Augusti lõpu nädal on kooliraamatukogude töötajatele nii kiire aeg, et vahel pole aega kohvigi juua. Õpikuid tuleb laenutada ju tervele koolile.

„Jagame nelja päevaga 660 õpilasele välja ligi 5800 õpikut,“ lausub Tartu Karlova Kooli raamatukogu juhataja Liivi Paumets. Lisanduvad veel töövihikud ja -raamatud, mille võtab korraga välja klassijuhataja või aineõpetaja, kes jagab need õpilastele just siis, kui vaja.

„Kõik peab klappima kui kellavärk,“ sõnab Paumets. „Oleks hea, kui kõik lapsed tuleksid ettenähtud ajal oma komplektile järele.“ 

„Augusti lõpp on emotsionaalne aeg. Lapsed tulevad ja on rõõmsad. Ainult mõni ohkab uusi õpikuid lehitsedes.“

Ettevalmistus selleks kõigeks hakkab juba juunikuus, mil õpikud tagastatud. Raamatukogutöötaja kontrollib, kas kõik õpikud on tagasi toodud, mis seisukorras need on ja millal saabuvad uute õpikute tellimused. Jälgida tuleb ka B-võõrkeele valikuid ja vaadata, et õpikud oleks olemas. 

„Augustis on juba peenhäälestus, kui mõne päeva jooksul tuleb kõik laiali jagada,“ ütleb Liivi Paumets. „See on ka emotsionaalne aeg. Lapsed tulevad ja on rõõmsad. Ainult mõni ohkab uusi õpikuid lehitsedes.“

Kevadel tagastati Karlova kooli raamatukogule poole tuhande võrra rohkem õpikuid, kui praegu välja antakse. Tänu avaramatele ruumidele on esimest korda võimalik õpikute ja töövihikute teised osad hoiule jätta ja jagada need välja alles teisel poolaastal. 

Avarad ruumid teevad kadedaks teistegi koolide raamatukoguhoidjaid. 

Karlova kool paikneb teist aastat kahes õppehoones. Mõlemas on oma raamatukogu ning palgal kokku kaks inimest.

Lina tänava majas, kus õpivad 1.–6. klassi lapsed, katab avara ja valgusküllase raamatukogu põrandaid hele vaip ja on ka mängunurk kott-toolidega. Salme tänava maja raamatukogu on vanematele õpilastele kohaselt akadeemilisem.

„Arvan, et meil on ühed Eesti parimad ruumid,“ tunneb Liivi Paumets uhkust. „Seisin väga selle eest, et raamatukogu säiliks mõlemas majas. Tänu koolipidajale ja juhtkonnale saigi see teoks. Esimese klassi laps on väga uhke, kui saab turvalises keskkonnas laenutuskogemuse. Temast  kasvab siis raamatusõber. Kui raamat on kaugel või koolis polegi raamatukogu, on asi keerulisem.“

Kohtume Liivi Paumetsaga Lina tänava õppehoones. Lauale on valmis pandud laenutuskomplektid ja igale klassile antud aeg neile järele tulemiseks.

Raamatukogutädil, nagu Paumets ennast nimetab, tuleb komplekteerides silmas pidada mitmeid üksikasju. Näiteks seda, et ühes lennus õpivad lapsed mõnda ainet eri õpikute järgi. A-klassid on Karlovas muusikaklassid ja neil on teistsugused muusikaõpikud.

Lapsed liiguvad ja õpetajad teevad muudatusi ning septembri esimesel nädalal tuleb vahel väikseid korrektiive teha.

Kas õpetajad saavad ise valida, millise kirjastuse õpiku järgi õpetavad?

„Kool on otsustanud, missuguste materjalide järgi me õpime,“ vastab Liivi Paumets. „Väljavahetamine on valuline teema, valukoht on raha. Kui uus õpetaja tuleb, peab ta kohanema meie tingimuste ja võimalustega.“ 

Õppekirjanduse pearaha (57 eurot) on juba aastaid püsinud muutumatu. Veel enne, kui hinnad hakkasid hoogsalt tõusma, räägiti, et summa pole piisav, eriti uue õppekava tulles, kui tuleb ka uusi õpikuid.

