• Eestis väärtustatakse õpetajate autonoomiat, Inglismaal domineerivad range kontroll, eksamid ja ühtlustatud riiklik õppekava.
• Eesti haridussüsteem paistab rahvusvahelises võrdluses silma tipptulemustega, Inglismaa tulemused on keskmised.

Võrdlen oma artiklis Eesti ja Inglismaa haridussüsteemi ning tutvustan Londoni Eesti Kooli, mis aitab noortel eestlastel hoida võõrsil oma keelt ja kultuuri.

Nelja-aastaselt kooli

Eestis algab koolikohustus hiljem kui Inglismaal, 7-aastaselt, mis võimaldab lastel keskenduda mängulisele õppimisele ning keele ja sotsiaalsete oskuste loomulikule arengule. Eestis on üsna levinud, et laps õpib kogu koolikohustuse vältel samas koolis, mis tugevdab kogukonnatunnet ning aitab luua stabiilseid sotsiaalseid suhteid.

Inglismaal algab koolikohustus 4–5-aastaselt, mis paneb lapse juba varakult akadeemilise surve alla. Keskharidus kulmineerub 16. eluaastal GCSE eksamitega. Pärast seda peavad noored jätkama õpinguid kas sixth form’is (A-tasemed) või kutseõppeasutustes kuni 18. eluaastani. Inglismaal vahetavad õpilased sageli kooli, kuna koolide pakutav GCSE- ja A-taseme programmide tase erineb või puuduvad neil vajalikud haridusastmed.

Koolirütm ja koormus

Eesti koolipäev on lühem ja paindlikum kui Inglismaa oma. Tunnid algavad 8–9 paiku ja kestavad 45–75 minutit. Õppeaasta koosneb umbes 175 koolipäevast ja suvevaheaeg kestab 11–12 nädalat. Riik tagab tasuta sooja lõunasöögi. 

“Inglismaal vahetavad õpilased sageli koole, kuna koolide programmide tase erineb.

Inglismaal on koolipäeva rütm intensiivsem. Õppetöö algab tavaliselt kella 9 paiku, sageli eelneb sellele kohustuslik aktus või vabatahtlik huviring. Tunnid kestavad 30–90 minutit ning koolipäev võib venida kella neljani. Pärast tunde on tasulised huviringid (after-school clubs), mis võivad koolipäeva veelgi pikendada. Lõunasöök on enamasti tasuline, tasuta koolilõunad (Free School Meals) sõltuvad rangelt pere sissetulekust. Õppeaasta koosneb umbes 190 koolipäevast, mis on jagatud kolmeks trimestriks. Seetõttu kestab suvevaheaeg ainult 5–6 nädalat (erakoolides kauem).

Õpetaja roll 

Eestis nähakse õpetajat kui iseseisvat ja kõrgelt haritud professionaali, kes valib õpetamismeetodid ja õppematerjalid iseseisvalt. Inglismaal on õpetajate töö tsentraliseeritud ja reguleeritud – nad peavad järgima ranget riiklikku õppekava, mida kontrollib Ofsted (valitsusasutus, mis kontrollib ja hindab hariduse ja lastehoiu kvaliteeti). Süsteem keskendub aruandlusele ja ühtlustatud tulemustele, mis piirab õpetajate loovust ja autonoomiat ning muudab töö oluliselt pingelisemaks. Rahvusvaheliselt häid tulemusi on toonud just Eesti mudel.

Hindamissüsteem

Eesti koolides rõhutatakse, et hindamine peab õpilast toetama ja kujundama, mitte pelgalt kontrollima. Juba algklassides kasutatakse kujundavat hindamist. Hinded (skaalal 1–5) on kasutusel, kuid rõhk on õpiprotsessil, pingutusel ja eneseanalüüsil. Riiklikke eksameid on vähe.

“Kui Eestis kestab suvevaheaeg 11–12 nädalat, siis Inglismaal vaid 5–6.

Inglismaa hindamissüsteem on palju testikesksem ja konkurentsitihedam. Õpilasi hinnatakse juba varases eas mitmete riiklike testidega, mille tulemused mõjutavad oluliselt nii nende edasist haridusteed kui ka kooli mainet ja rahastust. Erakoolidesse pääsemiseks sooritatakse sisseastumiseksamid juba 7–11-aastaselt. See loob varakult konkurentsi ja pinge, mida Eesti koolides üldjuhul välditakse, keskendudes pigem võrdsusele ja vaimse tervise toetamisele.

