• Metsküla kooli direktor Pille Kaisel usub, et maaelu kestlikkuse ja kogukonna elujõu eeldus on kodulähedane kool. Ta räägib, kuidas Metsküla kooli püsimine on saanud kogu küla südameasjaks, miks väikese kooli õpikeskkond pakub lastele erilisi võimalusi ning kuidas erakoolina jätkamine on andnud suurema kindluse tuleviku suhtes kui vallale lootma jäämine. 

Katsumused ei kao väikese kooli argipäevast kuhugi – nende seas on nii õpetajate suur koormus kui ka ruumipuudus –, kuid tugev kogukond ja pühendunud meeskond hoiavad kooli elujõulisena.

Kuidas sõnastaksite Metsküla kooli rolli kohaliku kogukonna jaoks?

Südameasi. Nagu maal ikka, hoiab ka meie kool küla elava ja elujõulisena, toob inimesed kokku ja annab lootust. Just sellepärast on kooli püsimajäämine meie kõige tähtsam eesmärk, mille nimel kõik koos pingutame.

Mis on teie hinnangul teie kooli suurimad tugevused võrreldes teiste väikekoolidega?

Ma ei saa ega oska meid võrrelda teiste koolidega, kuid tean, mis on meie kooli tugevused. 

Meie tugevus on kodune ja turvaline õpikeskkond. Meie jaoks on oluline, et koolis valitseks heatahtlik ja koostööle suunatud õhkkond, kus tunnustatakse pingutust ja väikseidki õnnestumisi, mitte ainult tulemusi. Tahame, et iga laps tunneks koolis rõõmu ja julgeks katsetada. Meie numbriliste hinneteta õpe loob selleks head eeldused, lapsed saavad turvaliselt eksida ja vigu teha, ilma et peaks kartma karistust numbri näol. Meie eesmärk on, et iga meie kooli laps tunneks end väärtuslikuna.

“Kooli sulgemisotsus näitas selgelt, et kohalikud omavalitsused ei ole pädevad koolivõrgu üle otsustama.

Pille Kaisel

Meie tugevus on pühendunud ja uuendusmeelsed õpetajad, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel ning on valmis pidevalt õppima, et kooli veel paremaks muuta. Eelmisel õppeaastal läbis kogu meeskond VEPA koolituse, sel aastal õpime koos, kuidas toetada tõhusat õppimist.

Muidugi on meie tugevus ka erakordselt ühtehoidev ja toetav kogukond.

Kui tugev on kogukonna toetus kooli püsimisele ning millisel moel see kõige selgemalt väljendub?

Kõige selgemalt väljendub kogukonna toetus õpilaste arvus. Isegi üle-eelmisel õppeaastal, kui meil ametlikult kooli polnud, õppis siin 21 õpilast. Selline kogukonna usaldus on üsna erakordne.

Kui paljudes maakohtades eelistavad pered lapsi kodule lähima kooli asemel suuremasse keskusesse kooli sõidutada, siis meil pole see kunagi teemaks olnud. Pigem vastupidi: meie kooli pärast on mõned pered isegi Tallinnast ja Tartust siiakanti elama kolinud ja rohkem kui poolte meie õpilaste kodule lähim kool ei ole Metsküla oma.

Kogukonna toetus on silmaga näha talgupäevadel, kui kooli heaks on vaja midagi ära teha. Kui väikese maakooli talgutele koguneb üle 60 inimese, on see selge märk, et kooli püsimajäämine on kogukonna jaoks ikka väga oluline.

Kui palju õpilasi praegu Metsküla koolis õpib ja kuidas on õpilaste arv viimastel aastatel muutunud?

1989. aastal avati Metsküla algkool taas nelja lapsega 1. klassis. Pisitasa kasvas kool kuueklassiliseks ja kõrghetkel, 1990. aastate keskel oli siin 28 õpilast. Vahepeal laste arv kahanes, kuid alates 2016/2017. õppeaastast oli õpilasi stabiilselt 20+/-1, sama palju, kui aastal 2000. 

