FOORUM. Juunikuu teema: Kas suurema stipendiumiga tuleks taastada ka töökohustus õpitud erialal?

Alates sügisest tõusevad õpetajaks õppijate eristipendiumid 160 eurolt 400 euroni kuus ja kasvab ka stipendiumi saajate hulk. Häda on aga selles, et pooled õpetajakoolituse lõpetanud ei suundu erialasele tööle, vaid leiavad rakenduse mujal. Seetõttu on mõeldud, et ehk peaks suurema stipendiumi siduma pärast lõpetamist erialasel tööl töötamise kohustusega. Kas need, kes õpingud pooleli jätavad, peavad ka raha tagasi maksma?

Sellest sügisest hakkavad õpetajaks õppijate eristipendiumid olema 400 eurot 160 euro asemel kuus. Õpetajaskond vananeb ja uusi õpetajaid ei tule piisavalt peale. Seega on riigi selline otsus igati tervitatav. 

Kõige rohkem tuleks minu meelest stipendiumeid jagada eripedagoogiks, logopeediks, eesti keele, matemaatika ja informaatikaõpetajaks õppivatele üliõpilastele, sest nende õpetajate puudus on tuntav. Kuna praegu minnakse ka vene koolides kiiresti üle eestikeelsele õppele, siis on puudu ka teiste õppeainete õpetajatest, eriti neist, kes hakkaksid tööle lasteaedades ja koolides, mis lähevad üle eestikeelsele õppele.

Stipendiumite jagamisel tekib muidugi palju küsimusi. Kas suurema stipendiumiga peaks kaasnema kohustus teatud aastad pärast kooli lõpetamist õpetajana töötada? Kas need, kes õpingud pooleli jätavad, peavad ka raha tagasi maksma? Arvan, et see, kes saab suure stipendiumi, peaks pärast teatud aastad koolis töötama või stipendiumi mõistliku aja jooksul tagasi maksma. Samas muutub selline stipendium lihtsalt teatud mõttes õppelaenuks ja seetõttu tuleks see võib-olla ümber nimetada. 

Aga kui õpingud jäävad ülikoolis pooleli, tuleb võib-olla vaadata asjaolusid. Üldjuhul peaks üliõpilane sellisel juhul stipendiumi tagasi maksma, aga teatavad erandjuhud tuleks siiski ette näha, eriti tõsistel tervislikel põhjustel. 

Kui stipendiumileping sõlmida, peaks see olema riigi ja üliõpilase leping koos õiguste ja kohustustega. Stipendium võiks olla üliõpilasele võimalus, mitte kohustus, mis tagaks, et esimesel kursusel saab üliõpilane veel mõelda, kas ta ikka soovib stipendiumiga kaasnevat riski võtta. 

Seega, mina pooldan paindlikke lahendusi. Ja et süsteem oleks väga hästi läbi mõeldud ja täidaks talle pandud ootusi, siis tuleks teha mõjuanalüüs ning pidada nõu eri huvigruppidega, eriti üliõpilaste, õpetajate seltside, kohalike omavalitsuste ja koolijuhtidega.

---

Loe ka

Urve Läänemets – Raha kõiki rattaid käima ei pane