• Üha enam koole korraldab õpilaskonverentse, kuhu kutsutakse esinema eri valdkondade asjatundjaid ja tipptegijaid. Mõnestki oma õpilastele suunatud konverentsist on kasvanud esinduslik ülelinnaline üritus.

Jaanuari eelviimasel nädalal pidasid õpilaskonverentsi kogunisti kaks Tallinna kooli: Pirita majandusgümnaasium ja Lilleküla gümnaasium. Mõlemas koolis astus õpilaste ette tuntud ja tunnustatud inimesi. Pirita majandusgümnaasiumis, kus keskenduti tehisintellekti mõjule meediamaastikul, said sõna näiteks Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi, Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, Õhtulehe tegevtoimetaja Dannar Leitmaa ja julgeolekuekspert Erkki Koort. 

Lilleküla gümnaasiumi õpilaskonverentsil „Üks maailm? Arutelu piirideta tuleviku üle“ astusid õpilaste ette näiteks välisminister Margus Tsahkna ja Soome suursaadik Vesa Vasara, ürituse juhiks oli kutsutud „Rakett69“ saatejuht Aigar Vaigu.

Pirita majandusgümnaasiumi konverents leidis 19. jaanuaril aset uhiuues aatriumis ehk kooli südames. Konverentsi esimese poole lõpuks, kui kuulatud oli kaks ja pool tundi tarka juttu, oli suurem osa auditooriumist veel ärgas ja ergas ja õpilased jagasid meelsasti oma muljeid.

11. klassi õpilased Jasmin ja Triine Emilie olid elus esimest korda õpilaskonverentsil ja ütlesid, et oli põnev kuulda inimestelt, kuidas tehisintellekt mõjutab nende tööd. Nad tegid hoolega ka märkmeid – endale teadmiseks. Kui tuleb sel teemal essee kirjutada, saab kirjapandut sirvida. TI kasutamise kogemused kuluvad ära ka õpilasfirmat tehes.

Lisaks Pirita majandusgümnaasiumi gümnasistidele ja õpetajaile oli kohal teistegi Tallinna koolide õpilasi. Iga kool sai konverentsile saata kuni viis õpilast ja Tallinna reaalkoolist tuligi viieliikmeline esindus.

„Väga huvitavad ettekanded, informatiivne päev. Meediajuhid rääkisid avameelselt oma tööst,“ laususid Johann ja Heli. 

„Natuke infot kordus, aga olime üllatunud, kui palju uut ja kasulikku kuulsime,“ lisasid Iris ja Kaisa.

Nulleelarvega üritus

Gümnasistidega koos tuli reaalkoolist konverentsile 8. klassi õpilane Helin, kes tegi usinasti märkmeid. Näiteks sellest, kuidas tehisintellekti ajalehtedes kasutatakse, eriti veebis. Helin lubas klassikaaslastele kuuldust muljeid jagada, et neiski huvi tekitada.

Johann ja Heli viisid päeva teises pooles läbi ka töötoa. Et nad teevad koolilehte Reaalipoiss, valisid nad teemaks, kuidas TI aitab päriselt paremini kirjutada.

„Paar tundi valmistasime seda ette,“ lausus Heli. „Loodame, et kuulajail ei lähe ühest kõrvast sisse ja teisest välja, vaid midagi jääb meelde ka.“

Pirita majandusgümnaasium on lisaks viiele meediakonverentsile korraldanud kaheksal aastal ka majanduskonverentse ja Tallinna haridusamet tunnustas 2024. aastal kooli aasta haridusteo tiitliga.

„Kõige keerukam on ettevalmistusprotsessis leida õige hetk, millal alustada, ja toredaid esinejaid, kes saavad igapäevatoimetuste kõrvalt kooli tulla,“ lausus õpetaja Mario Kekišev. Töörühmas on kuus inimest. Plaan sai paika juba suvel. Septembris jätkati ja detailid loksusid paika detsembris.

“Meie õpilaskonverentsid on nulleelarvega. Esinejad tulevad heast tahtest ja usust, et soovivad noorele põlvkonnale oma kogemust edasi anda.

