„Omavalitsused ja haridusasutused üle Eesti on muudatuste ellurakendamisega niigi hõivatud ning uute ambitsioonikate algatuste esile kutsumine tundub selles olukorras teostamatu,“ ütleb Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin, kes peab koos haridusminister Kristina Kallasega Eesti 200 nimel hariduse valdkonnas koalitsiooniläbirääkimisi Reformierakonnaga.
Jašini sõnul kinnitab sündiv koalitsioonilepe sel põhjusel oma toetust alanud reformidele. Nende õnnestumiseks peab pingutama 2027. aasta Riigikogu valimisteni ning ka edaspidi.
Kuidas läbirääkimisi iseloomustate?
Eesti 200 ja Reformierakonna koalitsioonileppe haridusvaldkonna läbirääkimised on kulgenud professionaalselt ja konstruktiivselt. Esimest korda ajaloos on koalitsiooniläbirääkimistesse kaasatud eksperdid ja huvigrupid. Möödunud kuu jooksul arutasime üldhariduse, kõrghariduse ning noorte ja huvihariduse teemasid esindusorganisatsioonidega ning saime neilt kirjaliku sisendi. See tähendab, et mai lõpuks sündiv koalitsioonilepe ei tule esindusorganisatsioonidele üllatusena ning võimalikult paljude punktide juures arvestame nende sisendiga.
Veel enne koalitsioonikõnelusi algatas Eesti 200 haridus- ja teadusminister Kristina Kallase eestvedamisel terve hulga haridusreforme, mis on praeguseks erinevas faasis. Mitme reformiga seoses on seadused või valitsuse määrused vastu võetud ning nii valitsuse, kohalike omavalitsuste kui ka eraldiseisvate haridusasutuste tasandil tuleb pingutada, et reformid õnnestuksid. Eestikeelsele haridusele üleminek, õppimiskohustuse ea pikendamine, kutseharidusreform, alushariduse seaduse muudatused, koolivõrgu reform ning väikeste maakoolide toetamine on otsustatud enne neid läbirääkimisi, kuid nende õnnestumiseks planeeritud kujul läheb vaja täiendavat pingutust ja ressursse. Need reformid omavad pikaajalist ja laiaulatuslikku mõju Eesti ühiskonnale, meie tööturule ja majanduskasvule. Just sel põhjusel ei ole koalitsioonileppe haridusvaldkonna läbirääkimistel uusi suuri reforme ega ideid ette võetud.
Liina Kersna suhtumine, et „haridusvaldkonnas oleks oodanud [haridus]ministrilt rohkem ideid“ (Postimees, 28.04) mõjub selles valguses kummaliselt, sest temagi teab väga hästi, et algatatud reformid vajavad süvenemist ning valmisolek veelgi enam suuri asju teha on praegu minimaalne. Samal ajal ei pakkunud head Reformierakonna kolleegid ise uusi algatusi ega ideid välja, mis ei ole Eesti 200 hinnangul probleemiks. Napib võimalusi veel rohkem asju ette võtta.
Millised hariduse eesmärgid said koalitsioonileppesse lõplikult kirja ning millised jäid seekord välja?
Laias laastus leppisime kokku jätkata algatatud reformidega ning suunata sinna täiendavat tähelepanu ja ressursse, et need õnnestuksid.
Kas õpetajate palga kollektiivleppes saavutati kokkulepe? Kui jah, siis milles täpsemalt?
Võib öelda, et on toetus palgakokkuleppe sõlmimiseks järgmiseks kaheks aastaks, kuid summad on lahtised ja sõltuvad eelarveläbirääkimiste võimalustest.
Kuidas rakendatakse õpetajate karjäärimudelit järgmise kahe aasta jooksul?
Oleme arutanud õpetajate karjäärimudeli rakendamist haridusleppes kokku lepitud kujul. Täiendavaid küsimusi on tekitanud see, kes kinnitab vanemõpetaja staatuse. Saame kinnitada seda aspekti läbirääkimiste lõpus.
Millised otsused tehti põhikooli lõpueksamite lävendi ja selle sidumise kohta järgmiste haridusastmetega?
Oleme kokku leppinud kaotada järeleksamite tegemise kohustuse koolidele 2026. aastast, mil kõik õpilased jätkavad õpinguid järgmisel haridusastmel. See eeldab seda, et põhikooli õpiväljundite hindamisel lävendi mittesaavutanud õpilased saavad täiendavat tuge oskuste ja teadmiste omandamiseks ettevalmistavas õppes ja järgmisel haridusastmel.Täiendavalt arendame põhikooli lõpetajatele välja elektroonilised teadmiste, oskuste ja üldpädevuste hindamise eksamid, mis on aluseks järgmisele õpitasemele sisseastumisel või haridusteega jätkamisel. Selleks on tarvis uut infosüsteemi ja IT arenduste tegevust.
Kuidas tagab uus koalitsioon eestikeelsele haridusele ülemineku edukuse piirkondades, kus napib eesti keelt valdavaid õpetajaid?
Siinkohal räägime eelkõige Ida-Virumaast. 1,5-kordne palgatoetus eesti keeles õpetavatele õpetajatele on piirkonda toonud üle 300 uue õpetaja. Oleme veendunud, et saadakse hakkama ka ülemineku teise aastaga. Toetusmeetmega tuleb kindlasti jätkata.
Lisa kommentaar