Kliimahariduse andmine ei tohiks jääda teoreetiliseks info omandamiseks. Kui noored õpivad varakult ise midagi oma kätega tegema, loodust jälgima, probleeme märkama ja neile lahendusi pakkuma, on rohkem lootust, et uus põlvkond suudab kliimakriisi leevendamisega hakkama saada. 

Kliima on praegusel ajal populaarne teema ning kliimamuutustega seotud arutelud kujunevad sageli sama kuumadeks kui kesksuvised temperatuurid Kesk- ja Lõuna-Euroopas.

Õpetajad seisavad väljakutse ees, kuidas anda kliimaharidust lastele, kui täiskasvanutelgi on keeruline selles äärmiselt laias ja kompleksses teemas orienteeruda. Millele keskenduda kui õppematerjale on esialgu vähevõitu? Ning kõige olulisem: kuidas anda kliimateadmisi edasi nii, et õpilastel tekiks soov parema tuleviku nimel tegutseda, mitte kliimaärevuse tõttu masendusse langeda?

Pärnusse rajatakse kliimahariduse näidisala

Pernova Hariduskeskus on teinud suure sammu kliimaõppe edendamiseks Pärnus: Pernova loodusmaja õuele rajatakse kliimahariduse näidisala SMARTPARK. Projekti raames valmib taastuvenergial (päike ja tuul) töötav õuesõppeklass, kus huvilised saavad tutvuda taastuvenergia tootmise tehniliste lahendustega ning jälgida reaalaajas kajastatavaid andmeid nii saadava kui kasutatava energiahulga ja allikate kohta. Hoovi paigaldatakse nutiseadmete laadimisjaam ja sademevee kogumissüsteem ning täiendatakse soojussaare mõju vähendamiseks haljastust.

Projekti raames ilmub peagi õpetajatele mõeldud käsiraamat „Kliimamuutused ja maa“ ehk Euroopa Liidu kliimaõppe büroo The Office of Climate Education (OCE) poolt 2022. aastal koostatud ja Eesti haridusruumiga kohandatud õppematerjal, mis sisaldab teoreetilise osa kõrval praktilisi ülesandeid, tunnikavasid ja projektide näidiseid. Käsiraamatu eesmärk on julgustada temaatilist ja projektipõhist lähenemist kliimaõppes ning koostööd eri ainete õpetajate vahel.

Lisaks loodusteadustele, mis on kliimamuutuste mehhanismide ja selle tagajärgede mõistmiseks hädavajalikud, on käsiraamatus kindel roll humanitaar- ja sotsiaalteadustel, mis aitavad õpilastel mõista säästva arengu ja kliimaõigluse küsimusi.

Peale selle valmivad projekti käigus Pernova Hariduskeskuses uued kliimahariduse õppeprogrammid koolidele ja teistele sihtgruppidele.

Projekti „Pernova kliimahariduse näidisala SMARTPARK loomine“ rahastab Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014‒2021 programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine.

Norras kogemusi hankimas

Projekti „Pernova kliimahariduse näidisala SMARTPARK loomine“ üks tegevus oli õppereis Norrasse, et tutvuda sealsete kliimaõppe võimaluste ning rohelise energia arendamise ja rakendamisega ühiskondlikes hoonetes. Märtsi keskel veetiski väike pärnakate grupp paar päeva Norras Kongsbergi linnas, kus meid võttis vastu kohaliku omavalitsuse energianõunik ja energiasüsteemide insener Hallvard Benum.

Benum viis meid kurssi teemadega, kuidas Kongsbergi hoonetes on rakendatud rohelise energia tehnoloogiaid vähendamaks CO_² heidet ning energiasõltuvust fossiilkütustest ja luua säästlikumaid elukeskkondi.

Esmalt tutvusime Vestsideni keskkooliga, kus õpib ligi 400 noort. 2019. aastal valminud puidust koolimajas toetab kliimahariduse andmist kogu hoonete kompleks alates säästlikest energialahendustest kuni projektõppes kasutatavate kasvuhoonete ja mesitarudeni.

Liimpuidust konstruktsioonidega maja kasutuseaks on planeeritud 60 aastat. Heledaks peitsitud puit andis siseviimistlusmaterjalina kogu majale koduse ja helge olemise. Heale sisekliimale aitasid kaasa ventilatsiooniribad trepina kujundatud aatriumi astmetes ning kolmekordsete selektiivklaasidega aknad, mis vastavalt aastaajale lasevad sisse rohkem või vähem päikesekiirgust.

Lumevabal perioodil toodavad koolimajale energiat päikesepaneelid, mis suvel varustavad elektriga ka sadakonda ümbruskonda elumaja.

Lisaks kasutab koolimaja geotermilisi soojuspumpasid: 300 meetri sügavusele maa-alusesse puurauku paigaldatud torude süsteem töötab akuna, mis võimaldab suvisel ajal sinna salvestatud soojust talvel kütteperioodil ära kasutada.

Suvel toodetud energia ülejäägid salvestatakse vesinikuna hoone kõrvale rajatud hüdrolüüsijaamas. Benumi sõnutsi toetab Norra riik vaid väga uuenduslike energialahenduste kasutuselevõtmist ning seda 10‒15% ulatuses. Vestsideni kooli vesinikujaam selle toetuse ka sai.

