AJAL, KUI ÕPETAJAID OTSITAKSE TIKUTULEGA JA JUBA ÜHE ÕPETAJA LEIDMINE ON KEERULINE ÜLESANNE, TUNDUB PLAAN VÄRVATA KORRAGA 60 ÕPETAJAT LAUSA ABSURDNE. TAOLISE ÜLESANDEGA PEAVAD AGA JUBA KOLMANDAT AASTAT JÄRJEST HAKKAMA SAAMA KOLM TALLINNA RIIGIGÜMNAASIUMIT. 

2023. aastal alustasid nii Tõnismäe, Mustamäe kui Pelgulinna riigigümnaasiumis vaid 10. klassid ning koolid kasvavad järk-järgult. Käesoleva aasta septembris alustab nendes koolides ka kolmas gümnaasiumilend ja nad on oma n-ö mahu saavutanud. Õpetajate puudusest ja värbamisest vestlesime Mustamäe Riigigümnaasiumi direktori RAINO LIBLIKU, Pelgulinna Riigigümnaasiumi direktori INDREK LILLEMÄE ning Tõnismäe Riigigümnaasiumi direktori ALO SAVIGA, kelle jaoks on teema praegu väga aktuaalne. 

Kui palju teil järgmiseks õppeaastaks õpetajaid juurde vaja on?

Indrek Lillemägi: Meie otsime umbes 25 inimest. Kõik neist ei hakka tööle täiskoormusega ja väga palju sõltub ka sellest, missuguseid rolle on nad ise valmis täitma. Kuna värbame õpetajaid terve lennu jaoks, siis ongi sisuliselt kõikide ainete õpetajaid vaja. Kõige rohkem muidugi nn suuremate ainete, nagu matemaatika, eesti keele, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse omasid. 

Alo Savi: Meie otsime umbes kümmet inimest, kuna oleme mõni aasta veel teistest väiksemad. Ained on samad: matemaatika, eesti keel, loodusained, keeled, aga ka kõik muud ained ehk klassikaline õpetajate komplekt ühele aastakäigule. 

Raino Liblik: Meil ka 25 ringis ehk sama mis Pelgulinnas. Väike erinevus on see, et kui 20 neist hakkavad olema n-ö oma maja inimesed, siis viis kohta võiksid täita muult elualalt partnerite kaudu tulijad, kes aitavad valikmooduleid õpetada mingisuguse käsundus- või koostöölepinguga. Nad võivad tulla ülikoolidest, kutseõppekeskustest või lausa erasektorist. 

AS: Kui õpilasi tuleb juurde, laieneb ka valikmoodulite ning valikainete pakett ja vaja läheb rohkem uusi õpetajaid. 

Eestis on koole, kus maadeldakse aastaid ühe-kahe õpetaja värbamisega. Teil on plaanis kolme peale neid poole aastaga leida 60 ringis. Kuidas see võimalik on?

IL: Tuleb meeles pidada, et kaudselt käib meil värbamine kogu aeg. Me räägime oma lugu, võõrustame koolis külalisi, käime ise esinemas ja oleme aktiivsed sotsiaalmeedias. Seda kõike selleks, et inimesed meid tundma õpiksid. Kui me kuulutuse välja paneme, on inimesed meist teadlikud ja kandideerivad suurema tõenäosusega. See ongi pidev suur pingutus ning tuleb tõdeda, et väga palju aastaid järjest seda teha ei suudaks. Oleme arvestanud, et koolide esimesed aastad ongi intensiivsemad ja nii paljude inimeste värbamine on kõige muu kõrval metsik töö. Mõned suurettevõtted värbavad aastas sama palju inimesi kui meie praegu, aga neil on selleks tavaliselt suur personaliosakond. Meie teeme seda kõik muu töö kõrvalt. Sellises mahus loodetavasti viimast korda. 

Milline teie värbamistehnika siis on?

AS: Tänapäeval loeb ju kõik, alates avalikkudest ülesastumistest kuni tasuliste ja paremini levivate postituste tegemiseni sotsiaalmeedias. Kindlasti ka isiklikud kontaktid. See ei tähenda muidugi, et hakkaksime helistame teiste koolide õpetajaid läbi. Kuskilt jookseb ikkagi piir, kuna iga õpilane väärib õpetajat. Küll aga jagavad meie värbamisinfot mitte ainult õpetajad, vaid ka õpilased ja lapsevanemad. See on väga suur ressurss: päris mitu inimest on intervjuule tulnud mõne lapsevanema kaudu. See tähendab, et ka kooli koduleht ja sotsiaalmeedia peavad korras olema ja kool peab olema avatud nende jaoks, kes tahavad tulla vaatama, kuidas meil töö käib. 