Eelmisel aastal oli meil 35 ja nüüd juba 41 õpilast. Nii palju lapsi õppis Metsküla koolis viimati umbes sada aastat tagasi.

Milliseid eeliseid pakub väike kool lapse arengule ja õpikeskkonnale?

Väikeses koolis ei jää keegi kõrvalseisjaks, iga laps on oluline ja nähtav. Aktustel saavad laulda, tantsida ja pilli mängida kõik lapsed. Ainevõistlustel ja -olümpiaadidel osalevad kõik soovijad, kui võistluse reeglid vähegi lubavad. Kooli ajalehes trükitakse ära igalt lapselt vähemalt üks kirjatükk. Matkadel, väljasõitudel ja laagrites osalevad kõik.

Väikeses koolis on hea pinnas sotsiaalsete oskuste arenguks. On tavaline, et eri vanuses lapsed mängivad ja tegutsevad koos. Suuremad on väiksematele eeskujuks ja peavad nendega arvestama. See kasvatab neis vastutustunnet ja hoolivust, aitab õppida empaatiat ja koostööd. 

Väikeses koolis peavad paratamatult kõik kõigiga suhtlema ja hakkama saama just selle väikese seltskonnaga, kes parasjagu kohal on. Nii harjuvad lapsed märkama ja aktsepteerima erinevusi ning õpivad toime tulema väga erinevate iseloomudega.

Väikese kooli eelis on ka see, et tülid ja arusaamatused ei jää märkamata ega paisu suureks probleemiks. Õpetajad saavad vajadusel kohe sekkuda, aidata lastel oma tundeid sõnastada ja mõista, kuidas keerulistes olukordades väärikalt ja teisi arvestavalt toime tulla.

Eelis on kindlasti ka see, et õpetajad tunnevad lapsi väga hästi ning laste tugevusi ja arenguvajadusi on kergem märgata. See annab võimaluse kohandada õpet vastavalt sellele, mida keegi parasjagu vajab, on see siis lisatugi või hoopis suurem väljakutse. Vajadusel saab tempo maha võtta või liikuda kiiremini edasi, olenevalt sellest, mis lapse arengut kõige paremini toetab.

Meie klassijuhatajad suhtlevad peredega igal nädalal, nii et kool ja kodu käivad meil sõna otseses mõttes käsikäes ja ühte jalga. Ühised tegemised, milles löövad kaasa nii lapsed, nende vanemad, õpetajad kui ka muud toredad inimesed, liidavad ja loovad tugeva meeskonnatunde. Laste jaoks tähendab see tõeliselt turvalist ja toetavat kasvukeskkonda. Selline tihe ja usalduslik suhe loob laste arenguks hea tugeva vundamendi.

Millised on peamised väljakutsed, millega väike kool igapäevaselt silmitsi seisab?

Väikeses koolis on väike kollektiiv ja seetõttu on õpetajatel lisaks tavapärasele tööle palju muid ülesandeid. Suuremates koolides saab ülesanded eri meeskondade vahel hajutada, meil teevad kõik kõike ja läbipõlemise oht on päris suur. 

Meie väikese kooli igapäevane mure on ka ruumipuudus. Sööme juba teist aastat kahes vahetuses ja kõik vahetunnid on õuevahetunnid, sest tuppa lihtsalt ei mahu. See viimane on tegelikult päris hea, sest lapsed on õues väga liikuvad ja saavad koolipäeva jooksul päris palju värskes õhus möllata. Aga juurdeehitusest unistame ikka.

Väga suur katsumus on laste ujumisõpetuse korraldamine, sest see on kallis ja mingit toetust me selle jaoks ei saa. Meie koolile lähimad ujulad asuvad 70–75 kilomeetri kaugusel. Iga sõit ujulasse maksab 220 eurot, lisaks veel ujulapiletid. Peale selle kulub bussisõidule ujulasse ja tagasi vähemalt kaks tundi, ebamõistlikult suur osa koolipäevast. Sama probleem on ka teistel meie kandi koolidel. Muu Eestiga võrreldes oleme väga ebavõrdses seisus.

