Mäletan hästi, kuidas 2022. aasta detsembris sain väga siira ja toetava sõnumiga e-kirja, et olen pälvinud ühena neljast õpetajast riikliku haridusstipendiumi. Oli tohutult hea tunne saada riiklik tunnustus selle eest, et olen hariduse arendamisel õigel teel ja mind usaldatakse looma midagi suuremat. Pidupäev, mida tähistada koos kolleegide ja perega.
Haridusstipendium kujutab endast olulist vahendit õpetajaameti väärtustamisel ja maine kujundamisel. See kannab endas sõnumit, et meie ühiskond tunnustab ja väärtustab neid, kes on pühendunud järgmise põlvkonna kujundamisele. Ühtlasi annab see õpetajatele ressursi realiseerida oma potentsiaali väljaspool klassiruumi ilma läbipõlemiseta.
Haridusstipendium ei ole lihtsalt rahasumma, mis võimaldab õpetajatel korraks jalga sirutada. See on enamat – võimalus pühenduda projekti(de)le, millel on sügavam mõju haridusväljal, mis loovad lisaväärtust ja toetavad hariduselu arengut. Minu kolleeg Silvia Pajus ja mina oleme stipendiumi määramise eest siiralt tänulikud. Saame luua sel õppeaastal töövahendid, mis toetavad matemaatikaõpetajaid uuendatud ainekava rakendamisel. Oleme pühendunud sellele, et luua midagi, millel oleks mõju meie õpetamisele ja õpilaste üldpädevuste toetamisele aineõppes.
Haridusstipendium võimaldab Eesti haridusse luua juurde uusi ja praktilisi õppematerjale ja -vahendeid, mida ilma selle aja- ja rahatoeta oleks keeruline teha. Juba selle viie aastaga on loodud hulgaliselt väga väärtuslikku materjali ning tehtud põnevaid uurimusi.
Ministeeriumipoolne usalduse puudumine toetuse kasutamise osas ei peaks olema põhjus see võimalus maha kriipsutada. Pigem tuleks alustada dialoogi, et mõista, kuidas me saame stipendiume veelgi paremini rakendada ja selle mõju mõõta nii, et kõik Eesti hariduses võidaksid. Stipendiumi kaotamisega saab lappida auku eelarves, kuid sellega kaotame ühtlasi ka investeeringu tulevikku, mille vilju saaksime näha haridusuuendustes, õpetajate motivatsioonis ja õpilaste edusammudes.
Kui õpetajatelt lasteaiast kutsehariduskeskuseni võetakse ära võimalus luua lisaväärtust stipendiumi näol, siis tekib kriitiline küsimus, kas seda pakub edaspidi ministeerium.
Võib tekkida vastuargument, et eelarve on piiratud ja peame otsustama, kas toetada õpetajate palku või stipendiume, kas investeerida haridusse või tagada, et meie lapsed saavad koolis piisavalt süüa. Ent see pole valik, mida teha haridussektoris, mis peaks olema meie ühiskonna alustala ja prioriteet. Ministril tuleks astuda samm ette, seista kindlalt haridusvaldkonna kaitsel ning mitte ainult mõista, vaid ka väärtustada iga algatust selle sees.
Haridus ei tohi olla valdkond, kust otsitakse kärpevõimalusi. See peaks olema koht, kuhu investeerime kogu südamest ja täie teadmisega, sest just haridus määrab meie ühiskonna tuleviku võimalused. Täna tehtud otsused mõjutavad meid kõiki – mitte ainult õpetajaid ja õpilasi, vaid kogu ühiskonda tervikuna. Nii et kas me otsustame investeerida tulevikku või teha lühinägelikke kärpeid, mille maksumus võib osutuda palju kõrgemaks, kui me praegu mõistame? Pealegi räägime me kuni 55 000 eurost aastas, millest üldjuhul jagatakse välja väiksem summa.
Varasemalt välja antud stipendiumitega saab tutvuda siin.
Ühe sellel õppeaastal loodava stipendiumi projektiga saab tutvuda siin.
Lisa kommentaar