Saue valla tosinale ühtehoidvale lasteaiale on meeldinud koos lustida juba kümme aastat. Just nii pikk on valla lasteaedade tantsupeo traditsioon. Lasteaedade sisukas koostöö on aastatega muutunud veel tihedamaks, sest just koos tegutsedes saavad teoks suured mõtted. 

Saue valla lasteaedade tantsupidu sai alguse kultuuripärandi aastal 2013, mil tunnustatud tantsuõpetaja ja pärimuskultuuri spetsialist Mari Tomp selle mõtte välja käis. Laagri Lasteaed võttis ideest kinni ning asutigi pidu kavandama, üheks eestvedajaks oli tollane õppealajuhataja Eli Laaser. Algas tihe koostöö Saue valla lasteaedade muusikaõpetajatega, kes on muusikatundides tantsud lastele selgeks õpetanud.

Kõige tähtsam on tantsurõõm

Esimesest korrast alates on peo mõte olnud, et kõigi Saue valla lasteaedade kõik lapsed saaksid kokku tulla ja üheskoos tantsida. Tantsuplatsile tõttavad juba kahe-kolmeaastaste tantsujalad, ja nõnda kooliminejateni välja. Kava on kõigi lasteaedade jaoks ühine, tantsude raskusaste aga erinev ja vastavale vanusegrupile sobiv. Lapsed tantsivad vastavalt oma oskustele ja kõige tähtsam on tantsurõõm. Eesmärk ei ole pelgalt esinemine, vaid osasaamine peol tekkivast ühtsustundest, koos tegutsemise lust ja sünergia. Järjepidevus on oluline, tahe on tähtis, rõõm on põhiline!

Ära on tantsupidu jäänud vaid ühel aastal – koroona tõttu. Kahel aastal tuli loobuda suurest kogunemisest, ühel aastal tugeva vihma ja teisel koroona järelmõjude tõttu. Neil kahel korral lõi iga lasteaed tantsu oma õuealal, et tantsurõõmust osa saada ja traditsiooni elus hoida. 

Traditsiooniliselt algab tantsupidu igal aastal ühisloominguna sündinud regilauluga, kuhu on pandud kõik osalevad lasteaiad. Regilaul täieneb pidevalt ja kunagi ei või teada, millal ta päris valmis saab, kui saabki. Tänavu näiteks lisandus uue osalejana Kotka lasteaed. 

Igal peol on pidulisi tervitamas käinud Saue kauaaegne vallavanem Andres Laisk, kellel jagub alati toetavaid soove ja inspireerivaid sõnu kõigile. Lisaks oskab ta pidulisi igal aastal üllatada kas laulu, tantsu või muu põnevaga. Seekord lahkus ta pärast oma sõnavõttu väljakult kukerpallitades. 

12 lasteaeda, 50 rühma ja 1000 last

Esimesel, 2013. aastal osales tantsupeol 21 lasteaiarühma. Aastal 2017, mil Saue vald haldusreformi järel oluliselt kasvas, tuli kokku juba 37 rühma ja üle 600 lapse. Iga lasteaed saab ise otsustada, mitme rühmaga nad peol osalevad. Laagri piirkonna lasteaedadest osalevad enamasti kõik rühmad, kaugemalt tulijad, kes vajavad kohalejõudmiseks transporti, vaatavad vastavalt võimalusele, mitme rühmaga nad tulevad.

Praeguseks on meie pidu kasvanud imetabaselt suureks. 23. mail toimunud Saue valla lasteaedade tantsupeol osales 12 lasteaeda: kokku 50 rühma ligi tuhande osavõtjaga. Lisaks õpetajad, abilised, pered ning huvilised lähemalt ja kaugemalt. Laagri Lasteaia kui tantsupeo eestvedaja hea koostööpartner on Laagri Kool, kelle staadionile on kõik tantsulapsed võimalik ära mahutada, et pidu saaks toimuda.

Nagu igal aastal, algas tantsupidu ka sel korral rongkäiguga, kus laste seljas võis näha kauneid rahvarõivaid ning iga lasteaed kandis oma sümboolikaga lippu või plakatit. 

Eesti vanad tantsud ja laulumängud

Meie tantsupeo kavas on eesti vanad tantsud ja laulumängud, kusjuures igal aastal on juba tuttavate tantsude kõrval ka mõni selline, mida varem pole tantsitud. Hea koostöö märgiks ning peo üllatuseks on iga kord kavas ka õpetajate tants.

