Hariduses on õpetajate ja lapsevanemate vaheline koostöö hädavajalik. Seda mitte ainult õpilase akadeemilise edukuse saavutamiseks, vaid ka tema sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamiseks. 

Samas seisavad õpetajad ja lapsevanemad koostööd tehes tihtipeale silmitsi mitmete väljakutsetega. Üks peamisi takistusi on mõlemapoolne üleolev hoiak: õpetaja tunneb ennast hariduseksperdina ja leiab, et lapsevanem peaks järgima tema juhiseid küsimusi esitamata. Lapsevanemad omakorda leiavad, et nemad tunnevad oma last kõige paremini, ja jätavad õpetaja nõuanded tähelepanuta.

Tihtipeale on õpetajate ja vanemate efektiivne kommunikatsioon raskendatud just sotsiaalse või kultuurilise tausta erinevuse tõttu. Omavahelist koostööd soodustavateks teguriteks peetakse regulaarset suhtlust, ühist keelekasutust, positiivset suhtumist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite asjakohast kasutamist. 

Kindlasti nõuab õpetajate ja vanemate koostöö mõlemalt poolelt jõupingutust, avatust ning valmidust ületada suhtlemisbarjääre. Ühiste eesmärkide seadmine, avatud kommunikatsioon, vastastikune austus ja mõistmine, aktiivne kaasamine ning kogukonna toetus on sambad, millele tugev partnerlus toetub. Neid põhimõtteid järgides on tagatud, et iga laps realiseerib oma potentsiaali.

Nõuanded ja soovitused õpetajale tõhusaks suhtluseks lapsevanematega

1. Koostöö alustala on ühiste eesmärkide seadmine. Kohtuge lapsevanematega regulaarselt, et arutada ja kokku leppida sammud, kuidas mõlemalt poolt lapse arengut toetada. 

2. Oluline on avatud kommunikatsioonikanal õpetaja ja lapsevanema vahel, mis võimaldab mõlemal poolel vahetada olulist informatsiooni lapse edusammude, väljakutsete ja heaolu kohta. Julgustage regulaarset ja avatud suhtlust, andke  järjepidevat tagasisidet lapse edusammude kohta nii akadeemilises kui ka mitteakadeemilises võtmes. 

3. Edukas koostöö eeldab vastastikust austust ja mõistmist, eriti vajalik on siinjuures kuulamisoskus. Kõik asjaosalised peavad tundma end väärtustatuna ja tajuma, et nende arvamus on oluline. Andke vanematele regulaarset positiivset tagasisidet, see parandab omavahelisi suhteid ja toetab positiivse õpikeskkonna loomist. 

4. Vanemate aktiivne kaasamine kooliellu, nagu ürituste korraldamine, töötoad ja kooliprojektid, toetab õpetajate ning vanemate koostööd. Julgustage vanemaid aktiivselt koolielus osalema, andke neile võimalus kaasa rääkida õppekava arendamisel. Aktiivne osalemine annab vanematele võimaluse mõjutada oma laste õppe sisu ja suunda, tagades, et haridus vastab nii õpilaste kui ka vanemate ootustele.

5. Korraldage regulaarseid vestlusringe või töötubasid vanematele, et keskenduda suhete loomisele, konfliktide lahendamisele ja vajadusel vanemlike oskuste õpetamisele. Kohtuge regulaarselt ümarlauas, et rääkida vanemate vajadustest ja muredest. 

6. Nii õpilaste kui vanemate regulaarne tunnustamine ja positiivse tagasiside andmine on koostöö jätkusuutlikkuseks väga oluline. See mitte ainult ei paranda suhteid, vaid aitab kaasa kooli ja kodu vabale suhtlusele. Tunnustage vanemate aktiivset osalust ja panust lapse arengus.  

7. Laiema kogukonna kaasamine pakub õpilaste õppimiskogemusele lisaväärtust. Julgustage ühiseid projekte, mis ületavad klassiruumi. Näiteks koostööprojektid kohalike ettevõtete ja organisatsioonidega, koolide korraldatud töötoad, seminarid või üritused, kus õpetajad ja vanemad saavad koos osaleda.