Kuidas on Lääneranna valla otsused mõjutanud Metsküla kooli tulevikku?

Metsküla algkool oli igati elujõuline: õpilaste arv oli olnud pikemat aega stabiilne ja prognoos näitas kasvu; koolihoone ülalpidamiskulud olid madalad; kool pakkus kvaliteetset haridust ning oli aineolümpiaadidel aastast aastasse näidanud suurepäraseid tulemusi; läbi aastate oli kool leidnud projektide kaudu lisarahastust; koolis oli mitmekesine huvitegevus (rahvatants, robootika, noorkotkad ja kodutütred jne), olime ka rahvusvaheliselt aktiivsed eTwinningu ja Erasmus+ projektide kaudu. Kooli maine oli hea. 

Valla arengukava nägi ette kooli säilimise õpilaste olemasolul. Riiklik hariduse arengukava sätestas, et kohalikud omavalitsused peavad tagama kodulähedased koolid I ja II kooliastmes. 

Sellise taustaga maa-algkool võiks end tuleviku suhtes üsna muretult tunda. Eriti kui õhus on ka riigi toetus 6-klassilistele munitsipaalalgkoolidele, mis tähendaks kooli ülalpidamiskuludeks valla eelarvest sisuliselt 0 eurot. 

Metsküla algkooli sulgemisotsus oli valus kogemus ja näitas selgelt, et kohalikud omavalitsused ei ole pädevad koolivõrgu üle otsustama. Koolivõrgu korrastamise otsuste tegemisel peaksid riik ja kohalik omavalitsus olema võrdsed partnerid – kuni mõlemad pooled pole samal meelel, ei tohiks sulgeda ühtegi kooli. Mitte ühegi kooli kohta ei tohi teha sulgemisotsust, kuni pole läbi kaalutud ja veenvalt tõestatud, et muud võimalust ei ole.

Meie jäime üle noatera ellu ja oleme nüüd tugevamad kui kunagi varem. Mis ei tapa, teeb tugevaks. Erakooli loomisega võtsime oma saatuse enda kätesse ja see samm on andnud meile palju suurema kindluse tuleviku suhtes kui valla eelarvereal olemine. Nüüd sõltub kooli püsimine ainult meist endist.

Millised koostöövormid on Metsküla koolil teiste koolide või organisatsioonidega?

Kõige tihedam on koostöö MTÜ Metsküla Kultuuriühinguga, kes aitas meil raske mittekooli õppeaasta üle elada, kogudes annetusi ja olles meie personalile tööandjaks. 

Praegu oleme koos väljas oma küla edendamise eest: arutame ühiselt läbi võimalikud projektiideed, korraldame üritusi ja talgupäevi. Iga-aastane ühiselt korraldatud Eesti Vabariigi sünnipäevapidu Metsküla rahvamajas on alati võimas kogukonna kokkutulek. Sel aastal kogunes meie tillukesse rahvamajja ligi 200 inimest!

Väga hea koostöö on meil Lihula muusika- ja kunstikooli ja Lääneranna muusikakooliga. Mõlema kooli õpetajad käivad Metskülas meie õpilastele pillitunde tegemas.

Rahvusvahelist koostööd teeme partnerkoolidega Kreekast ja Türgist. Oma Erasmus+ projektiga „Empowering Education: AI for Teacher Efficiency and Well-being“ õpime üksteiselt ja jagame kogemusi, kuidas tehisaru saab õpetajate töökoormust vähendada.

Kuidas pakute oma koolis huviharidust ja ringitegevust?

Paljud meie lapsed käivad Lihulas muusika- või kunstikoolis, Virtsus Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi jalkatrennis või Varbla ratsaspordikoolis. Kui umbes paarikümne kilomeetri kaugusele Lihulasse saab liinibussiga, siis kaugematesse paikadesse sõidutavad lapsi pered ise.

Soovi korral saavad lapsed olla koolis poole viiese bussini ning osaleda meie enda huvikooli tundides. Valik on päris suur, näiteks kokkamine, teatrikunst, matkamine ja orienteerumine, animatsioon, kui nimetada mõned. Kohe-kohe alustame Unicorn Squadi 4. kursusega.