„Püüame anda parima, et väga kulunud õpikud välja vahetada,“ lausub Liivi Paumets. Kes tahaks saada endale kapsaks loetud raamatut! 

Igal aastal on ka neid, kes õpetavad oma ainet õpikuta ja töötavad teiste materjalidega. Kui õpikut ei kasutata, siis raamatukogu selle aine õpikuid välja ei annagi. Õpetaja otsustab ka seda, kas ta soovib töövihikuid tellida.

Õpikute järele tulnud õpilased on Liivi Paumetsalt küsinud, kui palju raamatuid tal augustikuus tõsta tuleb.

Paumets pole kilosid kokku lugenud. Õpetajate Lehe palvel kaalus ta mõned komplektid ära: viienda klassi õpikud kaaluvad 2,8, kuuenda klassi omad 3,4 kg. 

Põhikooli viimastel klassidel on komplektis aga 17–19 õpikut ja need pole just õhukesed. 

„Mõni tuleb liiga väikese kotiga,“ lausub Paumets. „Eelmisel aastal oli suurim pakk kolmandatel klassidel. Saatsime hoiatuse, et tulge suurema kotiga ja võtke abiline ka.“

Kui Liivi Paumets viie aasta eest raamatukogutöö enda peale võttis, hoiatas eelmine töötaja, et augusti lõpp on raske aeg, sest tõsta on väga palju. Seni on ta hakkama saanud ega kurda.

„Viienda klassi õpikukomplekt kaalub 2,8, kuuenda klassi oma 3,4 kg.“

Paumetsale teeb nalja, kui kullerfirma mehed tõstavad kooli saabunud raamatupakke ja ohivad, et küll on raske. 

„Aga nad tõstavad ju paki vaid ukseni. Mina pean selle edasi vedama,“ muigab Paumets.

Karlova kooli Salme tänava maja keldris asub raamatukogu hoidla ja sealne raamatukogu on teisel korrusel. Seega tuleb vahel joosta kolme korruse vahet. Hoidla on Paumetsa sõnul luksus, üldjuhul tegutsevad koolide raamatukogud kitsastes oludes.

„Meil on olnud kombeks, et niinimetatud kohustuslik kirjandus, mille üle klassis arutleme, on koolis kättesaadav ja eksemplare jagub kõigile, lastel on võrdsed võimalused,“ lausub Paumets, kes annab ka eesti keele ja kirjanduse tunde.

Uudiskirjandust on võimalik vähem soetada, aga valikut on püütud koostöös õpetajatega ja vastavalt kooli rahakotile ikka uuendada.

Eelmisel õppeaastal oli kooli 150 aasta juubeli puhul aktsioon „Kingi koolile raamat!“. Õpetajad, õpilased, vanemad, vilistlased, külalised kinkisid kokku 275 teost. 

„Kooli aastapäeval tulid vanemad härrad, raamatud näpus, ja laususid, et nende klassi tüdrukud ütlesid, et tuleb raamat kinkida,“ meenutab Paumets. Mõni annetaja oli isegi lipsu kingitusele ümber sidunud! Kingitud raamatud on mõlemas õppehoones eraldi riiulites.

„See oli rahaliselt kasulik, aga ka väga suure emotsionaalse väärtusega.

Jätkame sel õppeaastal raamatute kinkimist. Juba ongi olnud kolm annetajat,“ räägib Paumets.

Ta pole nõus väitega, et lapsed ei taha raamatuid lugeda. Ta usub, et kui laps pääseb ilusale uuele raamatule ligi, saab temast lugeja. Ilukirjanduse kõrval küsivad lapsed ka koka- ja tehnikaraamatuid. 

„Igale lapsele on olemas raamat. Raamatukoguhoidja peab olema kaval, tundma lapsi,“ poetab Liivi Paumets oma saladust.

Erinevalt õpetajaist tähistab 1. september kooliraamatukogudele aga rahuliku aja algust. Siis saabub tavaline rütm.