• Tartu valla koolides ei sõltu koolipäeva algus mitte niivõrd õpilaste unerežiimist või hariduspoliitikast, kuivõrd bussigraafikust, sest suur hulk õpilastest elab hajaasustusega piirkonnas.

Aprillis Haridus- ja Teadusministeeriumis valminud määruse eelnõu ja juulis kinnitatud määruse järgi algavad koolitunnid septembrist 2026 üldjuhul senise kella kaheksa asemel kell üheksa. Erandkorras võivad tunnid hoolekogu ettepanekul alata ka varem, kuid mitte enne kella kaheksat. Vastukaja määrusele on olnud vastandlik: see on leidnud heakskiitu kui õpilaste vaimset tervist toetav, aga pälvinud ka kriitikat – igas koolis seadust rakendada ei saa. Siiski leidub koole, kus koolipäev algab kell üheksa juba praegu.

Igas koolis omamoodi

Tartu vallas sõltub koolipäeva algus kohalikest bussidest: Kõrveküla Põhikoolis algab kool kell kaheksa, Lähte Ühisgümnaasiumis 8.15 ja Tabivere Põhikoolis 8.30. J. V. Veski nimelises Maarja-Magdaleena Põhikoolis, kus on ainsana ka eraldi koolibuss, algavad tunnid kell üheksa. Teistest koolidest kaugel, hõreda asustusega piirkonnas asuv Laeva Põhikool sõltub samuti kohalikest bussidest ja alustab koolipäeva kell 8.30. Äsja tegevust alustanud Raadi Põhikool saab tundidega pihta hakata kell üheksa, sest kõik õpilased elavad kolme kilomeetri raadiuses ega vaja kooli jõudmiseks ühistransporti.

Tartu vallavanema Jarno Lauri (SDE) sõnul pole kõikides koolides võimalik tunde kell üheksa alustada. „Kui kogu koolivõrgul oleks üks alguskellaaeg, siis peaksime tegema igale koolile eraldi nii-öelda õpilasveo liinivõrgu, kõigile kuni kaks bussi. Isegi tagasihoidlik arvestus ütleb, et see on väga suur kulu,“ selgitas ta. Tartumaa Ühistranspordikeskuselt on Lauri sõnul küsitud ka bussiliinide dubleerimise hinda, kuid sealt öeldi, et nad ei ole võimelised pakkumist tegema, sest busse ei jätku. Lauri sõnul kasutab Tartu vallas kooliminemiseks ühistransporti umbes 1300 õpilast.

Keeruline kõigiga arvestada

Laur tõi esile ka asjaolu, et koolipäeva alguse muutmine ei tohi õpilaste ebavõrdsust suurendada: kaugemates kohtades elavad õpilased peavad pika koolitee tõttu niigi väga vara ärkama. „Kooli sõiduks kulub mõnel kuni 40 minutit. Kui uue korra tõttu peab õpilane hommikul veel tund aega koolimajas ootama – kui nende bussid sõidavad ikka endisel ajal ja valikut pole –, siis pole see nende suhtes aus,“ ütleb vallavanem.

“Kooli hoolekogu hinnangul ajab kell üheksa algav koolipäev väga palju plaane segamini.

Piret Jõul

Kõrveküla Põhikooli õppealajuhataja Piret Jõuli sõnul avatakse nende koolimaja kell seitse hommikul, mil hakkavad saabuma esimesed õpilased. Osa lapsi tuleb kell 7.10, osa 7.15 ja suur hulk kell 7.30. Jõul selgitas, et kooli hoolekogu hinnangul ajaks kell üheksa algav koolipäev väga palju plaane segamini. Räägitud on ka koolipäeva alustamisest kell 8.30, see ei tekitaks pikka ooteaega. 

