- 11. veebruaril valib Tallinna ülikool (TLÜ) omale järgmiseks viieks aastaks uue rektori, kes astub ametisse 15. mail.
Kolme kandidaadi – Indrek Ibruse, Katrin Niglase ja Priit Reiska – vahel teeb valiku valimiskogu, mis koosneb TLÜ nõukogu ja senati liikmetest, korralistest professoritest ja üliõpilaskonna volikogu valitud tudengite esindajatest.
Rektorivalimised pakuvad võimaluse arutleda Tallinna ülikooli päevaprobleemide ja tuleviku üle kogu ülikooliperel ja laiemal üldsusel. Selleks saab TLÜ kodulehel muu hulgas tutvuda kandidaatide videotutvustuste ja valimisprogrammidega. 4. veebruaril kl 16 toimub TLÜ Maximumi saalis aga avalik valimisdebatt, mille eel saab veebi vahendusel kandidaatidele küsimusi esitada. Lähemat infot leiab rektorivalimiste teemalehelt www.tlu.ee/rektori-valimised.
Õpetajate Leht pöördus kandidaatide poole palvega, et nad tutvustaksid oma plaane Tallinna ülikooli juhtimiseks, vastates järgmistele küsimustele.
1. Mis ajendas teid langetama otsust kandideerida Tallinna ülikooli rektoriks?
2. Millisena näete ülikoolide rolli tänapäeva ühiskonnas? Millised on teie hinnangul Tallinna ülikooli spetsiifilised võimalused Eesti riigi ja ühiskonna hüvangule kaasa aidata?
3. Akadeemilised töötajad on uuringute põhjal üks suurima läbipõlemisriskiga ametirühmi, ja see kehtib ka Eesti kohta. Mida saaksite rektorina oma ülikooli töötajate heaolu parandamiseks ära teha?
4. Nimetage palun kolm prioriteetset probleemi teie ülikoolis, mille lahendamisele valituks osutumisel keskenduksite.
Indrek Ibrus
TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi meediainnovatsiooni professor. Tema uurimistöö põhiteema on uued meediavormid ja -platvormid.
1. Mis ajendas teid langetama otsust kandideerida Tallinna ülikooli rektoriks?
Sellise ettepaneku tegi hulk kolleege, teisi professoreid mulle üsnagi ootamatult. Võimaluse kaalumine võttis mul üsna kaua ja otsus sündis raskelt. Seda seetõttu, et mul on teaduses põnev, palju asju pooleli ja siht selge. Ometi leidsin lõpuks, et kuivõrd mul on aastate jooksul olnud mitmeid ideid, kuidas Tallinna ülikooli arendada, ka innovatsiooniala professorina on mul erialateadmisi ülikoolide arendamisest, siis peaksin proovima need viie aasta kestel tööle panna, et oma koduülikoolile tõhus arengutõuge anda. Et viie aasta pärast professoriks naastes oleks ülikool veel veidi ägedam ja rahvusvahelises mõttes kõrgemal tasemel paik. Sellisena võiks TLÜ ka Eesti arengusse tõhusamalt panustada.
“Pakume tugevat, rõhutatult moodsat ja kiiresti reageerivat ülikooli.
Indrek Ibrus
2. Millisena näete ülikoolide rolli tänapäeva ühiskonnas? Millised on teie hinnangul Tallinna ülikooli spetsiifilised võimalused Eesti riigi ja ühiskonna hüvangule kaasa aidata?
Tallinna ülikooli eripära on rõhutatud kaasaegsus ja reageerimisvõime – oleme kiirelt arendanud ühiskonna uutele vajadustele või võimalustele vastavaid õppekavasid ning võtnud julgelt ette uusi uurimisvaldkondi. Tulenevalt asjaolust, et meil on suhteliselt tihe ülikoolilinnak, kus eri erialad toimetavad pead ja jalad koos ning kokkupuutepunkte on rohkelt, oleme võimelised tegema interdistsiplinaarset koostööd ja lähenema uuel moel. Ma usun, et meid iseloomustab ka suhteliselt süsteemne töö oma teadustaseme tõstmiseks. Ehk kokku pakume me Eesti ühiskonnale üht tugevat, rõhutatult moodsat ja kiiresti reageerivat ülikooli, mis panustab Eesti akadeemilise ruumi mitmekesisusse. Nii me Eestit tugevdamegi. Mina soovin, et me kõige selle juures peaksime väga palju tihedamat dialoogi ja teeksime koostööd nii Eesti erasektori kui ka avaliku ja kolmanda sektoriga. Meie selged väärtuspakkumised eri valdkondadele ja sektoritele on välja töötamata ja sellele tahan ma suure rõhu panna.
