Jüri Ginter.

REPLIIK ⟩ Innovatsioon ei ole regulatsioon

Jüri Ginter.
1 minut
355 vaatamist

Riiklik õppekava ei tohi takistada koolide innovatsiooni. Kiiremas korras tuleb vastu võtta seadusemuudatus, mis lubab innovaatilistel koolidel võtta vastu oma õppekava, mis ei ole kooskõlas kehtiva riikliku õppekavaga. Vajadusel võib muudatusel olla klausel, et õppekava kinnitab haridus- ja teadusminister ning see peab olema vastu võetud hiljemalt kolm kuud enne kehtima hakkamist. 

Iga kool saab sel juhul otsustada, millises osas ta tegutseb õppe korraldamisel (alusväärtused, sihiseade ja pädevused jääksid samaks, kuid koolid võiksid sinna omalt poolt lisada) kooskõlas kehtiva riikliku õppekavaga ja kus teevad muudatusi seoses tehisaru, projektõppe, õppimist toetava hindamise jm rakendamisega. Näiteks võib loobuda täpsest regulatsioonist, mitu tundi eri ainetes olema peab. Samuti võiks loobuda klassi õpilaste täpsest arvust jms. 

Uus riiklik õppekava hakkab plaanide kohaselt kehtima alles 2035. aastal, enne seda peaksid koolid saama proovida uusi innovaatilisi lahendusi. Selle alusel saaks otsustada, mis on õppekavas õigustatud ja mis mitte, ning soovitada seda ka teistele koolidele. Paljudes koolides  on juba käivitunud õpiringid, kus arutatakse, kuidas õpetamist efektiivsemalt korraldada. Riiklik õppekava ei tohiks jääda neile piduriks, 2035. aastal peaks olema juba võimalik kõik koolid tõsta uuele tasemele.

Kommentaarid

  1. Pealkirjaga võiks isegi nõustuda, aga…
    …kui vaadelda tänase Eesti kooli seisu, siis annab autor pigem “soovitusi” meie kooli edasiseks lammutamiseks-! Kui meil oleks tegemist professionaalsete, arengu- ja kognitiivset psühholoogiat (neile toetuva didaktikaga) tundvate-valdavate õpetajatega, siis oleks teine olukord. TEADUSEST lähtuv õpetaja ei lähe kaasa igasuguse jamaga (mida praegu kõikjal innovaatilisuse pähe pakutakse)…

    Miks huvitab tänapäeval küll kõiki Eesti kooli lõplik lammutamine? Kas tõesti ei leidu meie väikeses Eestis paarkümmend teadusest lähtuvat koolipraktikut, kes sõnastaks LASTE MÕTLEMISE ARENDAMISE põhiseisukohad õpetajatele (mis on maailmas ammugi ka läbi proovitud)? RAHAGA neid probleeme ei lahenda…

    Ja ärgem rääkigem, et maailmas on kõik muutunud… Inimene psüühilise olendina ei muutu isegi aastakümnetega (lapse ARENDAMISEST rääkimata)!

    Peep Leppik

  2. See üleskutse loobuda etteantud õppeainete nädalatundide arvust on juba varemgi kõlanud. Ja kõlanud nii jõuliselt, et õppekavast (õppekava üldosast) on nädalatundide arvud õppeainete kaupa nihutatud nö lisadesse, st valdkonnakavadesse.
    See on kahjulik muudatus.

    Seda tehakse ametlikult muidugi näiteks lõimingu viigilehe varjus. Et justkui etteantud nädalatundide arv takistaks kasvõi loodusainete lõimimist. See on muidugi väär arusaam.

    Tegelikult on nende innovaatorite karuteeneline eesmärk luua õiguspärane tee, et vähendada õppetundide arvu strateegiliselt tähtsates õppeainetes, mis on aga osale inimestest tülikad või tüütud või “rasked”. Et pole ikkagi seda füüsikat ja matemaatikat ja keemiat vaja sel kombel. Sest kompetentset õpetajat ju ka nagu ei leia… Rohkem üheshingamist ja juhuslikku refleksiooni.

    Olen kategooriliselt sellele vastu, et loobuksime riiklikus õppekavas strateegiliselt tähtsate reaal- ja loodusteaduste nädalatundide arvude miinimumi etteandmisest.
    See on halb plaan ja vähendab veelgi nende õppimiseks ettenähtud aegruumi. Piisav aeg on aga vajalik justnimelt sügavaks, mõtestatud õppimiseks, oma õppimise analüüsimiseks jpm kasulikuks ja arendavaks.

    Õppeainete nädalatundide nõude loobumine võimaldab likvideerida “probleeme” stiilis: pole ettenähtud füüsikatundide arvu, pole probleemi, et pole füüsikaõpetajat… Paber kannatab kõike ja paneme templi alla, et küll ikka need kõige üldisemad pädevused äkki saavutati… Sai ju mõni video vaadatud.
    Lisaks üldpädevustele on ikkagi vaja saavutada ka valdkonnapädevus ning õppeainega taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud ning muidugi ainevaldkondlikud õpitulemused.

    Martin Saar

  3. Saan aru oponentide hirmust. Seepärast oligi minu ettepanek, et uuendusmeelsete koolide õppekava kinnitab minister ja nende koolide tegevust jälgitakse. Täpsem kirjeldus on aadressil https://docs.google.com/document/d/1pFqXTS-3Ttvms0ci08-Q9BWW97QgZBAU/edit#heading=h.m7qezuhanob9

    Tundub, et oponentidel pole head ettekujutust Eesti koolides toimuvast ja nad usuvad, et seal täidetakse riiklikku õppekava.

    Jüri Ginter

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tasuta haridus ei peaks tähendama kultuurivaesust

Põhikooli riiklikku õppekava lugedes on selge, et kultuuriline haridus ja väärtuskasvatus on hariduse alus. Kultuurilise kogemuse kaudu…

3 minutit

Hea õpetamise mitmetahulisus

Mitmed neist õppejõududest, keda kõige kõrgemalt hindasin, kippusid saama teistelt tudengitelt negatiivset tagasisidet. Mõne populaarse professori loengud olid aga mulle pettumus. Õpetamisoskuste…

8 minutit

Eesti majanduse päästja on tänapäevane tehnoloogiaõpetuse klass

Esmapilgul ootamatultki on Eesti majanduse arengu pudelikaelaks saanud meie põhikoolide tehnoloogiaõpetuse klassiruumid, mis ei…

5 minutit
Õpetajate Leht