• Lasteaia majandusjuhataja töö ei paista eriti välja, aga sellest sõltub väga palju. Kui maja toimib, arved saavad makstud, hanked tehtud, nõuded täidetud ja vajalikud vahendid olemas, siis tundub see justkui iseenesestmõistetav. Tegelikult on see protsess palju laiem ega sünni iseenesest.

Töötan lasteaia majandusjuhatajana ja õpin samal ajal Tallinna ülikoolis andragoogikat. Kolmanda kursuse praktikal (juhendaja Maili Liinev) sai üsna kiiresti selgeks, et just see amet vajab rohkem tähelepanu ja valdkond selguse loomist.

2026. aasta alguses korraldasin küsitluse, milles vastas 60 majandusjuhatajat üle Eesti, millega nad oma töös kokku puutuvad. Vastustest tuli välja, et töö on lai, vastutus suur, aga roll ise jääb sageli häguseks.

Majandusjuhataja tegeleb korraga eelarve, halduse, hangete, ohutusnõuete, dokumentide ja suhtlusega. Ühel päeval tuleb lahendada tehniline probleem, teisel tegelda personaliküsimusega, kolmandal otsida võimalust vähese rahaga vajalik ära teha. Kuigi majandusjuhataja ei tööta rühmas, mõjutavad tema otsused otseselt seda, millises keskkonnas lapsed iga päev viibivad.

Töö valgub laiali

Kõige suurem probleem ei olegi alati töö hulk. Palju keerulisem on see, et rolli piirid ei ole selged. Saamata täpselt aru, mis kuulub majandusjuhataja vastutusalasse ja mis mitte, valgub töö lihtsalt laiali. Siis tulebki tegeleda kõige ja kõigiga korraga.

Selle kõrval tuli vastustest väga selgelt välja töö killustatus. Päev ei kulge plaani järgi, vaid pideva reageerimise rütmis. Midagi juhtub, keegi küsib, kusagil on vaja kohe sekkuda. Planeerimiseks ja rahulikuks süvenemiseks jääb vähe ruumi. Nii võibki päeva lõpus olla tunne, et terve on tööd tehtud, aga midagi päris valmis ei saanud.

Majandusjuhataja tööga käib sageli kaasas üksinda vastutamise tunne. Lasteaedades ei ole teist sama ametiga inimest, kellega igapäevaseid küsimusi arutada. Suur osa tööst õpitakse selgeks töö käigus.

Majandusjuhataja tööga käib sageli kaasas üksinda vastutamise tunne. Lasteaedades ei ole teist sama ametiga inimest, kellega igapäevaseid küsimusi arutada. Suur osa tööst õpitakse selgeks töö käigus. Kogemus õpetab, aga sellest üksi ei piisa. Inimesed vajavad ka võimalust omavahel rääkida, võrrelda ja mõtestada, kuidas nad oma tööd teevad. Mitmes omavalitsuses on juba loodud võrgustikke ja koostöövorme, mis seda toetavad.

Just sellest vajadusest kasvas välja ka minu praktikal tehtud töötoapõhine koolitus. Keskmes ei olnud loeng ega lihtsalt uue info jagamine, vaid arutelu. Rääkisime rolli selgusest, töökoormusest ja sellest, kuidas lahendada igapäevaseid probleeme nii, et inimene ise selle kõige keskel ära ei kaoks.

Kõige väärtuslikumaks pidasid osalejad võimalust kohtuda teiste sama rolli inimestega. Siit tõdesime, et samad küsimused ja pinged ei ole ainult ühe inimese mure. Selline äratundmine on oluline, sest just professionaalne üksindus tuli ka küsitluses väga selgelt välja.

Samas jäi kõlama ka mõte, et ühest kohtumisest ei piisa. Kui tahame, et majandusjuhatajad saaksid oma tööd teadlikumalt teha, vajavad nad rohkem kui üksikuid koolitus- või koosviibimise päevi. Nad vajavad regulaarset võimalust kokku tulla, arutada, vahetada kogemusi ja õppida üksteiselt.

Mõjutab otseselt laste igapäevaelu

Majandusjuhataja rolli nähakse tihti tugifunktsioonina, justkui taustatööna, mille lihtsalt peab ära tegema. Tegelikult mõjutab see töö otseselt laste igapäevaelu. Sellest sõltub, milline on keskkond, kui turvaline see on ja kas õpetajatel ning lastel on olemas tingimused, mida nad vajavad.

Sellepärast vajab majandusjuhataja roll rohkem selgust ja tuge. Samas on selge, et majandusjuhatajad tahavad kokku tulla, oma tööst rääkida ja üksteiselt õppida. See on hea koht, kust edasi minna.