3. Akadeemilised töötajad on uuringute põhjal üks suurima läbipõlemisriskiga ametirühmi, ja see kehtib ka Eesti kohta. Mida saaksite rektorina oma ülikooli töötajate heaolu parandamiseks ära teha?
Minu programmis on mitu läbivat joont selle probleemiga tegelemiseks. Esiteks bürokraatia vähendamine. Peame Tallinna ülikoolis proovima luua usalduskeskkonda, millega kaasneks vähem kontrolli ja lisatööd pideva aruandluse tarvis. Sellega seoses rõhutan, et tugisüsteem peab ka tegelikult toimima tugisüsteemina – see vähendab akadeemiliste töötajate bürokraatiakoormust. Näiteks tohib ükspuha millist infot küsida akadeemilistelt töötajatelt vaid üks kord, kogu muu andmekorje analüüside tarvis peab olema automatiseeritud või jääma ära. Teiseks rõhutan küll süsteemset pürgimist rahvusvahelise tipptaseme suunas, kuid seda mitte praegusest enama teadustöö, vaid võib-olla isegi vähema, kuid põhjalikuma ja mõjukama teadustöö kaudu.
4. Nimetage palun kolm prioriteetset probleemi teie ülikoolis, mille lahendamisele valituks osutumisel keskenduksite.
Neid prioriteete on rohkem, sestap võtan need üldistades kokku. Mis puudutab teadlaste toetamist nii uute rahastus- ja koostöövõimaluste leidmisel ja hankimisel kui ka teadlaste toetamist grantide kirjutamisel ja majandamisel, siis on meie tugisüsteem olnud seni ehk natuke passiivne. Meie teaduse tugisüsteemid peaksid kujunema veidi proaktiivsemaks, et toetada teadlasi tippteaduseni jõudmisel.
Peame aktiivselt arendama uusi õppevorme ning tagama sisukad õpiteed – õppevormid peavad sisaldama tehisaru kriitilist kasutamist; õpiteid ja õppekavu peame aga süsteemselt ja sagedamini analüüsima – et neis ei oleks tudengite aega raiskavat ebakvaliteetset loksu sees. Õppejõud ja õppekavade juhid peavad saama tõhusat tuge õppekavade tugevdamisel. Ühiskonnale väärtuse loomise tarvis peame hakkama partneritega oluliselt süsteemsemalt uusi koostöövorme arendama. Selleks peame pakkuma nii erasektorile kui muudele institutsioonidele välja mitmesuguseid uusi väärtuspakkumisi, mis motiveeriksid neid näiteks meiega koos õppekavasid arendama, professuure toetama, tudengiprojekte sponsoreerima jms. Sel teemal peame hakkama süsteemselt dialooge pidama. See on oluline nii sissetulekute mitmekesistamise kui ka laiema mõjukuse tarvis – peame tõestama, et meiega koos saab teha suuri ja vajalikke asju.
Katrin Niglas
TLÜ teadusprorektor ja andmeanalüüsi professor. Teadustöös on ta keskendunud haridus- ja sotsiaalteaduste metodoloogiale.
1. Mis ajendas teid langetama otsust kandideerida Tallinna ülikooli rektoriks?
Tallinna ülikooli käekäik on minu südameasi juba 37 aastat. Tunnen ülikooli sügavuti – tean nii meie tugevusi kui ülesandeid, millega silmitsi seisame. Kogemus rektoraadi liikmena annab mulle kindluse, et suudan olla lahendustele viiva koostöö algataja, innustav eestvedaja ning tugev hariduse ja teaduse eest seisja. Olen teadusprorektorina vedanud ülikooli teadus-, arendus- ja loometegevust. Saame olla uhked ühiselt saavutatud tulemuste üle: teaduse kvaliteet on tõusnud ja rahastus mitu korda kasvanud, misläbi oleme kujunenud rahvusvaheliselt tunnustatud teaduspõhiseks ülikooliks. Olen tänulik tagasiside eest, mis näitab, et mul on nii ülikooli sees kui meie partnerite hulgas palju toetust ja usaldust. See paneb õlule vastutuse mitte jääda mugavustsooni, vaid võtta väljakutse vastu ja anda endast parim.
