Eesti õpetajate töötasu on viimase kümne aasta jooksul suurenenud, kuid liiga väikeste sammudega. 

Õpetajad streikisid viimati aastal 2012, kui töötasu miinimum riigi keskmise palgaga võrreldes langes kolmandat aastat järjest. Toona oli õpetaja töötasu miinimum 644 ja riigi keskmine 887 eurot. Tänu streigile langus peatus ja palk hakkas vähehaaval tõusma. 

Kevadel viis EHL oma liikmete seas läbi küsitluse. Vastanuist 56% on viimasel ajal mõelnud töölt lahkumisele, neist 75% tõi peamiste põhjustena välja väikse töötasu ja suure koormuse. 

Vastavalt seadusele toimuvad igal aastal läbirääkimised palga alammäära üle. Viimasel ajal on hakatud rääkima arvestuslikust keskmisest töötasust. Selle all mõeldakse kogu raha, mille riik eraldab KOV-idele iga õpetaja ametikoha kohta. Sel aastal on see 1653 eurot ehk õpetaja töötasu alammäär (1412 eurot) pluss nn diferentseerimiskomponent 17,1%, mis oli kuni 2019 aastani 20%. Sellest peaks jätkuma klassijuhatamise, uurimistööde juhendamise ja asendamiste eest maksmiseks. Reaalsuses ei jää kuidagi raha diferentseerimiseks, st suurema professionaalsusega või kõrgema kutsejärguga õpetajatele suurema palga maksmiseks.

Paraku on töötasu kasvanud liialt aeglaselt ja õpetajate põud aina suureneb. Ei saa jätta mainimata ka väga suurt inflatsiooni, mis tekitab palgavaesust. Õpetaja töötasu alammäär on parimal hetkel, 2020. aastal, olnud „ainult“ 10% väiksem kui riigi keskmine. Kuna koroona ajal ei tõstetud õpetajate palka, kuigi koormus suurenes drastiliselt, moodustab praeguseks töötasu alammäär ainult 82% keskmisest. See on väga frustreeriv ja näitab, et õpetajat ei väärtustata. Sellest tulenevalt väljendaski uuringus üle 90% õpetajatest valmisolekut streikida. Olukorra tõsidusest oleme rääkinud ministrile ja valitsusele.  

29. septembril toimub järgmise aasta palgaläbirääkimiste viimane voor. Praeguse pakkumise järgi oleks õpetajate töötasu alammäär 1749 eurot, st tõus oleks 24% ja selle tulemusena moodustaks see riigi keskmisest 95%. Kindlasti ei vii tõus meid palju räägitud eesmärgini ega anna kindlustunnet tulevikuks. Oleme arutanud pakkumist ning enamik õpetajatest on leidnud, et arvestades riigi keerulist majanduslikku olukorda oleme nõus pakkumise vastu võtma ja praegu mitte streikima. Veel. Kindlasti on probleem pärast valimisi vaja lahendada. Valimiste peateemaks peab saama õpetajaameti väärtustamine ning palga- ja töökoormuse probleemi lahendamine. Kui järgmine valitsus ei astu kohe samaväärset sammu praeguse valitsusega, oleme sunnitud Eesti väga hea hariduse säilimiseks streikima.