
Haridus- ja Teadusministeerium on esitanud partneritele kooskõlastamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, millega tehakse kolm olulist muudatust: gümnaasiumid saavad arvestada õpilaskandidaadi koolieelistust, gümnaasiumist väljaarvamise alused viiakse ühtselt seadusesse ning tugimeetmete rakendamine koolides muutub operatiivsemaks.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas sõnas, et eesmärk on muuta gümnaasiumisse sisseastumise protsess kõigi osapoolte jaoks selgemaks ja kiiremaks. “Noorte jaoks peab sisseastumine gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse olema läbipaistev ja võimalikult vähe koormav. Kui kool kutsub vestlusele ainult need õpilased, kes selle kooli on esimese eelistusena märkinud, toimuvad vastuvõtutegevused oluliselt kiiremini ning kindlus koolikoha osas on õpilasel senisest varem olemas,” ütles minister ja lisas: “Põhikooli lõpetamine ei ole haridustee lõpp, vaid järgmise õpitee valiku langetamise hetk – peame selle muutma nii õpilase kui kooli jaoks positiivseks kogemuseks.“
Eelnõu kohaselt peab õpilaskandidaat sisseastumisel märkima sisseastumise infosüsteemis oma koolieelistused. Gümnaasiumil tekib võimalus seda eelistust arvestada, kui kool on selle oma vastuvõtutingimustes ette näinud. See tähendab, et koolid võivad vestlusele kutsuda esmajoones need, kes on kooli märkinud oma esimeseks valikuks. Muudatus vähendab olukordi, kus sama õpilaskandidaat peab läbima vestlusi mitmes koolis. Koolidel, kes soovivad eelistuste arvestamist rakendada juba kevadisel vastuvõtul, tuleb oma vastuvõtutingimused ja -kord muuta ära hiljemalt 1. märtsiks 2026.
Samuti muudetakse seadust nii, et gümnaasiumid ei saa enam kooli kodukorras kehtestada seadusest rangemaid väljaarvamise aluseid. Edaspidi on kõik tingimused kirjas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Uue regulatsiooni kohaselt arvatakse täisealine ehk õppimiskohustuse täitnud õpilane koolist välja, kui tal on ühe õppeaasta jooksul kolmes või enamas õppeaines kursusehinded „nõrk“ või „puudulik“. See muudatus suurendab õpilaste kindlustunnet, et õppetöös edasijõudmise kriteeriumid on läbipaistvad ega sõltu iga kooli eraldi kehtestatud reeglitest. Alla 18-aastaseid õppimiskohustuslikke noori see regulatsioon ei puuduta – nende puhul tuleb koolil leida lahendusi, mis aitavad õpilasel õpinguid jätkata.
Mõjutusmeetmete loetelust jäetakse välja seni kehtinud võimalus arutada õpilase käitumist õppenõukogus. Selle asemel otsustab edaspidi vajalike meetmete rakendamise kooli direktor või tema volitatud isik. Otsuste tegemine väiksemas ja pädevamas ringis muudab menetluse delikaatsemaks, kaitseb õpilaste privaatsust ja väldib liigset koormust suure koosseisuga õppenõukogule. Samal ajal jääb alles rida teisi mõjutusmeetmeid, sealhulgas õpilase käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures, mis tagab, et vajalik tugi ja korrigeeriv mõju on koolis endiselt olemas.
Eelnõu jõustub üldises korras, kuid muudatus koolieelistuste arvestamise võimaldamiseks peab olema jõus hiljemalt 2026. aasta kevadiseks gümnaasiumitesse ja kutseõppeasutustesse vastuvõtmise perioodiks. Koolidel, kes soovivad seda rakendada, tuleb oma vastuvõtukord ajakohastada. Väljaarvamise aluste ja mõjutusmeetmete muudatused hakkavad kehtima kõikides koolides automaatselt seaduse jõustumisel.
Lisa kommentaar