Eelmisel nädalal teatas Eesti rahandusminister Jürgen Ligi, et ei kooskõlasta haridusleppesse kuuluvat õpetajate karjäärimudeliga kaasnevat seadusemuudatust, kuna eelnõus on sellega kaasnevad kulud ja tulud välja toomata. Haridusministeerium asub eelnõu nüüd täiendama. 

9. detsembril pidulikult allkirjastatud haridusleppes asub kesksel kohal õpetajate karjäärimudel, mille üks peamisi eesmärke on anda õpetajatele palgadiferentseerimise kaudu võimalus saada karjääriredelil tõustes kõrgemat palka ja soodustada seeläbi ka õpetajate järelkasvu. Teatavasti on tegemist kolmeastmelise süsteemiga, kus teisele astmele jõudva õpetaja palk tõuseb 10% võrra. Kolmandale astmele tõusnud õpetaja palk on esimese astme omast juba 30% suurem. Esimesel astmel on lisaks õpetajatele ka alustavad õpetajad, teisel vanem- ja kolmandal meisterõpetajad. 

Nüüd tõi Ligi haridusminister Kristina Kallasele saadetud kirjas välja, et hea õigusloome eeskirja kohaselt peaks eelnõu riigiasutuste kaupa välja tooma, millised on riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud, mis seaduse rakendamisega kaasnevad. Haridusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Elo Eesmäe kirjutas Õpetajate Lehele saadetud kommentaaris, et rahandusministeerium soovib saada kooskõlastatava eelnõu seletuskirjast parema ülevaate õpetaja karjäärimudeli rakendamise teemaga kaasnevate tegevuste ja seaduse rakendamiseks eeldatavalt vajalike kulude ulatusest ja katteallikatest. Nüüd asubki haridusministeerium seda palvet täitma. „Täiendame omalt poolt eelnõule lisatud seletuskirja asjakohaste rahaliste arvestuste ja põhjendustega ning kooskõlastame lisatud täiendused rahandusministeeriumiga,“ kirjutas Eesmäe. 

Karjäärimudelit hakatakse haridusleppe kohaselt rakendama 2026. aasta 1. jaanuarist. Rahastamise kohta on praegu teada nii palju, et selleks vajalikud 19 miljonit eurot plaanib haridusministeerium saada 2026. aasta eelarve läbirääkimistel. Karjäärimudeli rakendamiseks kasutavad koolipidajad diferentseerimisfondi ning riik suurendab diferentseeritavat osa järgmiselt: 2026. aastal 22%-ni, 2027. aastal 23%-ni ja 2028. aastal 24%-ni. 

Haridusleppe allkirjastasid detsembris haridustöötajate liit, ametiühingute keskliit ja koolijuhtide ühendus. Mäletatavasti andis leppele allkirja aga loodetust vähem omavalitsusi, kuna suurema osa jaoks osutuks selle rakendamine liiga kulukaks. 79 omavalitsusest kirjutas leppele alla vaid üheksa. Karjäärimudel on sellega, et omavalitsused ei kippunud hariduslepet allkirjastama, aga vähe seotud, kuna nagu varasemalt mainitud, rahastab plaani järgi seda riik. Näiteks Tartu leppele alla ei kirjutanud, kuid karjäärimudelist rääkides tõi Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski 29. oktoobril ilmunud Õpetajate Lehe artiklis välja, et selle jaoks on minister lubanud lisarahastust, mis antakse kooli diferentseerimisfondi. „Me oleme neid arvutusi vaadanud ja nõustume, et planeeritud lisaraha katab täiendavad kulud ära. See kokkulepe tundub olevat sobiv ja hakkame seda hea meelega rakendama,“ ütles Kaplinski siis.

Konkreetset kuupäeva, millal eelnõu koos täiendatud seletuskirjaga valmis saadakse, haridusministeerium paika pannud ei ole. „Meie eksperdid suhtlevad rahandusministeeriumiga. Kui neil on vajalikud täpsustused käes, liigutakse edasi,“ kirjutas Eesmäe.