Tallinna Ülikool algatas projekti „Soome keele digitaalne õppematerjal eesti õppijale“, et üliõpilaste abiga koostada ajakohane soome keele kooliõpik, mis arvestab keelte sarnasusega. Loodi interaktiivseid õppematerjale (õpivideod koos harjutustega, metoodilised juhendid) soome keele õpetajaile ja õpilastele.

2023. aastast muutus koolidele kohustuslikuks pakkuda õppimiseks kahte B-võõrkeelt. Uue õppekava alusel on mitmes põhikoolis asutud teise võõrkeelena õpetama soome keelt. Ehkki Eestis on välja antud soome keele õpikuid, on enamik neist suunatud täiskasvanud õppijale ning alustavad soome keele õpetajad seisavad silmitsi põhikooliõpilastele sobiliku ajakohase õppematerjali puudumisega. Häda on leevendanud Soomes üllitatud õppematerjalid õpilastele, kellele soome keel on võõrkeel. Kuid ka see materjal on eelkõige teiste keelkondade esindajatele.

Meie projektis osales 17 üliõpilast TLÜ eri erialadelt eesti filoloogiast ja eripedagoogikast kuni politoloogia ning haldus- ja ärikorralduseni. Ehkki osalejad oskasid soome keelt erinevalt, ei ole see osutunud takistuseks. Mõne materjali koostamisel on osutunud väga väärtuslikuks hoopis disaini- ja digioskused. Muuhulgas kuulub rühma kaks üliõpilast, kes juba töötavad koolis soome keele õpetajana. Väga erinevate erialade esindajate asjatundlikkus ja entusiasm on projekti eesmärgi saavutamisele igati kaasa aidanud. Juhendajateks olid Karola Velberg ja Jaakko Raunamaa, videotes ja dialoogides osalesid ning tegelastele andsid hääle Jenni Laakso ja tema soomlastest sugulased ning projektimeeskonna liikmete õpilased.

Projekti käigus küsitlesime miniuuringus üldhariduskoolide soome keele õpetajaid. Eesmärk oli saada teada, millised on soome keele õpetajate töös ette tulevad raskused, soovid ja vajadused, milliseid materjale nad praegu kasutavad ning mida sooviksid kasutada. Küsitluse saatsime 79 eesti üldhariduskoolis õpetavale õpetajale, kellest vastas 21. Vastanutest 67 protsenti tunneb puudust õpikutest ja töövihikutest ning tunnetab probleemi, et õppematerjalid ei ole kohandatud just eestikeelsetele õppijatele. Enamik vastanud õpetajatest pidas oluliseks tuua keeleõppematerjalides esile soome ja eesti keele sarnasusi ning erinevusi.

Projektimeeskonnaga koostasime õppematerjalid algõpetuses rohkem kasutatavate teemade, nagu aeg, kodu, pere, söök, värvid, riided ja tutvumine kohta. Iga teema jaoks valmistasime ette tunnikava (õpetajale), helindatud animatsioonivideo, laulu, dialoogi, sõnavara ning mitmesugused harjutused, nt veebipõhised memoriinid ja ristsõnad. Hulk ülesandeid on kasutatavad nii veebikeskkonnas kui ka paberile trükituna. 

Videote stsenaariumite koostamisel kasutasime teadlikult eesti ja soome keele sarnaseid ja ka erinevaid sõnu. Vürtsiks lisatud huumor äratab õpilaste tähelepanu ning aitab neil eesti keeles sarnaste sõnade kõrval õppida ära ka soome keeles erinevad sõnad ja väljendid.

Kõik loodud õppematerjalid on lisatud Tallinna Ülikooli õppevara keskkonda, kus see on kujundatud intuitiivselt kasutatavana. Kogu õppematerjal on vabalt ligipääsetav nii õpetajatele kui õpilastele.

Katseprojektis osalejatena loodame, et algatust jätkavad järgmisel õppeaastal uued üliõpilased ning TLÜ õppevara keskkonda lisanduvad uued teemad, mida soome keele õpetajad kasutada saaksid. Pikemas perspektiivis võiks materjalist välja kasvada digitaalne soome keele õpik eestikeelsetele õppijatele, mis vastaks nüüdisaegsetele õpikontseptsioonidele ja võimaldaks interaktiivset ning huvitavat keeleõpet.

Võhik võib arvata, et eesti keel on soome keelega niivõrd sarnane, et siin polegi midagi õppida. Aga kui palju mõistab soomlane eestikeelset teksti ja vastupidi? Kui Eesti taasiseseisvumise ajal päriti toonaselt Soome presidendilt Mauno Koivistolteesti ja soome keele sarnasuse kohta, oli ta vastanud: „Me mõistame kolmandikku, kolmandikku mõistame valesti ja kolmandikust me aru ei saa.“ Hilisem teadusuuring kinnitab, et presidendil oli enam-vähem õigus. Seega, kolmandik soome keelest on meil juba selge, ülejäänud kahe kolmandiku mõistmiseks tasub hakata keelt õppima.

---

TLÕ ELU projektis „Soome keele digitaalne õppematerjal eesti õppijale“ osalenud üliõpilased: Heleri Liis Hannilo (eesti filoloogia), Karin Kaup (kutsepedagoogika), Ott Kaldma (politoloogia), Karmen Lepp (eripedagoogika), Piret Hunt (eripedagoogika), Triinu Juurik (haldus- ja ärikorraldus), Reelika Eerik (eripedagoogika), Maarja Sharma (alushariduse pedagoog), Janne Ojanurm (hariduse juhtimine), Victoria Zarubina (eesti filoloogia), Anu Sarapuu (informaatika), Neverly Lukas (eripedagoogika), Ülle Liivat (õigusteadus), Annelii Alamaa (eripedagoog-nõustaja), Illimar Toomet (võõrkeeleõpetaja), Grete Uba (eesti filoloogia), Maret Põld (pedagoogika).