• Tallinna Rahumäe põhikooli direktor Kairi Jakobson ja Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults on järeleksamite kaotamisega rahul, kuna need olid väga ajakulukad ega omanud tihti ka sisulisi eesmärke. Küll aga ei ole nad rahul riigi otsusega rakendada alles mõni nädal tagasi vastu võetud muudatusi kohe sellel kevadel. 

Jakobson tõdebki alustuseks, et Rahumäe kool on järeleksamite kaotamise üle rõõmus, ent kevadele minnakse siiski vastu ärevalt. Koolijuhtide ühenduse seisukoht on, et kõik toimub ülepeakaela, ja sellele kirjutab alla ka Jakobson. „Koolijuhtidena ei võta me arvesse arutluse all olevaid ideid või seda, et mõni eelnõu on töös. Lähtume ikkagi sellest, millised seadused ja määrused on vastu võetud,“ ütleb ta. 

Liiga lühike reageerimisaeg

Eelnõu väljakuulutamisest on möödas ligikaudu neli nädalat, kuid töölainel on koolid viibinud nendest vaid kaks. Jakobsoni hinnangul on muudatusi tehtud sisuliselt üleöö ja lapsi ei ole selleks kõigeks vajalikul moel ette valmistatud. „Me ei võta neid samme ette olukorras, kus midagi võib veel muutuda, kuna oleme varem kogenud, kuidas planeeritu poole peal katki jääb. Seetõttu on lapsed praegu olukorras, kus see kõik on nende jaoks väga uus,“ nendib direktor ning lisab, et eriti keerulises olukorras on torukoolid, kes peavad ka õpilaste vastuvõtuga tegelema.

“Oleme teadnud, milliseid muudatusi riik teha soovib, aga toimunud on kõik liiga tempokalt.

Mari-Liis Sults

Mari-Liis Sults juhibki ühte sellist kooli. Kuna juba eelmisel suvel tekitas vastuvõtt gümnaasiumidele omajagu peavalu, hakkas ta käimasoleval õppeaastal sellega aegsasti tegelema. „Nägin ette, et kooli lõpetamine ja vastuvõtt lihtsamaks ei lähe, ja kirjutasin oma üheksandike vanematele septembris, et sisseastumine muutub. Koostöös hoolekoguga kaotasime üheksandal klassil ära ka aprillikuise vaheaja, mis tähendab, et nad lõpetavad õppeaasta nädal aega teistest varem, saavad hinded kätte ega pea lõpus koolis käimist mängima,“ alustab Sults. 

Sarnaselt oma kolleegiga Rahumäe põhikoolist nendib ka tema, et õppeaasta keskel tehtud muudatused võiksid hakata kehtima alates järgmisest õppeaastast. Seda juba lapsevanemate meelerahuks. Sultsi sõnul on nemad segaduses, mis tingimustel kooli lõpetada saab. „Oleme teadnud, milliseid muudatusi riik teha soovib, aga toimunud on kõik pisut liiga tempokalt: jõuludel tehtud seadusemuudatusi rakendatakse juba samal aastal,“ räägib Sults. Jakobson lisab, et lapsevanemate reaktsioonid ei ole temani jõudnud, kuna kõik on veel väga uus, aga valmis peab ta nende pöördumisteks olema. „Peame aktiivselt teavitustööd tegema, aga kui seda liiga intensiivselt teha, on oht üheksandike jaoks juba pingeline periood veel pingelisemaks muuta,“ arutleb ta. 

“Kui senimaani oli meie kohus teha järeleksam õpilastele võimetekohaseks, siis nüüd on kaalukauss justkui teisele poole kaldu – peame kohandama õppekava.

Kairi Jakobson

Sultsi sõnul sisaldas eelnõu ka nüansse, millega ta arvestanud ei olnud. Kuni viimase hetkeni teadis ta, et eranditult kõik üheksandikud lõpetavad põhikooli. Umbes nagu koroonakevadel, mil olenemata aasta- ja eksamihinnetest said kõik õpilased lõputunnistuse. „Sügisel sain aru, et nüüd hakkab kehtima sama süsteem. Seetõttu olid minu jaoks üllatus need väga paljud väiksed regulatsioonid, mida õppenõukogu koostöös lapsevanemaga menetlema peab,“ nendib Sults. Ta selgitab, et kuna kunstigümnaasium õpilasi ei vali – teiste hulgas lõpetavad seal põhikooli sõjapõgenikud, muudest riikidest sisserännanud, nii eritoe kui tõhustatud toega lapsed –, on kõigiga, kelle hinded ei ole korras ja kes eksamil ebaõnnestuvad, vaja eraldi tegelda, sest erisusi on palju. 

Õpilasi saab toetada küll, aga vahel on kooli käed seotud

Ministeeriumi sõnul ei tohiks lasta sellisel olukorral tekkidagi, kus mõni õpilane ei suuda lõpetamiseks vajalikke tingimusi täita ehk kukub eksamil läbi ja saab samas aines negatiivse aastahinde. 

