Toivo Niiberg on viimasel ajal korduvalt tõstatanud õpetajate õiguste teema. Olen temaga nõus, et õpetajate töötasu tõstmine ei saa olla lõputu ega lahenda kõiki õpetajatööga kaasnevaid probleeme. Olen ka ise sel teemal korduvalt sõna võtnud.

Miks aga pole midagi muutunud? Iga õigusega peaksid kaasnema kohustused ja kohustustega vastutus. Võtame kas või õpetaja õigus viisakale, mittesolvavale käitumisele. Ühelt poolt võib ju väita, et sellele õpetajal juba on õigus. Kui õpetaja leiab, et teda on solvatud, võib ta pöörduda tsiviilvaidlusega kohtu poole ja nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Selleks peab ta aga koostama hagi, palkama advokaadi ja kulutama palju aega. Teiselt poolt näitab praktika, et kui õpetaja hakkab ennast kaitsma, hakkab avalikkus teda pigem hurjutama või isegi süüdistama. 

Seega peaks täiendama karistusseadustikku ja sätestama vastutuse õpetaja solvamise eest, nii nagu on olemas vastutus kohtuniku ja võimuesindajate solvamise eest. See ei ole kuritegu, vaid on väärtegu, kuid ei peaks sõltuma õpetaja valulävest, vaid olema avalik hinnang, et õpetajat solvata ei tohi.

Täpsustada tuleks ka, mis vanusest alates oleks selline solvamine karistatav. Nooremate õpilaste puhul tuleks vastav keelav säte lisada põhikooli- ja gümnaasiumiseadusse ning analüüsida, kas mõjutusmeetmed on seaduses kohased. Paika tuleb panna ka see, kuidas koolis selliseid juhtumeid menetletakse. Õpetajatel peab olema õigus kohaldada koheselt mõjutusmeetmeid ilma direktorile kaebamata vms. 

Loomulikult peab ta eelnevalt ära kuulama õpilase selgitused ja põhjendama mõjutusmeetme valikut (see nõue on juba kirjas PGS-s) ning kohaldatud mõjutusmeetmetest informeerima ka lapsevanemaid ja juhtkonda.  

Omaette teema on õpetaja solvamine lasteaias. Sageli ei saa laps aru, et tema jutt võib õpetajat solvata. Samas võib laps õpetajat ka sihilikult kiusata ning selleks peavad koolieelse lasteasutuse seaduses olema ette nähtud kohased mõjutusmeetmed. 

Kõik see jutt võib tunduda ahistamise ja sõnavabaduse piiramisena, kuid minu eesmärk ei ole solvajate massiline karistamine. Pigem võib loota, et õpilased, lapsevanemad, kolleegid ja ülemused hakkavad oma sõnu hoolikamalt valima ja viisakamalt suhtlema. Ja kui juhtubki mõni solvavam väljendus, siis on võimalik vabandust paluda ja rahulikult edasi koostööd teha. On ju lepitus ja taastav õigus samuti tänapäevase õigussüsteemi osa.

Nagu juba kirjutasin, on see minu mitmes avalik sõnavõtt õpetajate õiguste teemal. Seni on minu artiklitele järgnenud õpetajate artiklid sõnumiga, et mingeid täiendavaid mõjutusmeetmeid pole vaja. Asi olevat õpetaja kutsemeisterlikkuses ja heal õpetajal polevat õiguslikku kaitset vaja. Pole välistatud, et probleem on hoopis raporteerimiskohustuses – õpetajad ei soovi teavitada kasutatud mõjutusmeetmetest ja kasutavad neid „oma parema äranägemise järgi“. 

Olen õpetajate õiguste teemal rääkinud ka haridusõiguse loengutel. Seal on õpetajad minuga nõus olnud. Huvitav on näha, kas nad nüüd ka sõna võtavad või jääb jälle kõlama seisukoht, et õpetajad ei vaja täiendavat kaitset.