Toomas Pikhof

„Meie õpilaskonverentsid on nulleelarvega. Esinejad tulevad heast tahtest ja usust, et soovivad noorele põlvkonnale oma kogemust edasi anda,“ rõhutas direktor Toomas Pikhof. On olnud ka juhuseid, kus esinejad küsivad honorari – nemad on jäänud seepärast kutsumata. 

„Kõige keerulisemad on olukorrad, kui esineja ei jõua õigeks ajaks kohale, elutempo on ju kiire. Õnneks pole keegi tulemata jäänud,“ rääkis Pikhof. Küll aga tuli eelmisel korral oma õpetajal töötuba läbi viia, sest viimasel hetkel selgus, et kutsutu ei saa tulla.

Tänavusel õpilaskonverentsil anti registreerimislauas igale saabujale märkmete tegemiseks mapp. Mario Kekišev oli üllatunud, kui paljud konspekteerima asusidki. Ettekanded salvestati ja neid saab Pirita majandusgümnaasiumi kodulehelt järele vaadata.

Näitame päriselu

21. jaanuaril toimunud Lilleküla gümnaasiumi õpilaskonverentsi avaesinejad olid oma õpilased, kes tegid kokkuvõtteid oma uurimis- ja praktilistest töödest ning õpilasfirma tegevusest. 

Konverentsi oluline osa on töötoad, mida õpilased saavad ise valida, et silmaringi laiendada.

„Tahame õpilastele näidata päriselu ja võimaldada planeerida karjääri,“ rääkis meediaõpetaja Epp-Mare Kukemelk, kes ka tundides viib õpilasi põnevatesse kohtadesse, kuhu koolilastel niisama asja pole, näiteks kohtuistungit vaatama. 

„Õpilane näeb selliste valdkondade esindajaid, kellega ta muidu ei kohtuks. Võib-olla saab endale uue hobi. Eesmärk on panna noored kaasa mõtlema ja rääkima, küsimusi esitama.“

Et vältida olukorda, kus keegi ei julge saalis tähtsatelt meestelt-naistelt midagi küsida, kogus Kukemelk juba varem õpilaste küsimused kokku ja lasi tehisarul teemade järgi ära sorteerida. Ta tegi ka küsitluslehed, et mõõta konverentsil omandatud teadmisi.

„Õpilased saavad konverentsil osalemise kogemuse kas kuulaja või esinejana, mõlemat on vaja,“ lausus Kukemelk. „Õpilaskonverentsil on palju plusse. Mulle tundub, et õpetajaile meeldib seda väga teha, nii saab rutiinist välja. Ja tore on kutsuda esinema oma kooli vilistlasi.“ 

Lillekülas korraldavad konverentse eri valdkonna õpetajad. Seekord oli humanitaaride kord. Epp-Mare Kukemelgi põhitöö on küll vabariigi presidendi kantseleis ja meediatunde annab ta ühel päeval nädalas, aga koolis töötamine võimaldab tal vaadata elule teise nurga alt ja on otsekui teraapia.

“Teemad ei ole kunstlikult välja mõeldud – need tulevad justkui ise meie juurde.

Anu Luure

Lilleküla gümnaasiumi direktori Anu Luure sõnul sai õpilaskonverentside korraldamine alguse uurimistöödest. Igal aastal valmis huvitavaid ja sisukaid töid, kuid nende kuulajaskond piirdus paratamatult kaitsmisrühmaga. 

„Koos õpetajatega arutasime, et need tööd väärivad palju suuremat auditooriumi. Soovisime innustada ka nooremaid, uurimistöid alustavaid õpilasi, olla neile eeskujuks,“ meenutas Luure. 

Et konverentsid veelgi sisukamad oleksid, hakati esinema kutsuma inspireerivaid külalisi ka väljastpoolt kooli. Esimene suur konverents „Investeeri teadmistesse“ toimus nelja aasta eest, esinesid investor Kristi Saare ja ajuteadlane Jaan Aru.