2. Millisena näete ülikoolide rolli tänapäeva ühiskonnas? Millised on teie hinnangul Tallinna ülikooli spetsiifilised võimalused Eesti riigi ja ühiskonna hüvangule kaasa aidata?
Loomulikult on ülikoolidel ühiskonnas uute teadmiste loojana (teadustöö) ning tuleviku tegijate kujundajana (õppetöö) jätkuvalt juhtiv roll. Kolmanda missioonina on lisandunud oluline roll ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamisel. Ülikoolid on ühiskondliku arutelu algatajad ja kvaliteedi hoidjad, pakkudes argumenteeritud ja tõenduspõhist vaadet keerukates ja vastuolulistes küsimustes. Ülikoolid toimivad nii tehnoloogilise kui sotsiaalse innovatsiooni ja arengu mootorina, kandes samal ajal kultuurilist ja keelelist järjepidevust.
“Ülikoolid on ühiskondliku arutelu algatajad ja kvaliteedi hoidjad.
Katri Niglas
Eesti riigi ja ühiskonna hüvangule aitame Tallinna ülikooli perena kaasa väga mitmeti. Oleme hariduselu eestkõnelejad ja innovaatorid ning hariduspoliitika kujundajad. Teiseks näitame üles initsiatiivi ning pakume kompetentsi, mis aitab edendada tarka ja tulevikku vaatavat eluviisi. Tehnoloogia kiire areng saab olla targa ja eduka Eesti teenistuses ainult siis, kui hoiame au sees ja arendame eesti keelt ja kultuuri, panustame uuenduslikku kooliharidusse ning ohjame aktuaalseid ühiskondlikke riske. Ohutegurid puudutavad näiteks demokraatia püsimist, väheneva sündimuse ja vananeva ühiskonnaga toime tulemist, elurikkuse säilitamist, valeinformatsiooni pealetungi, haridusliku ja majandusliku ebavõrdsuse suurenemist, jms. Meie pädevus aitab pakkuda uudseid lahendusi nende katsumustega toimetulekuks ning kujundada avalikus mõttevahetuses ja elukestvas õppes selleks vajalikke hoiakuid ja käitumismustreid.
3. Akadeemilised töötajad on uuringute põhjal üks suurima läbipõlemisriskiga ametirühmi, ja see kehtib ka Eesti kohta. Mida saaksite rektorina oma ülikooli töötajate heaolu parandamiseks ära teha?
Olen seadnud oma eesmärkide seas olulisele kohale ülikoolipere liikmete heaolu, sest saame olla tõeliselt edukas ülikool ainult siis, kui meie liikmed on motiveeritud, pühendunud ja uuendusmeelsed – olgu siis õppija või töötajana. Rektorina seisan selle eest, et juhtimine kõigil tasanditel oleks suunatud koostööle ja lahendustele, palgad oleksid konkurentsivõimelised ning töökultuur põhineks õiglasel kohtlemisel ja usaldusel. Ja muidugi, et ülikool hooliks, toetades töö- ja eraelu tasakaalu ning kestlikke ja tervislikke eluviise. Soovin olla eeskujuks märkamis- ja tunnustamiskultuuri arendamisel ülikoolis, sh nügida tugevalt selles suunas, et andmed vabastataks kontrolli ja karistuse narratiivist ning neid rakendataks märkamise ja tunnustamise vedurina. Et ülikoolipere liikmetel oleks võimalik pühenduda sisukale ja edasiviivale, on oluline vähendada administratiivset koormust. Bürokraatia ohjeldamiseks tuleb muuta ülikooli otsustest sõltuvad süsteemid ja regulatsioonid lihtsamaks, investeerida sujuvalt koos toimivatesse IT-lahendustesse, jagada vastutus ja panna protsessid tööle nii, et välistada peataolek ja asjatu jooksutamine.
