• Tallinna Polütehnikum on ainulaadne ja erakordne peatükk Eesti koolimaailmas.
• 110 aastat tehnikahariduse elu- ja edulugu.
• 18 181 vilistlast – erialaspetsialistidest kultuuritegelasteni.

---

---

Meie kooli lugu algab inimestest, kes 1912. aastal julgesid unistada, et Tallinn vajab tehnilist haridust andvat õppeasutust. Nad teadsid, et kooli avamiseks tuleb luba küsida Vene tsaaririigilt. Oli 20. sajandi algus, tööstusrevolutsiooni kõrgaeg, ja nii nagu kõikjal maailmas, muretsesid tööandjad tehnikaharitlaste nappuse pärast. 

1915. aasta sügisel uksed avanud Tallinna Poeglaste Kommertskoolist kuni praeguse Tallinna Polütehnikumini on koolipere näinud ajaloo keerdkäike, kuhu mahuvad kaks maailmasõda, riigikordade vahetused, arvukalt kolimisi, õppetöö toimumine olematutes tingimustes, kooli ümbernimetamised, poliitilised tõmbetuuled, sulgemised, liitmised ja eraldumised. Samal ajal on tehnoloogia teinud läbi arengu, mida enam kui sajand tagasi ei osatud isegi ette kujutada.

Igal ajastul on oma nägu, oma kombed ja tõekspidamised. Enam kui sajandi vältel on meie õpetajad mõjutanud kümnete tuhandete tehnikahuviliste noorte tulevikku. Kooli vilistlasperes on praeguseks juba pea 18 200 vilistlast, erialaspetsialistidest kultuuritegelasteni. Põlvkondi ühendava koolina on meie juures õppinud tehnikahuvilisi vanavanaisadest kuni tänapäeva noorteni. 

Tööandjad on mures tehnikaharitlaste nappuse pärast 

21. sajandi inimene on kasvanud üles tehnika keskel, harjunud mugavustega ning oskab nautida võimalusi, mida elu talle pakub: külmikust küttesüsteemini ja arvutist autoni. Tööandjad muretsevad aga tehnikaharitlaste nappuse pärast. Vaadates nutikaid noori, kes meie juurest tööturule, kaitseväkke või kõrgkoolidesse siirduvad, võib julgelt öelda, et uus põlvkond tehnikaharitlasi kannab endas sama uudishimu ja teadmiste vaimu mis nende eelkäijad.

Praegune Tallinna Polütehnikum on edumeelne ja avatud, nüüdisaegse töö- ja õpikeskkonnaga inseneeria- ja tehnikaharidust väärtustav ja arendav kutseõppeasutus, kus kohtuvad traditsioon ja tehnoloogia, täpsus ja loomingulisus. Meil õpetatavate erialade valik peegeldab tehnikamaailma mitmekesisust – tänasel põhikoolilõpetajal ja ka täiskasvanud õppijal on võimalik leida oma tee, olgu see infotehnoloogia, arvutivõrkude, tarkvaraarenduse, side-telekommunikatsiooni, elektroonika, energeetika või meediatehnoloogiate suunal või sootuks midagi erialade vahel kombineeritut. Kõige olulisem, mis neid erialasid ühendab, on koolipere armastus tehnika ja tehnoloogia arengu vastu.

Oodatakse meenutusi

Kooli 75. sünnipäeva aastal kogusime vilistlaste lugusid, mälestusi ja meenutusi. Toonaseid kirju ning foto- ja filmimaterjali säilitatakse kooli muuseumis. Ka nüüd, 35 aastat hiljem kordame üleskutset: „Tallinna Polütehnikum 110 – meie kooli lugu“ ootab sooje ja südamlikke lugusid nii töötajatelt, vilistlastelt, koostööpartneritelt kui ka praegustelt õpilastelt. Lood võivad olla jutustatud kirjasõnas, pildi- või filmikeeles, vanade fotode või arhiivikaadritena.

Meie kooli lugudest ei saa pelgalt kuiv arhiivimaterjal, vaid see on osa elavast teekonnast, mis jätkub homme ja ülehomme – igas tunnis, igas õpetaja ja õpilase vestluses. See on lugu, mida kirjutame tulevastele põlvedele üheskoos.

Kooli tänane tunnuslause „Me usume õppimisse!“ kannab edasi neid ajatuid väärtusi, mis on olulised väga hea tehnilise hariduse omandamiseks. Kuigi Tallinna Polütehnikumi ajalugu on pikk, jääb kooli vaim alati nooreks – täis uudishimu ja teotahet, andes teatepulka edasi uue põlvkonna tehnikaharitlastele.

---

Tehnikumi roll 20. sajandi alguse haridussüsteemis

1920. aastal tehti mõned huvitavad ja edumeelsed hariduspoliitilised otsused, mis sidusid noori tehnikaharidusega juba pärast kuueklassilise algkooli läbimist. Et saada õigus tehnikumis põhikursusel õppida, tuli läbida kolmeaastase õppeajaga eeltehnikum ning olla seejärel aasta tootmispraktikal. Kes oli tehnikumis õppimiseks piisavalt valmistunud, jätkas alamastmes, et õppida tehnikuks või meistriks, või ülemastmes, kust sirgusid insenerid ja arhitektid. Toonases Eesti Vabariigis oli tehnikumides hariduse omandamine au sees. See tõi nii leiva lauale kui tagas auväärse koha kogukonnas. Pea kümmekond aastat hiljem võeti kasutusele mitmetes arenenud riikides elujõulisust näidanud kolmeastmeline kutseharidussüsteem, kus keskastme tehnikakoolides õpetati inseneride abisid ja tehnikuid, alamastme koolides oskustöölisi ning teaduslikel alustel tehniliste küsimuste uurimine jäeti tehnikaülikoolide hooleks. Samalaadne lähenemine jäi kestma aastakümneteks.