RL: See kõik on tervik, mis koosneb pisiasjadest. Midagi väga konkreetset on raske välja tuua, kuna iga pisiasi on oluline. Aus vastus on, et ega meil kerge ole. Eestis on õpetajaid leida tõsine probleem. Loomulikult peame arvestama sellega, mis toimub turul. Valdkonniti see kindlasti erineb, aga kui räägime näiteks loodusainete õpetajatest, siis siin paneb turg asjad paika. Peame rõhuma sellele, mida me oma koolis veel pakume. Ma ei mõtle ületunde, mille pealt saab lisaraha teenida, vaid näiteks seda, et inimene saab karjäärimuutuse ja keskkonnavahetusega hoida end virgemana ja värskemana. Seda saame küll pakkuda. 

IL: Tulebki rõhuda konkreetsetele asjadele, mida ainult koolid saavad tööandjana pakkuda. Lisaks headele suhetele ja meeldivale töökeskkonnale näiteks väga palju paindlikkust. Õpetajate või koolijuhtidena kipume unustama, et ka 56 päeva tasutud puhkust on väga suur väärtus. Inimeste jaoks, kes on kunagi õpetajaks õppinud ja mõtlevad millalgi kooli tagasi tulla, on see üks olulisimaid argumente. Olen märganud, et õpetajate töökuulutustes ei olegi seda fakti välja toodud. See näitab, et oma erilised privileegid unustatakse ära. Meie hakkasime seda kohe eraldi välja tooma. Lisaks ei ole koolikeskkond tänapäeval enam see, mida inimesed mäletavad paarikümne aasta tagant. Võimusuhted on teised ja tassi kohvi joomiseks ei pea enam sentidega ringi jooksma. Trikk on kõikidest sellistest väikestest asjadest rohkem rääkida. 

Kas see kõik tähendab siis, et pärast värbamise väljakuulutamist on järjekorrad kooli ukse taga? 

AS: Kui räägime kandidaatide arvust, siis see peegeldab väga hästi üldist seisu tööjõuturul. Otsime lisaks õpetajatele ka kaht administratiivtöötajat: IT-spetsialisti ja õppekorraldusjuhti. IT-spetsialisti ametikohale on 22 kandidaati ja konkursi lõpuni on veel aega. On näha, et IT-sektoril praegu just liiga hästi ei lähe ja sealt on inimesed juba valmis kooli tööle tulema. Õppekorraldusjuhi kohale on kandidaate kümme ja seitsmele õpetajakohale ca 15. Neid tuleb kindlasti veel juurde, aga mitte palju. 

IL: Just! Õpetajaid otsivad ju paljud koolid. Meie kandidaatide arv on üks asi, aga Tallinnas kandideerivad kõik korraga väga mitmesse kooli. See on normaalne, et käiakse vaatamas, katsetamas ja siis valitakse. Lisan veel selle olulise aspekti, et nende kandidaatide hulgas on küll palju kunstiõpetajaid, aga keemiaõpetajaid mitte ühtegi. Tundub, et mida üldisema iseloomuga on ametikoht, seda rohkem on kandidaate. Meie kunagisel juhiabi konkursil oli kokku üle 200 osaleja, aga näiteks gümnaasiumi matemaatikaõpetajaks kandideeris mõni üksik. 

RL: Kui juba meie oma jõupingutuste ja pühendumise kiuste peame õpetajate leidmise nimel veel rohkem vaeva nägema, siis on olukord ikka väga keeruline. Ma arvan, et küsimus ongi selles, mida me Eesti hariduselt üldse tahame ja kas me tahame inimestesse panustada. Kasvõi see, et meie rahandusminister jättis õpetaja karjäärimudeli kooskõlastamata. Arusaadav, et on mingid protseduurireeglid, aga paratamatult tekib küsimus, kas selle põhjus oli lihtsalt mingi formaalsus või midagi muud. 

Te küll mainisite, et teiste koolide õpetajatele te tööd ei paku, kuid kas ikkagi tekib hõõrumisi, kui mõne kooli õpetaja teise kooli tööle läheb? 

RL: Eks ikka tekib. Pidin isegi ühelt õpetajalt mitu korda küsima, kas ta ikka tahab koolivõrgustikku vahetada, ja hoiatasin, et see võib tekitada väga palju ebameeldivust. Tekitas ka, aga mis teha, kui inimene väga tulla tahab. Suur osa saab ikkagi aru, et õpetaja on vaba otsustama. 

IL: Paljud juhid mõistavad, et tänapäeval veedavadki inimesed ühes organisatsioonis vähem aega kui varem. See on ebamugav, aga nii on kõigi, ka meie jaoks. Oleme värvates uutest õpetamisvõimalustest ning oma kooli- ja töökeskkonnast palju rääkinud. Äkki oleme pannud sellega nii mõnegi koolijuhi mõtlema, et mida tema siis pakub ja kuidas tema koolist linna peal räägitakse. See on ju ainult hea.