Oktoobrikuu juristi veerus selgitasin, kuidas on kontakttundide arv seadustega reguleeritud. Õpetajad on minult nüüd küsinud, kas tööandja saab ühepoolselt kontakttundide arvu muuta. 

Lühike vastus on: vaadake, mis on kirjas teie töölepingus. Ei tea või ei mäleta? Selgitangi seekord töölepingu olemust ja sisu.

Iga õpetajaga sõlmitakse tööleasumisel tööleping ja ta töötab selles kirjeldatud töökohustuste alusel. Lepingu on pooled läbi rääkinud ja see vastab mõlema poole tahtele. Töölepingu partnerid – töötaja ja tööandja – on võrdsed. Töölepingut, nagu iga teistki lepingut, saab muuta ainult mõlema lepingupartneri nõusolekul, mida nood on oma allkirjaga lepingul ka kinnitanud. 

Töö sisu peab olema töölepingus piisavalt täpselt ära toodud. Inimene peab aru saama, mida ja mis ajal on ta kohustatud tegema. Ta tohib teha ainult oma lepingu alusel kokkulepitud tööd ega tohi ületada lepinguga antud pädevust. Kuna kontakttundide arv on õpetajale oluline küsimus, siis soovitan selle töölepinguga ära määratleda. Kui see on kirjas, ei ole ka tööandjal võimalik kontakttundide arvu ühepoolselt muuta. 

On ette tulnud, et kontakttundide arvu määrad on sätestatud töökorralduse reeglites või mõnes muus tööandja ühepoolselt kehtestatud dokumendis. Ühepoolselt kehtestatud dokumendi muutmise õigus on selle loojal ehk siis tööandjal. Aga töötaja on tööle asunud heas usus, et on ja jääb toimuma just selline töökorraldus, millega ta tööle asus. Töötajal on õigus eeldada, et tööandja ei asu töökorraldust muutma viisil, millega töötaja nõus ei ole. 

Töötaja on töölepingu alla kirjutanud, lähtudes töösuhte ettenähtavuse printsiibist. Töösuhe on pikaajaline, üllatuskohustusi ei tohi töötajale panna.

Õppeasutuse direktoril peavad seadustest tulenevalt olema inimeste juhtimise kompetentsid. Juhtimispädevuste hulka kuulub ka see, et direktor peab kasutama tänapäevase kaasava juhtimise põhimõtteid. Juhtimisstiil, kus direktor üksinda kirjutab ja kehtestab töökorralduse reegleid või konttakttundide arvu, on ammu iganenud. 

On mõistlik, et tööandja ei asu ühepoolselt muutma töötingimusi viisil, mis töötajatele ei sobi. Olukorrad, kus tööandja teeb lihtsalt käskkirja kontakttundide arvu muutmise kohta, ei hakka toimima.

Kui direktor soovib töökorralduses midagi muuta, näiteks kontakttundide arvu, peab ta inimeste juhtimise headest tavadest tulenevalt töötajaga muudatused läbi rääkima. Ideaalis tuleb töötaja arvamusega arvestada nii palju, kui see on õppeasutuses võimalik. Ühepoolselt ja jõuga peale surutud muudatused ei hakka sageli toimima. Töötajad ei tunneta end siis töösuhte võrdse partnerina, muudatus tekitab vastuseisu, langetab töömotivatsiooni, võib kutsuda esile isegi haigestumise. Õppeasutuse juht omalt poolt peab jälgima, et iga õppeasutusele pandud ülesande jaoks jaguks inimesi. Seega ei ole ka temal läbirääkimiste ruumi lõputult.

Iga lepingu puhul tuleb jõuda – üldjuhul kompromisside kaudu – poolte ühise tahteni.

Juristi veerus saan ma anda ainult üldised alused. Iga konkreetne juhtum võib olla erinormidest kantud ehk teistsugune. Kahte täpselt ühesugust kaasust ehk juhtumit ei ole. 

---

Korra kuus vastab jurist Külli Kröönström õpetajate küsimustele.

Ootame küsimusi juristile sirje@opleht.ee.