Valminud on õpiobjekt „Kunst ettevõtlikkuse vaatenurgast“. Ettevõtlikkusele ja kunstile keskenduva õpiobjekti loomise üks eesmärke oli tugevdada arusaama, et ettevõtlikkus on loomingulise tööga loomuldasa seotud. Järgnevalt annamegi soovitusi, kuidas kunstiõppes ettevõtlikkust toetada. 

Kunst ja ettevõtlikkus on üksteisega rohkem seotud, kui esmapilgul tunduda võib. Pikem loomisprotsess vajab planeerimist, ideede elluviimist ja refleksiooni, lisaks nii aja-, enese- kui ka teiste juhtimise pädevust. Tänapäeval tegutseb kunstnik paljuski kui ettevõtja, kes peab elatise teenimiseks oma loomingut kommunikeerima ja müüma. 

Kunstnik ja kunstiõpetaja Kaili-Angela Konno tõdeb õpiobjektis, et kui esmapilgul tundusid ettevõtlikkusega seotud küsimused võõrad ja kunstikauged, siis järele mõeldes on väga paljud asjad nii kunstniku elus kui kunstiõpetaja töös just selle pädevusega seotud.

Alates 21. sajandi algusest oleme olnud tunnistajaks kunstniku-ettevõtja (Artpreneur) kuvandi pidevale tõusule. Ameerika esseisti William Deresiewiczi sõnul on kunstnikul-ettevõtjal lai valik loomingulisi, tehnilisi ja ettevõtlusoskusi, mis on vajalikud toimetamiseks tänapäeva postindustriaalses ja teadlikkust rõhutavas majanduses. Kunstnike tegevus ei piirdu üksnes tervikteoste kogumi loomisega, luuakse ka oma kuvandit, kasvatatakse vaatajaskonda, püütakse tähelepanu sotsiaalmeedias, otsitakse toetajaid ja koostööpartnereid ning rakendatakse ellu projekte ning äriplaane. 

Ka kunstnik Flo Kasearu räägib, kuidas ta oma majamuuseumit töös hoides tegutseb ühe inimese ettevõttena, olles samal ajal muuseumi kunstnik, giid, turvatöötaja, koristaja ja raamatupidaja. Selle kõrvalt teeb ta kõiki muid projekte. Ta laiendab oma mõtet ka teistele kunstnikele – paljudel kunstnikel on juriidiline keha, kuigi sellest tihti ei räägita. Kunstnikud loovad iseendale projekte – võtavad uue projekti ette, otsivad raha, eelarvestavad, teevad ära ja võtavad järgmise. 

Selle üle, et enesekuvandi loomine või sotsiaalmeedia turundus võib olla kunstnikule ebamugav, kuid on kunstnikuna eksisteerimise paratamatu osa, arutleb ka kunstnik ja kunstiõpetaja Anna Kõuhkna. Nii Flo Kasearu kui Anna Kõuhkna seostavad ettevõtlikkust algatusvõimega. Kõuhkna kõneleb, et see on ülioluline siis, kui kunstnik ei ole veel tuult tiibadesse saanud, Kasearu toob enda praktikast parimaks näiteks majamuuseumi käivitamise ning selle käigus hoidmise üheksa aasta jooksul. Samas möönab ta, et kunstnikud on erinevad: mõned töötavad mitme projektiga samal ajal ja teised rahulikumas tempos ning on keskendunud pigem ühele projektile.

Vastutuse andmine õpilasele

Kunstiõppe ajakohastatud ainekava (põhikooli kunstiainete ainevaldkond 2022) rõhutab suhestumist tänapäevaga ning annab õpetajatele vabaduse valida, kuidas õppijatele kultuuri muutuvat mitmekesisust õpisisuna avada. Ainekava pakub õpetajale valikuvabadust ja sellega suunab tähelepanu ka õpetaja enda muutlikkuse taluvusele ning vana ja uue kunstiga aktiivses dialoogis olemisele. Seega eeldab ettevõtlikkust ja loovust samavõrd loome- kui ka kunstiõpetaja töö. 