Esimesel tantsupeol 2013. aastal oli kavas kuus tantsu, lisaks üks ühistants. Sel aastal esitati üksteist tantsu: kaheksat neist tantsisid ainult lapsed, ühte õpetajad ja kaks tantsu tantsisid kõik koos. Kolmeste rühmad tantsisid kaks tantsu: „Tehke järel“ ja “Pöidlakese tants“, neljaste tants oli „Prigadi-pragadi“, viiestel „Väravamäng“, kuuestel „Teretamine“ ja „Siisik“. Poisid esitasid koos tantsu „Kiitsakas“, mis neile endale väga meeldib ja nalja teeb, sest seal saab haraka moodi harkis jalgadega hüpata, veiderdada ja hullata. Tüdrukud, välja arvatud kõige nooremad, tantsisid „Neljapaari“. 

Õpetajate „Las käia see tants“ oli sel aastal kavas esmakordselt. Teine tants, mida varem peol pole tantsitud, oli „Terve vald“, mida tantsisid kõik koos. Peo lõpetame alati ühistantsuga „Mu isamaa armas“. Moodustame suure ringi ja meil kõigil on ülev tunne üheskoos tantsida. 

Tore oli Laagri Kooli staadionil pealtvaatajate hulgas näha koolilapsi, kes lasteaia vilistlastena rõõmsa nostalgiaga staadioni kõrval tuttavaid tantse kaasa tantsisid.

Ligi poolteist tundi kestnud peo järel said kõik osalenud lasteaiad tänukirja ja kaasa suure kringli, et lasteaeda tagasi jõudes koos maiustada.

Usume, et pikem üks laste pidu olla ei saagi, sest peost peab jääma hea tunne ja tahtmine veel tantsida, mitte meenuma tülpimus ja väsimus. Oluline on sära laste silmis ja tantsulust laste jalgades. 

Ladus korraldus ja hea meeskonnatöö

Et nii väikestel kui suurtel oleks hea ja kindel tunne peol osaleda, on väga oluline peo ladus korraldus ja info liikumine. Kõik lasteaiad saavad info selle kohta, millal ja kuhu koguneda ning kus iga lasteaed staadionil asetseb. Jooniselt on täpselt näha, kes kelle kõrval tantsib ning kelle järel rongkäigus liigub.

Pärast pidu teeme alati kokkuvõtteid ja hakkame tasapisi juba järgmist pidu planeerima. Kõike südamega läbi tunnetades ja targalt kavandades pidu õnnestub, nagu juhtus ka sel aastal 23. mail sillerdava kevadpäikese paistel Laagri Kooli staadionil. 

Saue valla lasteaedade juubelipeo peakorraldajad ja läbiviijad olid meie suurepärane tantsujuht Mari Tomp, Laagri Lasteaia õppealajuhataja Birgit Sipelgas, tehniline korraldaja Tiit Tomp ja muusikalise teeninduse juht Kaupo Uibo. Suureks abiks on igal aastal lasteaedade õpetajad, kes järjepidevalt ise tantse õpivad ja neid lastele edasi õpetavad.  

Tantsupeol on tähtis roll selleski, et Laagri Lasteaias nüüd rahvatantsu õpetatakse – Mari Tomp teeb meie lastele rahvatantsutunde juba paar aastat. Õpitud tantse tantsitakse koos vanematega ka pidudel, koosviibimistel, perepäevadel. 

Oleme võtnud oma südameasjaks aidata peredel teadvustada ja mõista, et kultuuripärand on meie rahva identiteedi osa, mida tuleb üheskoos hoida. Mis on maast madalast Jukule selge, seda teab ja oskab väärtustada ka Juhan. Ootame juba järgmist pidu! 

---

Saue valla lasteaedade tantsupeo avalaul 

Kui mina hakkan laulemaie

laulemaie, luulemaie,

siis jääb küla kuulamaie,

valda tõuseb vaatamaie.

Nõlvak tuleb naerul näoga,

Tulevik tuleb tõtates,

Veskimöldre lustiliselt,

Kotka lapsed lausa lennult.

Veskitammi poisid-plikad,

Möldre maja rõõmust rõkkab.

Ääsmäe siutsub kaasikusse,

Laagri tuleb teistpoolt jõge,

Midrimaalta Mikud-Mannid,

Riisipere, laulud suul,

Kernu lapsed rutates,

Laitse õitsvast Kirsiaiast,

Turba tatsub raba pealta.

Kust see laps need laulud saanud,

kust see laps need tantsud võtnud?

See käind lasteaias õppimassa,

küll on laulu, kui mina lasen,

küll on tantsu, kui keerutan,

nüüd mina hakkan tantsimaie.