LHV Panga uuendusmeelse õpetaja stipendiumi pälvinud Veronika Grigorjev rakendab oma matemaatikatundides rühmatööd ja peab oma kohuseks õpilased madalseisust välja tuua.

22. augustil Paides toimunud Haridustrefil anti välja julge haridusasutuse ja uuendusmeelse õpetaja stipendium. Kõige julgem kool on otsustajate hinnangul Pärnu Ühisgümnaasium, uuendusmeelse õpetaja 1000-eurone stipendium läks Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi matemaatikaõpetajale Veronika Grigorjevile.

Veronika Grigorjevil algab Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumis teine tööaasta – ta on töötanud seal kooli avamisest peale. Matemaatikaõpetaja staaži on tal nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpetajana aga pea veerandsada aastat. Matemaatika õpetamise juures on teda hoidnud soov tõestada, et see aine on lihtne, tore ja tehtav. „Tihtipeale noored arvavad, et matemaatika on nii raske – nad ei saa ega taha! Tegelikult on kõik võimalik ja selles aines saab ennast ületada. Nii et matemaatikast võib sündida rõõmu ka.“

Grigorjev uuendusmeelsus on tema enda hinnangul infotehnoloogia rakendamine tunnis. „Igapäevaelu tuleb tundi, mis on normaalne.“ Tema loodud õppematerjalid sisaldavad videoid ja lahendusi, mis on kõik leitavad ühest kohast. „Olen õpilaste jaoks süsteemi üles ehitanud.“

Ta tunnistab, et viimasel ajal paljuräägitud tehisaru kasutab ta oma tundides vähe, võiks kindlasti rohkem, sest õpilased teevad seda rõõmuga. Aga selle kasutamisel tuleb silma peal hoida, sest mõne lahenduse puhul on tehisaru abi ikka näha. „Praegu näeb selle kasutamise veel läbi,“ nendib ta.

Ta kasutab tundides rühmatööd, mis on muidu pigem teiste ainete, ennekõike keeletundide pärusmaa. „Õpilased olid algul üllatunud, kuidas me seda rühmatööd matemaatikas teeme, see on ju individuaalala!“ meenutab õpetaja. „Kui panna õpilased gruppidesse, hakkavad nad üksteist lahenduse leidmisel kannustama – see on andnud efekti. Paigutan klassiruumis ka pingid niimoodi, et õpilane ei tea kunagi, kus ta parasjagu istuma peab.“

Matemaatika kesistest eksamitulemustest rääkides tunnistab Grigorjev, et loomulikult tahame kõik, et õpilaste matemaatikaeksami tulemused oleksid paremad, üle 50 protsendi. Aga on märksa vähem. Tema hinnangul ei ole noorte huvi matemaatika vastu kuhugi kadunud, aga paraku tapetakse see tundides tihtipeale ära. „Matemaatikaga saavad õpilased sageli haiget, neil on kehv kogemus ja sealt olukorrast on neid välja tuua päris keeruline,“ nendib ta. „Kui õpilasel on raske ja igav, ei näe ta õppimises edu. Seda, et matemaatika tuleb elus kasuks, peab õpilasele näitama. Minu kohus on meelitada õpilane madalseisust välja.“

Laiast ja kitsast matemaatikast rääkides ütleb kogenud matemaatikaõpetaja, et matemaatika on matemaatika – olgu siis kitsas või lai. „Oleme valesti aru saanud, et kitsas matemaatika on lihtne. Kui sa teed ta enda jaoks lihtsaks, siis ta ongi lihtne, ma ei lahterdaks seda ainet kuidagi.“

Kokku taotles stipendiume kümme õpetajat ja 18 kooli ning stipendiumid pani välja sündmuse peatoetaja LHV Pank. 

Stipendiumi žüriis olid Haridustrefi korraldajad Lilian Promet ja Kristi Jõeorg, LHV Panga jaepanganduse juht Annika Goroško, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna juht Marjeta Venno ning Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna peaspetsialist Madis Annus. 

Haridustrefi peatoetaja, LHV Panga jaepanganduse juht Annika Goroško tunnistas, et matemaatika on talle südamelähedane: ta on erialalt ökonomist ning tegutseb ka praegu numbrite maailmas. Seetõttu ei olnud tal keeruline nimetada Veronika Grigorjev uuendusmeelseks õpetajaks. 

„Õpetaja Veronika Grigorjevi puhul olid silmapaistvad tema uuenduslikud võtted aine selgitamisel ning õpilaste kaasamisel grupitööde kaudu.“