Kunstiõpetajad Helen Paasmäe, Karin Mägi ja Kaili-Angela Konno nimetavad kunstiõpetuse ja ettevõtlikkuse seostamisel võtmeküsimuseks vastutuse andmist õpilasele, alustades materjali valimisest, kuni õpieesmärkide seadmiseni.

Kunstiõppes annab ettevõtlikkuse esile tõstmiseks põhjust ka riikliku õppekava üldpädevuste raamistik, milles ettevõtlikkuspädevus on üks kaheksast üldpädevusest. Üldpädevused tuleb aga eri ainete kontekstis mõtestada ja avada. Mida tähendab see kunstiaines? Ettevõtlikkuspädevus sisaldab algatusvõimet, seostamisoskust, probleemilahendusoskust, loovust ja paindlikkust, aga ka kogukonda panustamist. Kõik need oskused on aktuaalsed ka kunsti loomisel ja õpetamisel. Õpiobjektis toome näiteid kunstnikest ja loominguvõtetest ning kunstiõpetajate tegevusest iga ettevõtlikkuspädevuse alaoskust silmas pidades. Õpiobjektiga soovime julgustada õpetajaid neid oskusi märkama, õppeprotsessi integreerima ning nii endas kui ka õppijates hindama ja tunnustama. 

Loovus vajab väljundit

Toome järgnevalt näiteid ettevõtlikkuspädevuse alaoskustest, alustades loovusest. Teresa Amabile ja Julianna Pillemer märgivad ajakirjas The Journal of Creative Behavior, et loovus on avatud lõpuga probleemistikule või ülesandele lahenduse leidmine, mis avaldub ka tulemis. Psühholoog Lev Võgotski hoiatas juba 1930. aastal, et loovus ei tohi jääda unistusse kinni ja tõeline loovus vajab ka vormi ning väljundit. Lähenemised loovusele ja ettevõtlikkusele on läbi põimunud ja sisaldavad ka järjepidevuse ning töökuse elementi, samuti soodsat keskkonda ja mõtlemisaega. Seega julgustame õpetajaid õppijate huvidest lähtuma, pikemaid õppeühikuid kavandama ning suunama õppijaid lisaks loomingu teostamisele ka uurima, planeerima, töid esitlema ning reflekteerima. Eri pädevuste fookusesse võtmine võib aidata meil õpetajatena märgata klassis ka eriandekaid. 

Seoste loomise rolli õppimises ja loovate lahenduste puhul on raske ülehinnata. Õppimine toimub seoseid luues juba olemasolevate teadmistega ning teisalt, mida rohkem seoseid suudad luua, seda rohkem on ka uusi, loovaid lahendusi. 

Õpiobjektis „Kunst ettevõtlikkuse vaatenurgast“ toome näite, kuidas valdkondade vahel luuakse seoseid loovuurimusliku lähenemise kaudu. Kunsti ja kunstnike kaasamise vajalikkust eri elu- ja tegevusvaldkondades nähakse üha enam, näiteks on mitmed ülikoolid uurimisrühmadesse kaasanud kunstnikke, et loovuurimuslikust vaatenurgast avada teemasid, mida on reaal- ja humanitaarteaduste vahenditega raskem käsitleda. 

Kunst võimaldab luua mitmekülgseid seoseid ning visuaali kaudu kompleksseid küsimusi paremini mõista. Heaks näiteks, kuidas visuaaliga ühiskondlikke arutelusid selgitada ja ka võimendada, on Joonmeedia visuaalsed kokkuvõtted, mille loomist kirjeldavad õpiobjekti vestluses kunstnikud ja ettevõtjad Siiri Taimla ja Tanel Rannala. Seoste loomine kunstiõpetuses toimib hästi ülesannete kaudu, mis tuginevad probleemipüstitusele, mitte valmis lahendustele, õpilastele vastutuse andmise ja valikuvariantide pakkumise kaudu.