Vahemärkusena lisan, et näidet otsides maandusid nii ministeeriumi esindaja kui koolijuhid matemaatikal. Seega võib oletada, et sellise olukorra tekitab kõige sagedamini just see aine. 

Jakobson teab, et ministeeriumi ettekujutuse kohaselt peavad koolid nende olukordade ennetamiseks hakkama õpilaste võimeid väga terava pilguga jälgima ja looma abivajajatele individuaalsed õppekavad. Samuti peab arvestama Rajaleidja soovitusi ja aitama kõigil lastel põhikooli õppekava vastavalt nende võimetele omandada. „Kui senimaani oli meie kohus teha järeleksam õpilastele võimetekohaseks, siis nüüd on kaalukauss justkui teisele poole kaldu – peame kohandama õppekava. Individuaalset õppekava peaks aga rakendama juba oluliselt varem ja selle mõttega tulebki hakata lapsi eksamiks ette valmistama,“ leiab Jakobson. 

“Kuna aastahinne hakkab väga suurt rolli mängima, ei ole välistatud, et õpetajad peavad arvestama õpilaste ja lapsevanemate varasemast suurema survega.

Kairi Jakobson

Küll aga ei aita see nende puhul, kellel pole üldse motivatsiooni õppida. Jakobson räägib nendest, kes ei tule kohale ka siis, kui neile korduvalt konsultatsiooni, järeltöö või pikendatud õppe võimalust pakkuda. „Siis on kooli käed seotud. Nende õpilaste puhul pole mingit kasu ka individuaalsest õppekavast. Kahjuks see ka ei muutu: alati leidub õpilasi, kellel õpimotivatsioon puudub,“ kurvastab ta. 

Sults tuletab meelde, et õpilasi, kes eelmisel aastal põhikoolieksamil lävendit ei ületanud, oli Tallinnas ligi tuhat, ja tõdeb, et lapse aju tegevust on keeruline prognoosida. „Meil läksid näiteks väga tublid õpilased närvi, kuna eksami alguses öeldi, et töös on vead sees. Nad otsisid neid pool eksamiajast.“ 

Täiendava õppetöö pool segane

Et eksamid ei ole sugugi hea variant teadmiste kontrollimiseks, rõhutas oma intervjuus ka Ülle Matsin. Seega võib eeldada, et riskide vältimiseks hakatakse varasemast veel rohkem panustama just aastahinnetele. Jakobson tõdeb, et õnneks on sellel õppeaastal vigade parandamiseks veel pisut aega: need, kellel kipub aastahinne negatiivne tulema, suudavad seda loodetavasti parandada. Sellega on seotud aga veel üks probleem. „Kuna aastahinne hakkab väga suurt rolli mängima, ei ole välistatud, et õpetajad peavad arvestama õpilaste ja lapsevanemate varasemast suurema survega. Surve panna positiivsed hinded on alati olnud, nüüd on sellel lihtsalt üks mõõde juures,“ räägib Jakobson. 

Kui kõik peaks minema aga halvima stsenaariumi järgi ja õpilane lõpetamise tingimustele ei vasta, osaleb ta täiendaval õppetööl, mis on koolijuhtide jaoks ka veel pisut segane. „See on täiesti eraldi teema. Peab paika panema, millal see täpsemalt aset leiaks, sest suvi on koolivaheaeg, mil õpetajatel on puhkus. Teine küsimus on, et kui üheksa aasta jooksul ei ole õpilane õpitavaid teemasid omandanud, siis kui tõenäoline on, et ta suudab seda teha ühe suve kahe või kolme nädala jooksul,“ mõtiskleb Jakobson. 

“Äkki tingis just võimalus eksamit mitu korda sooritada need madalad tulemused.

Mari-Liis Sults

Sults vaatab asjadele aga helgemast küljest. Ta toob välja, et aastahinde parandamiseks on tavaliselt vaja ühe trimestri hinne ära parandada ja sellega saadakse ehk hakkama. „Juhtumid, kus laps ei käi koolis ja tema kõigi trimestrite hinded on negatiivsed, on üsna lootusetud ja siis räägime me klassikursuse kordamisest,“ ütleb ta. 

Kas eksamitulemused hoopis paranevad?

Olenemata sellest, et eksami võib läbida ükskõik millise punktiskooriga, rõhutab Sults, et kunstigümnaasiumisse astumisel jälgitakse ikkagi lävendit ja need, kes on mõnel eksamil kogunud vähem kui pooled punktidest, jäävad sellest allapoole. „Gümnaasiumisse võtame me õpilasi vastu pingerea alusel ja igal aastal pääseb üha vähem kooli neid, kelle eksamitulemused lävendit ei ületa,“ sõnab ta. 

Kuigi võiks eeldada, et madalaid eksamitulemusi hakkame nüüd varasemast mitu korda rohkem nägema, ei ole Sults selles sugugi nii kindel. „Äkki võtavad õpilased tekkinud olukorda just nii, et see üks eksam on nende ainus võimalus. Äkki tingis just võimalus eksamit mitu korda sooritada need madalad tulemused. Ma arvan, et suuremat pingutust eksam hästi sooritada näeme kindlasti,“ lõpetab Sults.