Kliimaharidus kompostris ja kasvuhoones

Vestsideni kooli õpetajate Hovard Mathieseni ja Dagfinn Engemoeni sõnutsi on kliimaharidus Norra koolide riiklikus õppekavas olemas ning nende koolis on see lisaks loodusteadustele lõimitud ka tervise ja toitumise õppeainetesse.

Kliimamuutuste teemasid käsitletakse sageli projektõppe kaudu: õpilastele antakse teoreetiline ülevaade ning järgmiseks koostatakse mingi probleemi kohta esitlus, meisterdatakse temaatiline plakat või tehakse midagi praktilist.

Mathieseni jutu järgi püütakse õpilastes arendada mõistmist, et ka nemad saavad oma igapäevaste valikute või otsuste kaudu midagi muuta ‒ eelkõige vähem tarbides. „Norras hävib iga päev jalgpalliväljakusuurune ala loodust kas metsaraie, teede rajamise või ehitustegevuse tagajärjel ja noored peavad aru saama, et nii ei saa see pikalt enam jätkuda,“ rääkis õpetaja.

Kui vähegi võimalik, proovitakse teoreetilised teadmised praktilistes tegevustes ellu viia. Nii aitab Vestsideni koolis õppeaine „Taimed, ussid ja mesilased” mõista liigirikkuse tähtsust ja säästliku majandamise põhimõtteid. Õpilased kasvatavad kasvuhoones taimi, koristavad saagi ja panevad sügiseks uued seemned tallele. Talvel uuritakse looduse ringkäiku vermikompostris: õpilased toidavad vihmausse koolis tekkivate biojäätmetega, ussid söövad end priskeks ning tekitavad samal ajal komposti, mida toitainerikka lisandina kasutatakse kevadel taimede istutamiseks.

Suvel toimetavad õpilased koolist kilomeetri kaugusel asuvate mesitarudega. Mesi pannakse purki ning varustatakse õpilaste kujundatud siltidega. Nii mett, seemneid kui aedvilju saab koolis kasutada, külalistele kinkida ja ühisüritustel müüa.

Käsitöö ja õuesõpe

Skavangeri algkoolis veendusime, et norrakate hariduses on olulisel kohal käsitöö: nii poisid kui tüdrukud õpivad maast madalast puukäsitööd, keraamikat, kudumist ja õmblemist. Nii saab loomulikul teel selgeks, et kõike ei pea poest ostma ning oskus oma kätega midagi teha on kuldaväärt.

Norrakad väärtustavad kõrgelt õues viibimist ja sportimist. Skavangeri koolis said lapsed õues möllata suurel, ronilate ja spordivahenditega varustatud mänguväljakul; läheduses asuvad korvpalliväljak, väliujula, spordihoone, suusarajad, lauatennise ala jne.

Lisaks on koolil ligipääs kogukondlikule uisujääga spordiväljakule, suusahüppealale, kettagolfialale ja kunstmuruga jalgpalliväljakule.

Tasub märkimist, et Kongsbergi koolimajade saalid-aatriumid on õppetööst vabal ajal avatud linnarahvale kontsertide, etenduste jms ürituste korraldamiseks ja nautimiseks.

Iga ilmaga toimetavad õues lasteaialapsedki.

Idrettsparkeni lasteaias nägime viimastes sulavates hangedes mängivaid põnne ning normiks on, et Norra mudilased pannakse lasteaias lõunaund magama õue jalutuskärudesse. Alghariduses pannakse suurt rõhku kehalisele aktiivsusele, nagu oma keha tundmine ja hoidmine, jooksmine, ronimine, hüppamine jne. Sellele aitavad kaasa kohaliku ümbruse sportimisvõimalused ja matkarajad looduses.

Keskendutakse tervislikule toidule: peamiselt kala, palju juurvilja, täisteratooteid ja vähem suhkrut.

Visiidil Krona kultuuri- ja teaduskeskusega tutvusime sealsete teaduslaboritega, kus Vikeni kutsekõrgkooli õpilased töötavad uute ülikergete komposiitmaterjalide, mehhatrooniliste lahenduste ja robotitega.

Samuti külastasime kohalikku innovatsiooniinkubaatorit, kus antakse hoogu põhiliselt tehnoloogiasektoris toimetavatele start-up-idele, uurisime Kongsbergi minevikku hõbedakaevanduse muuseumis ning tutvusime Kongsbergi omavalitsuse kliimamuutuste leevendamise tegevuskavaga.

Kongsbergi peetakse üheks parimaks elukohaks Norras selle turvalisuse, pere- ja keskkonnasõbralikkuse, tugeva kogukonna, arenenud tehnoloogiaettevõtete ning arengu- ja õppimisvõimaluste tõttu. Võtsime külaskäigust kaasa teadmise, et nii kliima- kui üldhariduse edendamine toimib kõige paremini siis, kui seda toetab keskkond: säästlikke põhimõtteid järgides ehitatud õppehooned, praktilised õppetegevused, ümbritsev loodus ning omavalitsuse keskkonnapoliitika.