Koostöö kunstis

Koostööpädevust saab kunstiõpetuses toetada grupitöödega, need aitavad kaasata ka passiivsemaid õpilasi, käivitada koostöist loovust, luua seoseid õpilaste pädevuste vahel. Kunsti puhul on selle roll vastuolulisem. Kuigi paljud nüüdiskunsti suunad on kogukondlikule koostööle ja muutuste initsieerimisele suunatud, nähakse kunsti tihti endiselt kunstniku enesekeskse isikliku ambitsioonina. Nii toovad ka Siiri Taimla ja Tanel Rannala välja, et nad ei käsitle Joonmeediat kunstiprojektina, kuna nende tegevuse keskmes on koostöö eri organisatsioonidega, mille kaudu sünnib uus väärtus ühiskonnas. Et koostöö toimiks, ei saa nad olla enesekesksed. Flo Kasearu toob välja, et tema teeb koostööd hea meelega, eriti teiste erialade spetsialistidega. See annab loovprotsessile ainest ning aitab tegevust värskena hoida.

Usume, et õpe on alati õpetaja nägu ning seotud tema toimetuleku ja pädevusega. Seega rõhutame ka õpetaja enda loovuse ja ettevõtlikkuse avaldumise vajalikkust. Olgu selle võti siis koostöö kunstnikega ja lõiminguprojektid kolleegidega, kogukonna ürituste korraldamine või oma näitustegevus. Õpiobjekti lõpus on õpetajatele enesehindamise küsimustik, mille abil oma tegevust analüüsida ja millest ideid ammutada.

Mis on õpiobjekt?

• Programmis „Edu ja tegu“ on 2022. aasta jooksul loodud ligi 20 karjääri- ning ettevõtlusõppe pädevusi edasi andvat õpiobjekti, mille leiate e-Koolikotist märksõna „Edu ja tegu“ alt.
• Õpiobjekt on digitaalne interaktiivne õppematerjal, mis luuakse mitmesuguste pädevuste omandamiseks eri valdkondades. 
• Õppida saab iseseisvalt, sõltumata ajast ja kohast, ning tinglikult võib õpiobjekti ka minikursuseks nimetada. Üks olulisi omadusi on terviklikkus, st õpiobjekt aitab omandada konkreetseid õpiväljundeid ning nende saavutamist kontrollida. 
• Kogu põhisisu paikneb ühe õpiobjekti sees, mitte välistel veebilehekülgedel, välisseoseid on võimalikult vähe ning seega ei sõltu õpisisu väliste materjalide muutumisest või kadumisest. Samuti on terviklikkus oluline aja kontekstis – õpiobjekt on oma aja laps ega pretendeeri aktuaalsusele kümnete aastate pärast. 
• Eesmärk olla õppimist toetav on saavutatud interaktiivsuse, illustratsioonide ning eri õpistiilidega arvestamise ja reflekteerimisele suunamise abil. Selleks kasutatakse võimalikult erinevat liiki õpisisu, alates loengutest ja intervjuudest, kuni mõtlemisülesannete ning enesetestideni.
• Tehniliselt on õpiobjekti juures oluline vastavus tehnilistele standarditele moel, et seda oleks võimalik kasutada levinud operatsioonisüsteemide ning tarkvaraga, olenemata kasutatavast õpikeskkonnast. 

---

TLÜ ja EKA kunstihariduse konverents „Heureka! Kunstiga teadmisteni“

KUHI kunstihariduse ideede konverents 2023

EKA aulas (A-101) 28. veebruaril 2023

Põhja pst 7, Tallinn

Hoia registreerumisel silm peal KUHI ‒ kunstihariduse ideed Facebooki lehel