Mis tunne on olla tunnis, kui õpetaja näitab kogu klassi ees välja, et sa talle ei meeldi? Oma kogemusi jagavad Eesti eri koolide õpilased.
Mia, 7. klass
5. klassis oli mul imelik loodusõpetuse õpetaja. Ma ei olnud loodusõpetuses tugev, aga tõesti õppisin ja pingutasin, et hakkama saada. Kui tuli tunnikontroll, aga ma polnud teemast aru saanud ja sain halva hinde, rääkis õpetaja terve klassi kuuldes, kuidas ma üldse ei pinguta ja olen laisaks muutunud. Samas, kui mu klassiõed tegid mingi ülesande valesti ning said samuti halva hinde, siis ütles õpetaja, et okei, pole hullu. Seda juhtus ikka päris mitmel korral ja sellepärast ei meeldinud see õpetaja mulle üldse. Hiljem pakkus ta, et võiksin õpiabisse tulla, aga ma ei läinud. Ma lihtsalt ei tahtnud temaga koos olla. Selliseid asju võiks õpilasele omavahel öelda, aga mitte nii, et terve klass kuuleb ja teab, mis hinde sain. Teiste õpilastega tuli ka selliseid asju ette, aga harva. Näiteks tunnikontrolle tagasi andes kommenteeris õpetaja kellegi tööd mõnikord kõigi kuuldes, et no mis töö see selline on. Mingil ajal ei tahtnud ma enam üldse loodusõpetuse tunnis käia, igasugune huvi ja motivatsioon kadus. Kui aga sain teada, et 7. klassis tuleb uus õpetaja, hakkasin mõtlema, et ehk saan siis veel paar aastat temaga hakkama. Nüüd on mul normaalne õpetaja, kes ei kommenteeri hindeid, või kui, siis teeb seda individuaalselt, omavahel.
Marta, 8. klass
Eelmises koolis, kus käisin, ei meeldinud ma eesti ja vene keele õpetajatele. Vene keele õpetajaga tekkisid pinged ilmselt sellepärast, et üks tüdruk minu klassis jäi e-sigaretiga vahele. Õpetaja hakkas kahtlustama, et kõik meie klassis suitsetavad, ning ei lubanud meil enam tunni ajal vetsu minna. Ja sealt algaski probleem. Minul oli mõnikord tarvis tunni ajal vetsus käia ja sellepärast ei meeldinud ma talle. Arvan, et tegelikult ei meeldinud ma talle eriti ka varem, sest ma polnud vene keeles hea. Sain aastahindeks kolme. See lugu juhtus nii, et õpetaja kutsus mind enda juurde ja ütles, et mul on hinne täpselt nelja ja kolme vahel. Siis küsis ta mu käest, mis mu teised hinded on. Vastasin, et mul on kõik neljad-viied, pole ühtegi kolme. Siis vaatas ta mulle otsa, naeratas ja ütles, okei, ma panen sulle siis kolme. Ja panigi. Ka eesti keeles ei olnud ma hea ja sellepärast ei meeldinud õpetajale. Ta rääkis terve klassi ees muudkui minu hinnetest ja tegi minu kohta ebameeldivaid märkusi. Näiteks lugesime raamatut, kus oli tegelaseks tüdruk, kes polnud üheski aines hea. Õpetaja ütles, et mina olen nagu see tüdruk: „Ta on täpselt samasugune, nagu meil Marta siin.“ See probleem kestis 5.–7. klassini. Alguses olin šokis, ei rääkinud sellest kellegagi, lihtsalt proovisin vait olla ja häid hindeid saada. 7. klassis olin sellise suhtumisega juba harjunud. Lõpuks rääkisin sellest vennale ja emale, nemad omakorda rääkisid direktoriga, aga direktor ei teinud mitte midagi. Eelmisel aastal vahetasin kooli, et mul oleks lihtsam trennis käia. Minu uus kool on väga tore. Nüüd pole mul eesti ja vene keelega enam probleeme olnud. Vene keeles olen lausa viieline. Ka eesti keeles olen saanud nelja-viieliseks ja viisi on isegi rohkem. Vanas koolis kadus mul igasugune motivatsioon õppida. Puudusin päevadel, mil oli vene keele tund, sest ma ei tahtnud vene keele õpetajaga kokku puutuda.