Huvitegevuses või -hariduses osalevad kõik meie kooli õpilased.

Vähe õpilasi võib tähendada õpetajatele tavapärasest erinevat töökorraldust. Kuidas see mõjutab teie õpetajate koormust ja ainekavade täitmist?

Liitklasside tunnid on päris keeruline ülesanne, aga oleme hoolega harjutanud ja saame juba päris hästi hakkama. Nüüd on meie kool nii suureks kasvanud, et kolme klassiga liitklassi enam polegi, ja see on elu veidi kergemaks teinud. Õpetajate töökoormuse seda osa, mis puudutab laste tööde käsitsi parandamist leevendavad digiõppematerjalid, mis annavad lapsele kiire tagasiside.

Ainekavade täitmisele õpilaste arv mõju ei avalda. Mis vaja selgeks õppida, see õpitakse selgeks. Aga suuname lapsi juba üsna algusest peale iseseisvalt töötama.

Mida ootate riigi või valla tasandil otsustajatelt?

Ootan, et ka meie valla juhid mõistaksid, et Metsküla kool on vajalik nii valla haridusvõimaluste mitmekesistamiseks kui ka piirkonna arengu ja elujõu säilitamiseks.

Meie koolis käivad Lääneranna valla perede lapsed, kuid nende laste haridusteed ei toeta vald praegu mitte ühegi sendiga. Vastupidi, vana koolihoone kasutamise eest peame vallale üsna krõbedat rendihinda maksma. Soovin väga, et vald loobuks rendi nõudmisest ning hakkaks osalema meie kooli tegevuskulude katmises ja näitaks sellega, et iga meie valla lapse haridus on tähtis ja iga meie vallas elav pere on väärtuslik.

Riigilt ootan strateegilist ja tulevikku vaatavat suhtumist maapiirkondade haridusellu, et riik ei näeks maakoole mitte probleemina, vaid investeeringuna maaelu püsimisse. Kooli hoidmine on kõige tõhusam regionaalpoliitika. Hea maakool meelitab piirkonda uusi peresid ja toob kodukohta tagasi vilistlased. 

Riigil on vaja luua ja seadustega toetada mudeleid, mis annavad kogukondadele rohkem võimalusi ja vastutust hariduse korraldamisel. Linnas tegutsev erakool on sageli valik ja konkurentsieelis, meie puhul on erakool praegu ainus viis, kuidas kohalikud pered saavad pakkuda oma lastele kodulähedast haridust. Seetõttu peab maaerakoolide rahastamine olema senisest õiglasem ja toetavam, et säilitada elu ja arenguvõimalused kogu riigis, mitte ainult suuremates keskustes.

Kuidas kujuneb Metsküla kooli eelarve? 

Alates 1. jaanuarist saame riigilt toetust õpetajate palkadeks, juhtimise kuludeks, õppevahendite soetamiseks jne samadel alustel kõikide teiste Eesti koolidega. Muud kulud (majanduspersonali palgad, üür, elekter, korrashoid, igasugused litsentsitasud jne) suurusjärgus 4000 eurot kuus tuleb katta omavahenditest. Umbes poole sellest katab õppemaks 55 eurot kuus, ülejäänud raha oleme saanud annetustega. Ma ei pea üldse õiglaseks, et maapiirkonnas peavad pered oma laste hariduse eest maksma, aga muul moel me praegu välja ei tule.

Milline on teie missioon Metsküla kooli juhina?

Minu sügav veendumus on, et iga laps peab saama õppida kodu lähedal turvalises ja toetavas keskkonnas. Soovin, et meie valla haridusvõrk oleks mitmekesisem, et peredel oleks võimalik valida oma lapsele sobivaim kool, mis jagab nende väärtushinnanguid ning pakub samal ajal kvaliteetset haridust.

Pole kahtlust, et maapiirkondade arengu oluline eeldus on elujõuline kool. Metsküla kooli juhina saan anda oma panuse, et elu meie kandis kestaks ja edeneks.