Eesti Vabariigi president 

Eesti Vabariigi peaminister 

Riigikogu 

On kahetsusväärne, et just lastekaitsepäeval, 01.06 lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, mille rakendamise esmane eesmärk on lapse heaolu – tagada igale lapsele arengut toetav keskkond ja õppe kvaliteet, sh eesti keele õppe alustamine ning ettevalmistus sujuvaks üleminekuks kooli, olenemata lasteasutuse liigist, lapse elukohast ja arenguvajadustest, ning senisest suurem lastevanemate kaasatus lapse heaolu tagamisse lasteaias/-hoius. 

Peame oluliseks märkida, et alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu koostamine on olnud pikaajaline, kõiki seaduse rakendumisega seotud osapooli kaasav protsess, milles tugineti siseriiklikele ja rahvusvahelistele alushariduse ning lapsehoiu kvaliteedi uuringutele. 

Kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise vajadust analüüsiti ja muudatuste lähtealused töötati välja 2015. aastal ning sõnastati alushariduse ja lapsehoiu kontseptsioonis, mida tutvustati avalikkusele 7. detsembril 2015. aastal. Alushariduse seaduse (hiljem alushariduse ja lapsehoiu seaduse) kaasajastamise protsessi aastatel 2017–2021 olid kaasatud kõigi huvigruppide esindajad, avalikel aruteludel oli võimalus kaasa rääkida kõigil huvilistel. Tehti arvukaid parandusettepanekuid. 

Rõhutame, et haridus- ja teadusministeerium arvestas eelnõu parendamisel suures ulatuses eri huvigruppide, praktikute ettepanekutega. Meie ühine ootus oli eelnõu jõustumine septembris 2022. Sellest tulenevalt olid haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus kavandanud tegevused, sealhulgas piirkondlikud seminarid alushariduse ja lapsehoiu seaduse ning alushariduse riikliku õppekava rakendamise toetamiseks. 

Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu on tervikliku hariduse valdkonna arenduse alus. Samal ajal eelnõu väljatöötamisega töötati Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös praktikuid kaasates välja nüüdisajastatud alushariduse riikliku õppekava eelnõu. Nüüdisajastati lasteaia/-hoiu õpikeskkonna nõuded. Need on eelnõuga kaasnevad olulised lasteaia tegevust toetavad rakendusaktid, mis on nüüd eelnõuga tagasi lükatud. 

Alushariduse süsteemi arendus on esimene samm haridussüsteemi järjepidevas arenduses, lähtudes Eesti haridusvaldkonna arengukavast 2021–2035 ja eesti keele arengukavast 2035. 

Tunneme muret haridussüsteemi järjepideva arengu, sh eesti keele arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise pärast. 

Kui ühiselt soovime, et Eesti tulevik oleks tark ja haritud rahvas, peab neid väärtusi kandma rahva esindus – Riigikogu, valitsus –, järgides Eesti arenguvisioone (arengukavades sõnastatud eesmärke).

Eesti Haridustöötajate Liit

Eesti Lasteaednike Liit

Eesti Koolijuhtide Ühendus

Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus