16. jaanuaril oli Vabamus haridusteemaline mõttehommik, kus arutati erakapitali võimalusi meie hariduse toetamisel.

Mõttevahetuse aluseks oli Praxise värske uuring „Vaimse tervise ja hariduse valdkonna probleemid ja lahendused“, mis käsitleb Eesti hariduse kõige kriitilisemaid teemasid ja kus kõige kriitilisemana tuli välja töötajate puudus haridusasutustes.*

Praxise uuringut rahastas erakapital ja sellest loodeti teada saada, kuidas saaks just sellesama erakapitali abil probleeme leevendada. Uuringu rahastajad olid tandemfirma Taavet+Sten (Taavet Hinrikus ja Sten Tamkivi) ning Heateo Haridusfond, mida veavad Taavet Hinrikus (Wise) ja Martin Villig (Bolt). Kõik nimetatud olid ka Vabamu mõttehommikul kohal.

Hinrikusele ja Villigile ei olnud üllatus, et kõige teravam probleem on õpetajapuudus, sest nende asutatud Heateo Haridusfond on juba pikalt selle teemaga tegelnud. Näiteks on fond toetanud pikalt koolijuhtide koolitamist, koolijuhi kompetentsi- ja karjäärimudeli väljaarendamist, uute ja paremate koolijuhtide värbamist jne. Nende põhimõte on olnud, et kompetentsema koolijuhiga koolis on õhkkond sõbralikum, loovam ja innustavam ning õpetajad lahkuvad sealt harva. 

Lisaks on Heateo Haridusfond toetanud oma tegutsemise viie aasta jooksul selliseid haridusalgatusi nagu kood/Jõhvi, Tagasi Kooli, asendusõpetajate programm, 99math, Praktikal, Alpa Kids, Edumus jt. 

Meie hariduse teise suure probleemina tõusis Praxise uuringust esile õpetamise madal kvaliteet. Selgus, et kool ei toeta õpilaste kognitiivsete võimete ja üldoskuste arengut piisavalt. Uuringu ühes tsitaadis märgitakse, et mõnigi õpetaja armastab endiselt kirglikult oma õppeainet, kuid mitte õpilase arengut. Tuli ka välja, et Eesti õpilased tunnetavad õpetaja toetust vähem kui OECD maade õpilased keskmiselt.

Kohvipausi ajal oli hea võimalus Martin Villigiga lähemalt mõtteid vahetada. Tal oli seljas Noored Kooli pusa, sest ta toetab seda algatust isiklikult ja seda teeb ka Heateo Haridusfond. Noored Kooli on toonud oma tegutsemisaastate jooksul Eesti haridusse üle 300 uue õpetaja. See leevendab õpetajapuudust, kuid muidugi ei lahenda seda. Villig ütles, et riik investeerib haridusse 2,3 miljardit aastas, Heateo Haridusfond vaid paari miljoni ringis. Praxise uuring pakubki nüüd mõtlemisainet, kuidas seda nappi eraraha kõige efektiivsemalt kasutada.

Eelmisel kevadel pakkus Martin Villig õpetajapuuduse lahendamiseks välja üllatava idee: Heateo Haridusfond võiks toetada õpetajate välismaalt Eestisse toomist. Villig ei ole sellest ideest loobunud ja märkis mõttehommikul, et näiteks Ungaris on õpetajate palgad madalamad kui meil ja ungarlased ei ole meist ka kultuuriliselt liiga erinevad. On olemas näiteid selle kohta, et välismaalane suudab aastaga eesti keele väga hästi selgeks õppida. Mõned meie välismaalastest ülikoolide õppejõud on sellega hakkama saanud. 

Teine võimalus on värvata õpetajateks Eestis elavaid pagulasi, kes töötasid oma endisel kodumaal õpetajatena. Neile saaks samuti eesti keele ühe aastaga selgeks õpetada ja seejärel nad meie koolidesse õpetajatena tööle võtta. Selle võimalikkuse kohta on samuti näiteid. Paar aastat tagasi tuli Türgist Eestisse kümmekond kurdi õpetajat ja praeguseks on kolm neist juba meie koolides õpetajana tööl. Martin Villig arvas, et võib-olla oleks vaja välismaalt tulnud õpetajate värbamise suunas edasi tegutseda, luua näiteks mingit liiki ühendus, mis hakkaks pagulaste hulgast õpetajaid üles otsima ja neid Eestis õpetajana töötamiseks ette valmistama.

* Vaimse tervise ja hariduse valdkonna probleemid ning lahendused | Praxis

Vaata ka videot. Taavet Hinrikuse ja Martin Villigi sõnavõtud.

Toome järgnevalt ära Taavet Hinrikuse ja Martin Villigi mõttehommikul peetud lühiettekannete kokkuvõtte

Hariduse toetamine võiks olla kodanikukohus

Heateo Haridusfondi kaasasutaja Taavet Hinrikus:

Haridusse investeerida on praegu niisama oluline kui 20 aasta eest. Numbrid on head, aga väga tagasivaatavad. Haridussektor on väga vähe muutunud selle paarikümne aastaga. Samal ajal on kogu muu elu meie ümber muutunud väga palju. 

Alustasime Heateo Haridusfondiga viie aasta eest. Eesmärk oli katsetada, mida saab erasektor teha paremini kui riik, ja arvan, et mõnedki neist katsetustest on olnud väga edukad. Meie vähese rahvaarvu juures peame hoolitsema eriti selle eest, et need vähesed lapsed saaksid parema hariduse ja looksid rohkem lisaväärtust kui praegu. Haridus on ka meie tuleviku ja julgeoleku garantii ning erasektor saab mängida selle juures suurt rolli.

Hariduse toetamine kui kodanikukohus. Me mõtleme kodanikukohusest kui demokraatia rakendamisest läbi valimiste, sõjaväeteenistuse ja riigikaitse. Valimas me kõik käime, kuid neid, kes kasvõi flirdiksid ideega olla ise valitav, jääb aina vähemaks. Aga mis oleks, kui hariduse toetamine ja haridusprotsessis osalemine oleksid samamoodi kodanikukohus nagu valimised ja riigikaitse? Kindlasti suudame leida viise, kuidas igaüks saab osaleda meie hariduse edendamises. Anda asendusõpetajana tunde. Toetada rahaga. Olla aktiivne oma kooli hoole- või vanematekogus. Kutsuda õpilased oma töö juurde karjääripäevale. Täna hommikul kuulsin, et üks mu tuttav annab koolis valikaine tunde. On palju viise, kuidas igaüks saab osaleda. Kui me kõik osaleks, oleks sellest märgatav kasu ja muutus.

Õpetajate streik. Arvan, et see on hea viis tähelepanu tõmmata ja oleks tore, kui see aitaks õpetaja mainet parandada. Loodan, et mõni väljaanne valib sel aastal just õpetaja aasta inimeseks.

Oskus õppida on kõige alus

Heateo Haridusfondi kaasasutaja Martin Villig:

Oleme Heateo Haridusfondi viie tegutsemisaasta jooksul palju õppinud. Praegu näeme, et põhilised probleemid on seotud kooli juhtimise kvaliteediga, õpetajate järelkasvuga ja õppima õppimisega. Väga oluline on, et inimesed saaksid aru, kuidas midagi õppida. Kuidas ma õpin näiteks luuletust või lahendan matemaatika loogilist ülesannet. Kui see on selge, siis on inimesel tee lahti, sest internetist ja muudest materjalidest saab ju eluaeg kõike ise edasi õppida. Haridus ongi mulle südamelähedane seetõttu, et ma tõesti usun: iga laps peaks saama väga hea hariduse, et kõigil oleks elus võrdsed võimalused viia ellu oma unistust. Ei tohiks olla vahet, et kas sa käid koolis Valgamaal või Tallinnas, see ei tohiks määrata, kuhu sa elus võid välja jõuda. Üldiselt öeldakse, et meil on suhteliselt võrdne õppetase, kuid ikkagi näeme, et maakoolidel on kvalifitseeritud õpetajate leidmisega rohkem probleeme.

Kui me vaatame Eestis sündimust, siis see langeb, mistõttu tuleb igal aastal tuhandeid inimesi vähem tööturule. Kui nendest vähestestki õpilastest 20% ei lõpeta pärast üheksandat klassi järgnevat kooliastet, on neil Eesti ühiskonnas ja ka maailmas keeruline läbi lüüa. Ka ei loo nad seda lisaväärtust, mida me ootame. Me kõik siin vananeme ja loodame, et keegi meile kunagi pensioni maksab, seepärast on väga oluline, et kõik noored tunneksid koolis õpirõõmu, leiaksid need erialad, mis neid motiveerivad, ning õpiksid ja arendaksid ennast elu jooksul edasi.

Suur tänu veel kord kõigile, kes on Heateo Haridusfondi toetanud. Riik paneb aastas haridusse umbes 2,3 miljardit eurot ja meie hardusfondi maht on teisel perioodil kaks miljonit. Õpetajate palka selle kahe miljoniga väga palju ju ei tõsta. Küsimus ongi selles, kuidas kasutada seda kahte miljonit kõige otstarbekamalt ehk kuidas saab erakapital näidata riigile uusi võimalusi ja suunata riiki tegema paremaid valikuid.