• Hiljuti avaldatud 2025. aasta kinostatistika ütleb, et Eesti filmid kogusid mullu 334 471 külastust, mida on 10 000 võrra rohkem kui aasta varem. Kõige suurem publikumagnet oli Tõnis Pilli „Fränk“ 112 104 vaatajaga. Kas võib aga ühe hiti tulemuste tuules väita, et Eesti film on tõusulainel?

2025. aasta kümme vaadatuimat Eesti filmi

„Fränk“ – 112 104 vaatajat.

„Uus raha“ – 40 376 vaatajat.

„Jan Uuspõld läheb koju“ – 34 868 vaatajat.

„Kikilipsuga mässaja“ – 25 012 vaatajat.

„Aurora“ – 22 693 vaatajat.

„Pikad paberid“ – 13 886 vaatajat.

„Minu pere ja muud klounid“ – 11 275 vaatajat.

„Peetrikese jõulurobot“– 9459 vaatajat.

„Ühemõõtmeline mees“ – 5536 vaatajat.

„Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast“ – 4562 vaatajat.

2025. aasta kümme vaadatuimat filmi Eesti kinolevis

„Minecrafti film“ – 127 475 vaatajat.

„Fränk“ – 112 104 vaatajat.

„Vooluga kaasa“ – 90 498 vaatajat.

„Zootropolis 2“ – 87 739 vaatajat.

„Avatar: Tuli ja tuhk“ – 65 762 vaatajat.

„F1“ – 60 154 vaatajat.

„Pahalased 2“ – 52 905 vaatajat.

„Kuidas taltsutada lohet“ – 51 605 vaatajat.

„Jurassic World: Taassünd“ – 46 010 vaatajat.

 „Paddingtoni seiklused džunglis“ – 45 369 vaatajat.

---

Külastajate koguarvust moodustasid Eesti filmide vaatajad 14%, ülejäänud Euroopa filmide publik aga 25,5%. Tugeva tulemuse tegi Läti Oscari võitja „Vooluga kaasa“, mille 90 498 vaatajat oli aasta kolmandana parim tulemus. Kodumaiseks hitiks osutunud Tõnis Pilli debüütmängufilm „Fränk“ kogus pärast esilinastumist iga nädalaga järjest suurema (nädalase) vaatajanumbri, mis on pigem ebatavaline – menukale avanädalale järgneb üldjuhul suurem või väiksem langus. Oli näha, et noortedraama läks noortele korda. 

Edukuselt teisele filmile „Uus raha“ jagus vaatajaid märgatavalt vähem (kuigi siiski kenasti) – üle 40 000 (vt tabel). Milliseid järeldusi võiks mulluse kinostatistika pinnalt teha? Kas üks supertulemuse teinud film n-ö moonutab statistikat või leitakse kodumaiseid filme kinokavast järjest enam üles?

Vaataja usaldab Eesti filmi 

Eesti filmi instituudi juht Edith Sepp ütles Õpetajate Lehele, etEesti film on tõesti praegu paremas seisus kui veel mõni aasta tagasi. „Kui vaadata kodumaiste filmide turuosa, siis ei saa seda taandada ainult ühele väga edukale filmile, kuigi üksikud suured hitid mõjutavad statistikat alati,“ sõnas Sepp.

Olulisem on tema sõnul aga laiem pilt: kodumaine film on muutunud vaataja jaoks äratuntavamaks, usaldusväärsemaks ja mitmekesisemaks. „Igale maitsele on midagi. Saavutada on seda keeruline, sest repertuaari teadlik kujundamine võtab aastaid. Usalduse võitmiseks on kulunud aga veel kauem aega,“ lisas Sepp.

“Kui üldine kinokülastatavus on langenud, siis Eesti filmide vaadatavus samas tempos kahanenud ei ole.

