Tudengite arv kahaneb. Kutsume eesti noored võõrsilt koju!

Meie kõrgkoolidesse tuleb igal aastal välisriikidest õppima sadakond eesti juurtega noort. Mida saaksid riik ja kõrgkoolid teha, et neid oleks rohkem? Iga viies eestlane elab ju välismaal, ligikaudu 25 000 noort on peatselt või praegu ülikooliõpingute eas.

Põhikooli lõpetamise talumatu keerukus

Martin Pent: „Üheksanda klassi õpilased on viimastel aastatel sattunud otsekui haridusuuendusliku tornaado meelevalda. Põhikoolist ja eriti selle lõpetamisest on saanud omalaadne sümboolne piksevarras, mis täiusliku tormi enda peale tõmbab. Ja ehkki orkaani keskpunktis peaks valitsema vaikus ja rahu, siis asjaosaliste reaktsioonide põhjal otsustades säärane analoogia ei kehti.“

Näha Euroopast kaugemale

Hoolimata kiirenevast globaliseerumisest on Eesti haridus ja teadus jätkuvalt üsna läänekesksed. Aasia osas piirdub meie akadeemiline pädevus üksikute mõjukamate riikidega, Aafrikat ja Ladina-Ameerikat uurivad ja õpetavad aga vaid üksikud entusiastid. Asjatundjate hinnangul vajab olukord hädasti parandamist. Seejuures tuleks keskenduda selliste kaugemaid maid puudutavate teadmiste edendamisele, mis aitaksid mõista ja mõjutada maailmapoliitikas toimuvat, orienteeruda kultuuripärandis ning vabaneda inimestevahelisi suhteid takistavatest stereotüüpidest.

Kas täiskasvanud ja lapsed räägivad üldse sama keelt?

Sotsiaalmeedias varitsevad ohud ei piirdu enam ammu hirmuga, et „keegi võõras kirjutab“. Keelamise, kritiseerimise ja hurjutamisega muudame distantsi täiskasvanute ja laste vahel paraku ainult suuremaks. Koolitaja Brit Mesipuu jagab nõu, kuidas me digilõhest hoolimata end lastega samale lainele saaksime sättida.

Eksamikirjandeid on võimalik hinnata tehisaru toel

Kas põhikooli ja gümnaasiumi kirjandite parandamisel võiks olla tehisarust abi – nii, et lõplik otsus jääks inimesele? Tallinna ülikoolis lõppes projekt, kus katseeksamite kirjandeid hindasid nii inimesed kui ka tehisaru.

„Esmased tulemused osutavad kirjandite automaathindamise võimalikkusele,“ ütleb projekti juht, emakeeleõpetuse lektor Merilin Aruvee. Tema sõnul oli projekti üks siht tuua kokku eri instituutide pädevus ja saada lõpuks selge pilt, mida on masin suuteline tegema ja kus peab otsus jääma inimesele.

Mida teha, kui laps kaob koolist?

Õpilaste korduvad puudumised algavad sageli üksikutest hilinemistest või „kadunud“ tundidest, kuid võivad kasvada kuudepikkuseks eemalolekuks, mille järel on kooli naasta juba väga raske.

Küsisime õpetajalt, tugispetsialistilt, lastekaitse ja omavalitsuste esindajatelt ning ministeeriumilt, millal muutub puudumine riskiks ja kuidas peaks info liikuma, et laps ei jääks teenuste järjekorra ajaks ooterežiimile.

Sotsiaalpedagoog: abi jõuab õpilaseni sageli liiga hilja

Harno Pärnu Rajaleidja sotsiaalpedagoog Victoria Riisenberg räägib, milliste muredega jõuavad koolist puudujad Rajaleidjasse, miks kaasatakse abi sageli liiga hilja ning mis aitab ennetada olukorda, kus laps jääb kuudeks koolist eemale.

Intervjuu avab, kus kooli, pere ja omavalitsuse koostöö kõige sagedamini katkeb ning mis aitaks lapsel säilitada sideme kooliga ka siis, kui vaimse tervise või sotsiaalsed teenused pole talle kohe kättesaadavad. Samuti selgitab Riisenberg, milline tagasitulek pärast pikka eemalolekut koolist on realistlik ja mida süsteem peaks tegema, et reageerida juba enne kriisi tekkimist.

Pille-Riin Purje arvustab Kuressaare teatri lavastust „Koleda tüdruku päevaraamat“.

Lahkunud on matemaatika riigieksamite first lady

Järelehüüe legendaarsele matemaatikaõpetajale, süvaõppeklasside arendajale, olümpiaadide korraldajale ja Eesti koolimatemaatika sisu kujundajale Helgi Uudelepale.

HTM selgitab erilehes UUS2026 vol2 põhikooli lõpetamise ning järgmisesse haridusastmesse sisseastumise uut korda, mis õigupoolest on vana, sest SAIS3 ei saanud kevadeks valmis.