4. Nimetage palun kolm prioriteetset probleemi teie ülikoolis, mille lahendamisele valituks osutumisel keskenduksite.
Keskenduksin eelkõige meie potentsiaalist tulenevatele olulistele eesmärkidele, aga kui probleemi võtmes läheneda, siis toon esmast tähelepanu vajavatena välja järgmised kolm (jättes välja need, mida on eespool juba käsitletud – vt nt ülikoolipere heaoluga seotud mõtteid).
• Õppekvaliteedi ebaühtlus ja üliõpilaste tagasiside süsteemsem arvestamine – meie õppetöö on valdavalt väga heal tasemel, kuid paraku on kett nii tugev, kui on selle nõrgim lüli, ja seda ei tohi tähelepanuta jätta.
• Probleemsed kohad karjäärimudelis – oleme mõnda aega rakendanud uuendatud akadeemiliste töötajate karjäärimudelit, kuid mõnd omavahel seotud sõlmkohta tuleb veel lihvida, et töötajate motivatsiooni paremini toetada.
• Ülikooli välis- ja siseveebi uuendamine – meie platvormid on vananenud ja haldamine pole optimaalne. Info lihtne ja ajakohane kättesaadavus on oluline nii ülikoolipere töö ja õpingute kui ühtsustunde toetamiseks, aga ka partneritega koostöö sujuvamaks muutmiseks.
Priit Reiska
Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi direktor ning loodusteaduste didaktika teenekas professor, kelle uurimisvaldkonnaks on füüsika didaktika.
1. Mis ajendas teid langetama otsust kandideerida Tallinna ülikooli rektoriks?
Olen Tallinna ülikoolis töötanud õppejõu, instituudi direktori, õppeprorektori ja ka rektori kohusetäitjana. Seetõttu olen näinud ülikooli toimimist eri vaatenurkadest. See kogemus on andnud mulle mitmekülgse arusaama ülikooli juhtimisest, selle kitsaskohtadest ja võimalustest.
Tallinna ülikool seisab mitme suure väljakutse ees: demograafilised muutused, õpetajate järelkasv, digipööre ja tehisintellekti mõju, rahastuse surve. Nende lahendamine eeldab koostöist juhtimist ja usaldusel põhinevat töökultuuri.
Minu kogemus on andnud mulle kindluse, et suudan nende ülesannete lahendamisel seada eesmärke ja teha otsuseid, mis on arusaadavad ja toetavad ülikooli igapäevast tööd. Kandideerin, sest usun, et saan oma kogemust kasutada Tallinna ülikooli tasakaalustatud ja koostöise arengu heaks.
2. Millisena näete ülikoolide rolli tänapäeva ühiskonnas? Millised on teie hinnangul Tallinna ülikooli spetsiifilised võimalused Eesti riigi ja ühiskonna hüvangule kaasa aidata?
Ülikoolide roll tänapäeva ühiskonnas on palju laiem kui teadmiste edastamine. Ülikoolid kujundavad tulevikku oma lõpetajate kaudu, kes töötavad eri sektorites ning mõjutavad otseselt ühiskonna toimimist ja arengut. Samuti osalevad ülikoolide töötajad aktiivselt avalikus arutelus, on ministeeriumide ja teiste poliitikakujundajate partnerid, pakkudes teaduspõhist analüüsi.
“Ülikoolilinnak peab olema elav, roheline ja toetav keskkond.
Priit Reiska
Tallinna ülikooli eripära on tugev roll valdkondades, mis mõjutavad Eesti toimimist väga otseselt: õpetajakoolitus ja haridusinnovatsioon, keeled ja kultuur, meedia ja digikultuur, ühiskonna sidusus ja kestlikkus. Üks meie oluline vastutusvaldkond on õpetajate ettevalmistus. Mitmes valdkonnas, näiteks loodusteadustes, on kvalifitseeritud õpetajatest suur puudus. Kuigi me pakume õpetajakoolituses paindlikke võimalusi – töö kõrvalt õppimist, kombineeritud õpiradu ja mikrokraade –, ei ole see alati piisav, sest paljudel õpetajatel ei ole võimalik töö kõrvalt täiskoormusega õppida. Seetõttu on vaja õpetaja, kooli, koolipidaja, haridus- ja teadusministeeriumi ning ülikooli kokkulepet, et iga inimene, kes asub koolis õpetama vajaliku kvalifikatsioonita, alustaks samal ajal ka ülikooliõpinguid selle omandamiseks.