---

Teismeeas tehtud valikud on andnud suuna kogu eluks

Arvi Hamburg, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees

„Mul oli kindel soov omandada korraga keskharidus ja tehniline eriala, valikusse jäid Tallinna Polütehnikum ning omaaegne Tallinna Ehitus- ja Mehhaanikatehnikum (TEMT). Rapla kultuurimaja seinal rippusid mõlema kooli plakatid, TPT oma eristus kahevärvilise trükiga – nii oligi valik tehtud. Lisaks oli 1960. aastatel elektriku erialal vägagi hea maine ning maapiirkonnas eristusid elektrikud riietuse, töö- ja sõiduvahendite poolest tavalisest kolhoosnikust oluliselt. 

Õppides TPT-s elektrijaamade, -võrkude ja -süsteemide erialal, sain väga hea ettevalmistuse insenerihariduse omandamiseks Tallinna Tehnikaülikoolis. TPT traditsioonid, õpetajate pühendumus ning praktikakorraldus kujundas ka õpilaste kohusetunde ja vastutuse. Kogutud pagas motiveeris olema ülikoolis ja edasises eluski üha teadmisjanusem. Olen Tallinna Polütehnikumi vaimule väga tänulik, 60 aasta tagune kogemus innustab mind tegutsema tänaseni.“ 

Jüri Jõema, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik

„Kuidas sai minust 1. septembril 1977. aastal 15-aastasena justkui juhuslikult Tallinna Polütehnikumi raadiotehnika eriala õpperühma 701-77 õpilane? Miks peaks „kaugest“ Alutaguse kandi külast jõudma üks kaheksanda klassi lõpetaja Tallinnasse tehnikumi – praeguses mõttes nelja-aastasesse kutsekeskkooli? No tegelikult see täiesti juhuslik ei olnudki. Erialavalikuks peab olema päris inimesest eeskuju ja endal ka huvi valdkonna vastu.

Lahendus oli nagu tavaliselt lihtne – otsige tänapäeva mõttes suunamudijat. Naabermajas oli minu lapsepõlvesõbral vanem vend, kes õppis TPT-s elektrisüsteeme. Tal oli ette näidata väga huvitav mõõteriist – tester, millega sai mõõta pinget, voolu ja takistust. Samuti olid tal raamatud lihtsate elektroonikaseadmete skeemide ja selgitustega. Teisel, minust kümmekond aastat vanemal naabripoisil oli klassivend, kes õppis TPT-s raadiotehnikat, ning seegi tundus olevat väga põnev eriala.

Esimese päris elektroonikaseadme sain sünnipäevaks. Selleks oli konstruktor, millest sai teha detektorvastuvõtja – lihtne raadio, trükkplaat ja neli-viis komponenti: üks diood, võnkering, paar kondensaatorit ning kuulamiseks kõrvaklapid. Panin raadio kokku ja töötaski! Sellega sain kuulata tollaseid võimsaid pikk- või kesklaine raadiojaamu.

Kuna huvi oli juba tekkinud, sai järgmiseks ohvriks 1930-ndatel Eestis toodetud haruldane RET-i tehase raadio. Ega sellega suurt midagi teha polnud, aga tekkis mingi arusaam, kuidas päris raadio ehitatud on. Toona oli juba poest saada ka mitmesuguseid raadiodetaile ja lihtsaid skeeme, tuli vaid võtta jootekolb ja hakata proovima – kokkupandud aparaadikesed hakkasidki tööle.“

Sander Lang, telekommunikatsiooni eriala vilistlane, rahvusvahelise telepildi tootmise ülekandevõrkude insener

(Sander tegeleb suurte rahvusvaheliste teleülekannetega, näiteks tegutses ta Pekingi olümpiamängudel ja Eurovisioni lauluvõistlusel 2022, samuti Wimbledoni, UEFA ja FIFA võistlusel.) 

„Valisin kooli juba mitu klassi enne põhikooli lõppu. Minu vend, naabripoisid ja mitmed meie väikese põhikooli õpilased olid juba Tallinna Polütehnikumi vilistlased või õppurid, mistõttu ei tekkinud mul gümnaasiumi ja tehnikumi vahel valides mingit kahtlust. Mind köitis eelkõige elektroonikaga tihedalt seotud telekommunikatsiooni eriala, mille kaudu olid mitmed õpilased saanud võimaluse asuda tööle televisioonis. Lisaks teadmiste omandamisele tundus põnev võimalus teha tööd tehnikaga. Kirss tordil on viimase õppeaasta praktika mõnes erialaga seotud ettevõttes, mis annab hindamatu kogemuse ja tugeva aluse edasiseks karjääriks. Mul avanes võimalus teha oma esimesed erialased tööotsad juba kolmandal kursusel ning töötan telekommunikatsiooni vallas praeguseni.“