Teemad elust enesest

„Igal aastal on konverentsil oma nägu ja fookus. Teemad ei ole kunstlikult välja mõeldud – need tulevad justkui ise meie juurde,“ lausus Anu Luure. „Mõnikord sünnivad need elust enesest, mõnikord õppeaasta üldisest rõhuasetusest või hoopis mõnest inspireerivast külalisest, kelle mõtted tekitavad huvi.“

2024. aasta konverents langes õpetajate streigi perioodi. Ometi otsustati, et ära jääda konverents ei tohi. Just siis tuli ka esimene kooliväline üritusejuht, spordiajakirjanik Tarmo Tiisler ning konverentsi teema oli „Kui mõte ei liigu, siis liigu!“.

„Tänavune konverents oli selgelt uue hingamisega. Varasemasse formaati lisandusid vestlusringid ja töötoad,“ märkis Luure. 

Miks kool konverentse korraldab?

„Ikka selleks, et väärtustada õpilaste tööd ja mõtlemist, anda neile päris lava ja kuulajad,“ vastab Luure. „Samuti loovad konverentsid silla kooli ja ühiskonna vahele – noored kohtuvad inimestega, kes kujundavad tänast ja homset Eestit. Õpilaskonverentsid õpetavad kuulama, arutlema, küsima ja oma kohta maailmas mõtestama. Just see ongi hariduse sügavam eesmärk.“

Põltsamaa ühisgümnaasiumis hakati õpilaskonverentse korraldama 2022. aastal, kui kooli pikaaegsel direktoril Kalju Terasel oli 100. sünniaastapäev.

„Esimene konverents oligi pühendatud Põltsamaa haridusajaloole ning Kalju Terasele,“ meenutas õppejuht Maive Noodla.

2023. aasta konverentsi „Haara kinni võimalusest“ keskmes olid kooli õpilaste enesetäiendamisvõimalused, millest nad on väljaspool kooli kinni haaranud. Jagati kogemusi, kuidas on võimalik ennast mitmesuguste tegevuste kaudu arendada.

2024. aasta konverentsi teema „Klikk ja kogemus“ lähtus tänapäeva probleemist – nutisõltuvusest. Nutimaailma telgitaguseid avasid netiturvalisuse ekspert Brit Mesipuu ja ajakirjandusõppejõud Ragne Kõuts-Klemm, vestlusringides osalesid vilistlastest ajakirjanikud ja sotsiaalmeedia sisuloojad.

Mulluse konverentsi teema tuli samuti elust enesest: kool liitus MATIK õppe programmiga ning võttis teadliku suuna inseneeriavaldkonna populariseerimisele.

„Esimene õpilaskonverents pani pikas plaanis paika meie konverentside kontseptsiooni ja ülesehituse,“ rääkis Maive Noodla. „Konverentsi esimeses osas esinevad meie oma gümnasistid, kes tutvustavad uurimistöid, äriplaane, praktilisi töid või õpilasfirmasid. Teine osa on pühendatud vilistlastele. Vestlusringile järgneb eduka vilistlase pikk ettekanne. Esimestel konverentsidel toimus ka kontsert.“

Maive Noodla sõnul on konverentside siht pakkuda õpilastele avaliku esinemise kogemust ning pöörata tähelepanu koolielus ja ühiskonnas olulistele teemadele. 

„Kindla joonena oleme hoidnud seda, et seome vilistlased praeguste gümnasistidega. Näitame, milliseid valikuid on meie lõpetajad oma elus teinud ja kuidas karjääri kujundanud,“ lausus Noodla. Oluline on ka õppida, kuidas korraldada sündmust. Seepärast on nii ettevalmistusse kui korraldamisse kaasatud õpilased.

Eesti vanim õpilaskonverents

Kõige pikema ajalooga on aga Haljala kooli õpilaskonverentsid. Esimene konverents leidis aset juba 1987. aasta aprillis ja kasvas välja kodu-uurimisest, millega koolis tehti algust 1970. aastatel. 