Edith Sepp

Ta osutas ka, et kui üldine kinokülastatavus on langenud, siis Eesti filmide vaadatavus samas tempos kahanenud ei ole. „See viitab tõsiasjale, et vaataja valib teadlikult ning eelistab sageli Eesti filmi, mis räägib talle tuttavas keeles ja kultuuriruumis. Eesti filmil on oma lugu jutustada ja see on tihti meile lähedane.“

Samas rõhutab Sepp, et statistikat tuleb lugeda ettevaatlikult. Turuosa kasv ei tähenda automaatselt, et kõik Eesti filmid on ühtviisi edukad. „Pigem näeme kombinatsiooni: ühelt poolt mõne filmi väga tugev tulemus, teiselt keskmise taseme üldine paranemine. Just teine aspekt on pikemas plaanis olulisem, sest ka need filmid on Eesti filmile ja kultuurile laiemalt vajalikud. Filmid, mis toovad kinno 20 000 vaatajat või mõnel juhul ka 5000, rikastavad meie rahvuslikku filmikultuuri ja loovad arenguruumi väga mitmesugustele autoritele,“ rääkis Sepp.

Ootused alanud aastaks 

Sepp on alanud aasta suhtes mõõdukalt optimistlik. Ta usub, et jagub filme, millel on potentsiaal jõuda laiema publikuni, näiteks praegu juba kinos linastunud Arun Tamme „Täiuslikud võõrad“ või German Golubi peagi linastuv „Meie Erika“. Samal ajal on töös mitmekesisem autorifilm, Janno Jürgensi „Mind ei ole sinust eraldi“ linastub sügisel.

„Tõotab tulla loominguliselt tugev ja mitmekesine aasta: valmib tavapärasest rohkem täispikki mängufilme, dokumentaalfilmid on rahvusvaheliselt tähelepanu all ning mitmed Eesti autorid ja filmid liiguvad aktiivselt festivalide ja kaastootmisturgude suunas. Eesti filmil on olemas lood, autorid ja publik – nii kodus kui ka väljaspool Eestit,“ ütleb Sepp.

Sepa sõnul tähendab see, et Eesti film ei ole kinokavades juhuslikult, see on järjest läbimõeldum ja temaatiliselt avar. „Eesti film on huvitav ja aina huvitavamaks läheb.“

Nõudlikumad filmid jäävad tagaplaanile

Filmikriitik Aurelia Aasa rõõmustab, et huvi kodumaise filmi vastu on suur – üles leitakse nii sõprusringkondades kõneainet pakkunud linateosed kui ka rahvakomöödiad. Kodumaise huumori jätkuvat võidukäiku kinnitab Aasa sõnul praegu kinosaale vallutav uusversioon „Täiuslikud võõrad“. „Nõudlikumad filmid ja formaadid jäävad samal ajal nii kinos kui ka voogedastuses tagaplaanile. Ühelt poolt on see mõistetav, sest iga film ei saagi kõigile sobida, ent kindlasti on siin oma roll ka turundusel, mis püüab rakendada samu mudeleid eri masti filmidele ning võiks olla märksa mängulisem,“ leiab Aasa.

“Filmide kassamenul on oma roll ka turundusel, mis püüab rakendada samu mudeleid eri masti filmidele ning võiks olla märksa mängulisem.

Aurelia Aasa

Uuelt aastalt ootab Aasa senisest enam avastamisrõõmu. „Kodumaiste vaatajanumbrite mõttes on kahtlemata tore, et kinno jõuab palju klassikalisi publikumagneteid – nii komöödiaid kui ka portreelugusid. Mulle endale pakub aga märksa enam pinget kodumaise filmi rahvusvaheline menu.“

Rahastus ei kasva soovitud tempos

Edith Sepp osutab kodumaist kino laiemalt analüüsides, et filmide tootmise süsteem on tugeva surve all. „Riigi rahastus ei ole kasvanud samas tempos valdkonna ambitsioonide, rahvusvahelise konkurentsi ja tootmiskulude kasvuga. See seab ohtu nii eestikeelsete filmide mahu, kvaliteedi kui ka jätkusuutlikkuse,“ sõnab Sepp ja nendib, et samal ajal on ka rahvusvahelise tootmise jaoks mõeldud tagasimaksesüsteem lakanud olemast konkurentsivõimeline, mis mõjutab kogu filmitootmise ökosüsteemi ja filmitööstuse konkurentsi.

Sepp usub, et nii tänavune kui ka 2027. aasta kujunevad üleminekuaastateks. „See aeg võib saada alguseks uuele tugevale etapile Eesti filmis – seda ent ainult juhul, kui loomingulisele potentsiaalile lisandub poliitiline tahe, senisest rohkem raha ja selge suund.“