Erakool pakub eliitharidust

Koolivorm on oluline distsipliini ja kultuuri peegeldaja. Enamik Eesti koole ei nõua rangelt koolivormi. Inglismaal on koolivorm tavapärane ja rangelt ette kirjutatud. See koosneb tavaliselt pintsakust, lipsust, särgist, seelikust või pükstest, riietel on tihti kooli embleem. On suvine ja talvine koolivorm ning igal koolil ka oma kehalise kasvatuse riiete komplekt, sealhulgas spordikott.

Eestis on erakoole vähe ning enamik lapsi käib avalikus koolis. Eesti erakoolid saavad riigilt olulist tegevuskulude toetust, mis aitab hoida õppemaksu madalamana ja tagab hariduse parema kättesaadavuse.

“Aasiast pärit perede huvi Inglise erakoolide vastu on hüppeliselt kasvanud.

Inglismaal on erakoolide osakaal palju suurem, neid peetakse sageli parema hariduse ja laiemate akadeemiliste võimaluste pakkujaks. Riigilt nad raha ei saa, vaid sõltuvad täielikult kõrgest õppemaksust. Erakoolide olulisus Inglismaal seisneb nende võimes pakkuda eliitharidust, mis avab teed parimatesse ülikoolidesse. Pärast erakoolidele käibemaksu kehtestamist on paljud kohalikud pered sattunud raskustesse õppemaksu tasumisega, samal ajal on hüppeliselt kasvanud Aasiast pärit perede huvi Inglise erakoolide vastu.

Emakeele ja kultuuri hoidjad

Londoni Eesti Kool (LEK) asutati 2009. aastal, et pakkuda eesti juurtega lastele võimalust õppida eesti keelt ning hoida elus eesti kultuuri ja traditsioone mitmekultuurilises Londonis. Kool on kui kultuuriline ankur Inglismaa koolisüsteemi kõrval.

Kool tegutseb kaks korda kuus laupäeviti kohalikus algkoolis. Pärast kesklinna kolimist on selle asukoht peredele märksa mugavam. Seetõttu on õpilaste arv kasvanud, ulatudes praeguseks ligi 70 lapseni. Tunde annavad neli eestlasest õpetajat.

“Londoni Eesti Kooli õpetajad töötavad sümboolse tasu eest, kooli juhatus lausa vabatahtlikult.

Õppetöös kasutatakse paindlikke ja eakohaseid metoodikaid, sest enamik lapsi kasvab kakskeelses peres, kus eesti keel on teine keel. Seetõttu kasutatakse tundides vaheldumisi eesti ja inglise keelt. Kõige väiksematele – mõned on isegi alla kahe aasta vanused – on mudilasrühm. Lisaks keeleõppele on oluline kogukonnatunne – kool tähistab igal aastal Eesti tähtsamaid pühi (jõulud, vabariigi aastapäev, jaanipäev), mis võimaldab hoida sidet oma kultuuripärandiga.

Koolil pole oma hoonet

Kuigi kool on märkimisväärselt arenenud, seisame silmitsi tõsiste katsumustega. Koolil pole oma hoonet, rendipinnad on kallid ja nende vahetamise vajadus muudab õppetöö ebastabiilsemaks. Lisaks põhjustavad sagedased ummikud ja streigid nii peredele kui ka õpetajatele raskusi.

Pühendunud õpetajad töötavad sümboolse tasu eest, kuid kooli juhatus ja selle liikmed teevad oma tööd vabatahtlikult, panustades missioonitundest lugematuid tunde korraldamisse, projektide kirjutamisse ja toetuste haldamisse. 

Eesti Kooli toetavad nii Londoni Eesti Maja kui ka Eesti Keele Instituut. Mõlema tugi on koolile väga oluline. Eesti riik ei toeta kooli automaatselt, kooli juhatus esitab igal aastal taotlused Eesti Keele Instituudile, kes hindab neid punktisüsteemi alusel. Kool ei saa toetust Inglismaa riiklikelt ega kohalikelt omavalitsustelt. Saadud toetused ja liikmemaksud katavad peamiselt rendikulud, õpetajate tasu ja õppematerjalid.

Tasakaal kahe lähenemise vahel

Eesti ja Inglismaa haridussüsteemid esindavad kahte vastandlikku filosoofiat: Eesti rõhutab autonoomiat, sotsiaalset võrdsust ja mõõdukat koormust. Inglismaa paneb rõhku traditsioonidele ja distsipliinile ning on eksamikeskne, suurendades hariduses sageli sotsiaalseid lõhesid.

Londoni Eesti Kool tasakaalustab kaht lähenemist, olles Inglismaa formaalsuse keskel vabam oaas. Nii püsib eestlaste kultuuriline identiteet tugev ka välismaal elades.