Tänapäeval toimuvad Haljala kooli õpilaskonverentsid kahes osas: esimese kooliastme õpilased esitlevad minikonverentsil oma uurimis- ja loovtöid ning vanema astme õpilased esitavad juba süvitsi minevamaid uurimusi ja teemasid. Nii saavad oma teadmisi ja loovust arendada iga kooliastme lapsed.

„Nii minikonverents väikestele kui ka õpilaskonverents 4.–8. klassile on planeeritud ka selle õppeaasta kevadesse,“ lausus õppe- ja arendusjuht Greete Toming. Teemad tulenevad Haljala kooli selle õppeaasta läbivast teemast „Kultuuriline identiteet – oma juurtest maailma“, mis omakorda sai tõuke kultuuririkkuse aastast, õpilaste osalemisest laulupeol ja rahvatantsu traditsioonidest ning kogukonnaga seotud ettevõtmisest. 

2009. aastast peeti õpilaskonverentse koos Kunda ühisgümnaasiumiga, kohtuti ühel aastal Haljalas, järgmisel Kundas. Viimati oli ühiskonverents 2014. aastal.

Haljala kooli toel on toimunud 2011. ja 2013. aastal maakondlikud õpilaskonverentsid. Kool on aidanud korraldada ka rahvusvahelisi konverentse. 

Tartus on õpilaskonverentside korraldamisel tekkinud haridus- ja teadusasutuste sümbioos ja juba seitse aastat toimuvad humanitaarainete õpilaskonverentsid. HUNTS-i nime kandvat üritust veavad kirjandusmuuseum, ERM ja Hugo Treffneri gümnaasium. Konverents sündis soovist innustada humanitaarainetest huvitatud õpilasi julgemalt tegelema meelepärase valdkonnaga, sest nii koolis kui ühiskonnas rõhutatakse pigem reaalainete tähtsust. 

HUNTS kasutab teaduskonverentsi formaati (esinemisaeg 15 + 5 minutit), mis võimaldab noortel süvitsi tutvustada oma uurimis-, praktilisi ja loometöid.

HUNTS-ile tulevad õpilased Tartu koolidest, aga kaugemaltki, näiteks Koeru keskkoolist, Põltsamaa ühisgümnaasiumist, Parksepa keskkoolist, Lähte ühisgümnaasiumist, Läänemaa ühisgümnaasiumist, Tallinna reaalkoolist, Jõhvi gümnaasiumist, Narva keeltelütseumist, Are koolist, Kadrina keskkoolist, Kanepi gümnaasiumist ja veel paljudest koolidest. 

Millal on õige aeg alustada?

Õpilaskonverentsi pisikut võib süstima hakata juba algkoolis või isegi lasteaias. Sügisel Tartu külje all tööd alustanud Raadi põhikoolis on esialgu alles poolsada esimese klassi jütsi, kuid juba novembris toimus esimene õpilaskonverents teemal „Iga amet aitab kellegi elu paremaks teha“. 

„See võttis kokku esimese klassi üldõpetuse teise uurimisteema, mille jooksul õpilased said tuttavaks eri ametitega,“ rääkis direktor Terje Hallik. Oma ameteid käisid tutvustamas lapsevanemad, õpilased viisid lühiintervjuud läbi ka kooli töötajatega. 

„Konverentsil nad esitlesidki seda, mida teada olid saanud. Kõik oli eakohane, esinemist harjutati. Loomulikult ei olnud see mingi täiuslik konverents, vaid ikka mõeldud õppimiseks. Kindlasti jätkame õpilaskonverentsidega ka edaspidi,“ lubas Hallik.

Eriti vahva on aga see, et esimese kogemuse said ka Raadi põhikooli lasteaiarühma lapsed: projekt „Mäng on väikese inimese töö!“ lõppes lastekonverentsiga, kus lapsed tutvustasid teistele, mida nad oma vanemate ja koolitöötajate lemmikmängude ja -mänguasjade kohta teada olid saanud. 

„Seega 3–4-aastased saavad endale jõukohasel viisil konverentsiga täitsa hakkama,“ muheles Terje Hallik.