On oluline rõhutada, et Tallinna ülikooli esmane eesmärk on anda väga head eestikeelset kõrgharidust. Samas eeldab kvaliteetne eestikeelne haridus rahvusvahelisele teadusele tuginevat õpet ja avatud akadeemilist keskkonda.
3. Akadeemilised töötajad on uuringute põhjal üks suurima läbipõlemisriskiga ametirühmi, ja see kehtib ka Eesti kohta. Mida saaksite rektorina oma ülikooli töötajate heaolu parandamiseks ära teha?
Läbipõlemine on juba äärmuslik seisnud, väga halb on ka lihtsalt rahulolematus oma tööga, karjäärivõimalustega või ülikooli toimimisega. Rektorina näen siin olukorra paremaks muutmiseks mitut olulist võimalust.
Esiteks: läbipaistev ja toetatud töökorraldus. Töökoormus, ootused ja hindamine peavad olema arusaadavad ning etteaimatavad. Atesteerimine ei tohi tulla üllatusena, vaid peab olema loomulik vahefiniš selges protsessis.
Teiseks: paindlikud rollid ja tugevustele toetumine. Kõik ei pea olema võrdselt head teaduses, õppes, projektirahastuse hankimises, organisatsiooni arendamises ja ühiskonnale suunatud teavitustegevustes. Inimeste heaolu paraneb, kui nad saavad keskenduda enam sellele, milles nad on kõige tugevamad.
Kolmandaks: inimlik ja toetav töökultuur. See tähendab kaasavat juhtimist, toimivaid tugisüsteeme, tugevat sisseelamist uutele töötajatele ning ka väärika vananemise ja paindliku tööelust lahkumise võimalusi.
4. Nimetage palun kolm prioriteetset probleemi teie ülikoolis, mille lahendamisele valituks osutumisel keskenduksite.
Prioriteedid on järgmised.
• Akadeemiline töökorraldus.Akadeemiline töökorraldus peab võimaldama senisest enam toetuda inimeste tugevustele. Nagu eespool juba mainisin, ei pea kõik panustama kõikidesse tegevusvaldkondadesse võrdselt. Töökorraldus peab motiveerima ja premeerima tugevusi, mitte karistama nõrkusi. Selle eeldus on paindlik töökorraldus. Samuti on väga oluline, et tugitöötajad ja akadeemilised töötajad tegutsevad ühise eesmärgi – kvaliteetse õppe, teaduse ja ühiskondliku panuse toetamise – nimel partneritena, mitte vastandudes, kasvatades seeläbi pingeid ja bürokraatiat.
• Ülikoolilinnak kui koostöökeskus. Õpetatakse ja õpitakse ka väljaspool auditooriume. Ülikoolilinnak peab olema elav, roheline ja toetav keskkond, kus on ruumi koostööks, mitteformaalseteks õpitegevusteks ja kogukonnaeluks. Hästi toimiv ruumiline keskkond toetab nii õppijate kui õpetajate heaolu. Ülikoolilinnakusse tuleb tuua ka rohkem meiega koostööd tegevaid organisatsioone.
• Tehisintellekti teadlik kasutuselevõtt. Tehisintellekt mõjutab juba praegu õpetajate ja õppejõudude tööd ning õppijate õppimisviise. Ülikooli roll on siin olla suunaja ja mõtestaja: pakkuda tehisintellektipädevusi kõigile ning kasutada tehisintellekti nii, et see toetab õppimist ja vähendab halduskoormust. Näen siin kahte suurt ülesannet.
Esiteks: kuidas tagada see, et õppimine kui kognitiivne pingutus jääb jätkuvalt õpilase kanda.
Teiseks: kuidas me suudame ülikoolina mõtestada seda, mida on vaja õpetada tehisintellekti ajastul. Sellest ei piisa, et õpetame samu asju, lihtsalt tehisintellekti abiga.
Lisa kommentaar