Kõrveküla Põhikooli direktor Andres Jõgar tõi välja, et on õpilasi, kelle kodu lähedale bussi ei sõidagi ja kes sõltuvad vanematest. „Vanemad lähevad tööle, toovad lapse kooli ja kui tööpäev läbi saab, võtavad lapse taas auto peale. Kui koolipäev nihkub pool tundi hilisemaks, siis peavad vanemad lapsi oodates aega parajaks tegema.“ 

Uut määrust ei pea ta otstarbekaks, kuna ka vana seaduse järgi on lubatud alustada koolipäeva hiljem, näiteks kell üheksa. „See on ülereguleerimine. Küllap algab koolipäev üle Eesti eri ajal, otsustavaks saavad raha ja liiklusvõrgustik,“ lausus ta. Jõgar lisas, et ühistransport mõjutab ka koolide töötajaid, eriti väiksemates kohtades.

Mõjutab huviringe

“See on ülereguleerimine.

Andres Jõgar

Koolipäeva nihutamine mõjutab Piret Jõuli sõnul ka huviringe. Nimelt asuvad muusikakool ja spordihoone Kõrveküla Põhikooliga samas kompleksis ning muusikakool vajab mõnda klassiruumi juba kell 13.30. Mõnda spordiringi juhendavad kehalise kasvatuse õpetajad. Nooremad õpilased peaksid neid senisest kauem ootama, kui õpetajatel tunnid alles kestavad.

Jõul osutab (vaata ministeeriumi kommentaari allpool – toim), et kui arvestada ka nõutud 30-minutilist söömisele (20 minutit söömiseks ning kümme söögisaali liikumiseks, toidu võtmiseks ning söögisaalist ära minemiseks) ning liikumisele kuluvat aega, siis koolipäev ei lühene. See jääb kas enam-vähem samaks või nihkub hilisemaks. „Meie söögisaali mahub korraga sööma umbes 200 õpilast, mistõttu me ei saa kogu koolipere süüa ühel ajal. Peame söömiseks arvestama kahe n-ö õppetunni ajaga. See lisatund muudab koolipäeva pikemaks.“

Vald lubab tegeleda

Nagu öeldud, on ka Kõrveküla lähistel elavate õpilaste liikumine seotud ühistranspordiga. „Tartu vald on lubanud transpordiga tegeleda,“ on Jõul lootusrikas.

Seega algavad Tartu valla koolides tunnid hoolekogude nõusolekul vähemasti sel õppeaastal senistel kellaaegadel.

---

KOMMENTAAR

„Kohalike koolibusside liikumisringe tuleb kohandada“

Haridus- ja teadusministeeriumi õppekava valdkonna juht Marjeta Venno ütleb, et koolipäeva alguse nihutamise teemal enam arutleda ei plaanita, sest määrus on vastu võetud.

Kuidas saab sellise logistikaga piirkonnas nagu Tartu vald täita määrust, mis ütleb, et tunnid peavad algama kell üheksa või hiljem?

Esiteks on mõistlik ümber kujundada kogu kooli päevakava, mitte nihutada ainult algusaega hilisemaks. Arvestama peab nii määruses nõutud 20-minutilist söömise kui ka õues liikumise aega. Koolijuhid ja kohalik omavalitsus peaksid tegema uute päevakavade valguses ettepanekuid transpordiettevõtetele või kohandama koolibusside liikumisringe.

Kas HTM plaanib sel teemal laiemat arutelu koos omavalitsuste ja koolidega?

Arutelusid enam ei planeerita, sest määrus on vastu võetud. Enne vastuvõtmist toimunud kooskõlastusringidel oli nii koolijuhtidel kui ELVL-il (Eesti Linnade ja Valdade Liit – toim) võimalik arvamust avaldada. Jõudumööda nende mõtetega ka arvestasime. Soovitame kohalikul omavalitsusel teha koolijuhtidega koostööd, et leida oma piirkonna jaoks parim lahendus. Kõige olulisem on tahe muuta laste ja noorte õppimine efektiivsemaks ja toetada seeläbi nende arengut.