Mari, 10. klass
Mul oli üks ebameeldiv kogemus selle õppeaasta alguses. Olin just hakanud õppima uues koolis, kutseõppes. Jätkasin sama võõrkeelega, mida olin õppinud põhikoolis. Juba esimeses tunnis hakkas õpetaja rääkima, et tänapäeval on õpilased laisad ja lollid ning neid peab kogu aeg sundima. Lisaks rääkis ta väga halvasti kutsekoolist – seal käivat sellised, kes ei viitsi üldse õppida. Minu meelest oli see väga negatiivne – ise õpetab kutsekooliõpilasi, aga räägib kohe esimeses tunnis sellist juttu. See mõjutas mind nii, et ma ei tahtnud tema tunnis enam käia. See polnud selline ühe tunni lugu, vaid pidev. Jäi mulje, et kuna õpime kutseõppes, siis oleme rumalad. Loobusingi selle keele õppimisest ja liitusin ühe teise võõrkeelegrupiga. Põhikooli ajal nägin aga pealt sildistamist. Meil oli üks õpetaja, kes iga probleemi või pahanduse korral süüdistas alati mingeid kindlaid õpilasi. See oli minu meelest väga tobe. Selline asi muutis need õpilased hoopis agressiivseks. Nad hakkasid vastu vaidlema, et miks nemad jälle süüdi on.
Kristjan, 9. klass
Mul on üks klassivend, kellel ei lähe vene keele tunnis just väga hästi. Kui ta valesti vastab, ütleb õpetaja tavaliselt midagi mõnitavat. Paljud õpilased võtavad seda kahjuks naljana ja naeravad. Näiteks, kui on soolised nimisõnad ja see õpilane ajab need segamini, küsib õpetaja temalt, kas ta on naissoost. Samas ei tee see õpetaja kõikide õpilaste üle selliseid nalju. Mul on ka tunne, et ta suhtub poistesse teisiti kui tüdrukutesse. Kui mõni poiss vastab kehvasti, siis mõnitab ta teda kuidagi rohkem kui tüdrukuid. Olen märganud, et nende tüdrukute puhul, kes pole kuigi tublid, võtab ta asju rahulikumalt. Enamikule poistest sellised „naljad“ ei istu, nad võtavad seda tõsiselt. Eks see mõjutab ka õppimist.
Robin, 9. klass
Käisin matemaatikas väikeklassis. Igas tunnis oli õpetajal minu kohta midagi kommenteerida, öelda midagi iga asja kohta, mida tegin. Ta tõi alati näiteid minu ja mu sõbra kohta. Selliseid, mis minu arvates ei ole õpetajale sobilikud. Ükskord võtsin sööklast leiba, hiljem läksin WC-sse ja siis ta kirjutas mulle märkuse, et olen terve WC põranda leiba täis loopinud, kuigi sõin leiva tema nähes ära. Ta ütles, et peab mulle oma kaitseks märkusi panema. Tal olid lemmiklapsed ja siis sellised õpilased, kes talle üldse ei istunud. Lõpuks ei õpetanud ta enam midagi, lihtsalt rääkis täiesti suvalisi jutte. Näiteks ütles, et meie matemaatikatund väikeklassis ei ole seaduslik ja meil peaksid olema selleks paberid. Tahtis meid kogu aeg Rajaleidjasse saata. Tegelikult olid kooli poolt kõik asjad korras ja me tohtisime väikeklassis matemaatikat õppida. Lõpuks see õpetaja lihtsalt keeldus meid õpetamast. Rääkisin vanemate ja klassijuhatajaga ning siis direktor rääkis selle õpetajaga. Seejärel oli paar nädalat rahulik, kui kõik hakkas uuesti. Hakkasime ka ise seal tunnis halvasti käituma, sest õpetaja oli meiega üleolev. Rääkisime vastu. Konflikti alustas siiski tema. Kokku kestis see kaks aastat. Õppida oli niimoodi väga raske ja midagi ma seal selgeks ei saanud. Lõpuks pidin minema suurde klassi tagasi. Seal läks mul matemaatikas palju paremini.
Artikli ilmumist toetab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kes on kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtust programmi ehk CERV programmi kontaktpunkt Eestis. Lisainfo www.kysk.ee/cerv.
Lisa kommentaar