Riiklik õppekava ei tohi takistada koolide innovatsiooni. Kiiremas korras tuleb vastu võtta seadusemuudatus, mis lubab innovaatilistel koolidel võtta vastu oma õppekava, mis ei ole kooskõlas kehtiva riikliku õppekavaga. Vajadusel võib muudatusel olla klausel, et õppekava kinnitab haridus- ja teadusminister ning see peab olema vastu võetud hiljemalt kolm kuud enne kehtima hakkamist. 

Iga kool saab sel juhul otsustada, millises osas ta tegutseb õppe korraldamisel (alusväärtused, sihiseade ja pädevused jääksid samaks, kuid koolid võiksid sinna omalt poolt lisada) kooskõlas kehtiva riikliku õppekavaga ja kus teevad muudatusi seoses tehisaru, projektõppe, õppimist toetava hindamise jm rakendamisega. Näiteks võib loobuda täpsest regulatsioonist, mitu tundi eri ainetes olema peab. Samuti võiks loobuda klassi õpilaste täpsest arvust jms. 

Uus riiklik õppekava hakkab plaanide kohaselt kehtima alles 2035. aastal, enne seda peaksid koolid saama proovida uusi innovaatilisi lahendusi. Selle alusel saaks otsustada, mis on õppekavas õigustatud ja mis mitte, ning soovitada seda ka teistele koolidele. Paljudes koolides  on juba käivitunud õpiringid, kus arutatakse, kuidas õpetamist efektiivsemalt korraldada. Riiklik õppekava ei tohiks jääda neile piduriks, 2035. aastal peaks olema juba võimalik kõik koolid tõsta uuele tasemele.