Neenetsite Rammstein 

Kui hariduse edendajaid peaksid huvitama ka vägevad tiitlid, siis setode kuninga maapealseid esindajaid ehk sootskasid on meil mituteistkümmend. Ja valida on nii noori naisi kui vanu mehi, vastavalt maitsele! Kindlasti oskab igaüks neist setode esindajaist rääkida, kuis eilsest isegi pisut põlatud rahvakillust on tänaseks saanud Eesti vähemuste esirinnas astujad.

Ise olen selleks, et ugrimugri mõte vaid filoloogilis-filosoofiliseks ei jääks, kokku pannud muusikalise videokava „Ugri rokist mugri räpini“, kus maailmakuulsad hõimuartistid esitavad oma parimaid teoseid, millel üle ilma miljoneid fänne.

„Neenetsikeelset Rammsteini töötlust oleks võinud veel kõvemini mängida,“ kosteti mulle mulkide pealinnas, kui olin kohalikku rahvast poolteist tundi järjepannu ugrimugri muusika hittidega vaimustanud. Kõlasid nii Eurovisioni staarid Buranovo küla venememmed ehk siis Buranovskie Babuški kui ka soomlastele aastakümneid igatsetud Eurovisioni võidu toonud Lordi. 

Leidsime ka lahedaid sarnasusi udmurdi hiphopi pealkirjaga „Super udmurdid“ ja R2 aastahiti „Maakas“ vahel.

Poolaka ugrilipp

Kindlasti võiks tulevikus me koolide igapäevasesse lipuvarusse kuuluda ka soomeugri maailma lipp, mille on üllatuslikult kujundanud mitte soomeugrilane, vaid hoopis Poola fennougrist Szymon Pawlas. Ta kasutas taiest luues alusena Eesti, Soome, Ungari, Udmurdi ja Mordva lippe ning Muhu mända või kaheksakanda kui meie, ugrilaste üht levinumat sümbolit, milles nähtud nii õnnetähte, viljakuse sümbolit kui ka ilmakaarte risti.