31. oktoobri Õhtulehes ilmus artikkel „TABELID | SENIAVALDAMATA KOOLISTATISTIKA! Kui kõik õpetajad saaksid omale täiskoormuse, jääks 2800 õpetajat tööta“. Pealkiri oli intrigeeriv, tabelite juures viited HTM-i statistikale. Kuna artiklil oli pea sada kommentaari, millest enamikus oldi pahane, et õpetajad töötavad alakoormusega, saavad täispalka ja tahavad veel streikida ning palka juurde, avasin oma kooli kohta käiva statistika, võtsin kõrvale tarifikatsiooni ning õppekava. Ja mida ma leidsin?

1. Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium on sõlminud koostöölepingu valikainete õpetamiseks näiteks Tartu Kunstikooliga, Tartu Tervishoiukõrgkooliga, Sisekaitseakadeemiaga. Nende tundide andmise eest maksab kool arve alusel ning nimetatud tunnid ei kajastu EHIS-es. Seega ei sisaldu need 35 kursust õpetajate vanuse, koormuse jt tabelites. Kuna valikaineid õpetatakse ka töövõtulepingu alusel, ei kajastu ka need kursused statistikas.

2. Ajakirjanik oli tabelis arvutanud välja füüsiliste õpetajate arvu ja ametikohtade arvu suhte, kust tuli ka järeldus, et õpetajad töötavad alakoormusega. Õpetaja saab koolis töötada töölepingu alusel maksimaalselt 1,0 ametikohaga. 1,0 ametikoht võib aga sisaldada erineva arvu kontakttunde. Nii võib see ühel sisaldada 15 kontakttundi ja klassijuhatamist, teisel aga 27 kontakttundi.

KJPG-s töötab viis matemaatikaõpetajat koormusega 25 kontakttundi (ikka kõik üks ametikoht). Kui matemaatikaõpetajaid oleks võtta, siis töötaks kuus õpetajat koormusega 21 tundi (ja ametikoha suurus oleks ikka 1.0).

Ka on meil hulk töötajaid, näiteks õppekoordinaator, infojuht jne, kes annavad ka tunde ja on EHIS-es kirjas väikese koormusega õpetajatena. Ning pensionärid, kes töötavad osalise koormusega, sest on tulnud koolile vastu.

Kõik need inimesed on EHIS-es arvel füüsilise inimesena.

3. Ja lõpuks ei tohi ära unustada kvalifikatsiooninõudeid. Põhiaine õpetajal peab gümnaasiumis olema magistrikraad ja õpetajakutse. Valikaine õpetajal kõrgharidus ning pedagoogilised oskused. See tähendab, et kui juriidika valikaine õpetaja õpetab meil nelja kursust ja vastab kvalifikatsioonile (kõrgharidus õigusteaduses), siis ei saa ta kuidagi anda aineid, kus tal kvalifikatsioon puudub! Seega võime ta statistikas arvesse võtta kui õpetaja, kes võiks õpetada täiskoormusega, kuid tegelikult ta seda teha ei tohi.

Seega Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi kohta välja toodud statistika ning järeldused ei kehti, need on valed, sest algandmed on valed. Kahtlustan, et kogu Eesti kohta pole nimetatud statistika täpne.