Õpetaja kannab oma töökoormat vaikides

Õpetajale seadusega ette nähtud 35 töötunnist võib väga lihtsalt saada kaks korda rohkem, sest temalt nõutakse niivõrd palju. Ülesanded konsultatsioonidest kuni enesetäiendamiseni on vabatahtlikud vaid näiliselt ning kuidas selle kõige juures hingetõmbeaega leida või pereelu elada, ei huvita sageli ei koolijuhte ega lapsevanemaid. Seadus küll kehtib, kuid järelevalve selle üle puudub.

Heido Vitsur: oleme kasvatanud end individualistideks, mitte kodanikeks 

Ühiskonna arengut pikalt jälginud majandusteadlase Heido Vitsuri hinnangul ei piisa Eesti hariduse tugevuse mõistmiseks enam ainult headest testitulemustest. Ta räägib, miks senine edu enam edasi ei vii, miks õpetaja roll on keerulisem kui varem ning miks peab kool senisest enam kujundama mitte üksnes teadmisi, vaid ka kodanikku.

Nõusolek ja muutuv ajastu vaim

Elise Rohtmets: „Koolis, kus antakse head seksuaalharidust, aga samal ajal reageeritakse õpetaja ahistavale käitumisele ringkaitsega, mitte ainult ei kahjustata ohvreid, vaid õõnestatakse laiemalt kooli autoriteeti ning sealset väärtuskasvatust. Ringkaitse ja vaikimise taga on hoiak, et andekatele inimestele võibki rohkem andeks anda. Kui ahistavate õpetajate tegevus kedagi kahjustab, siis on see talutav hind, andam õpetaja teenete eest.“

Humanitaaride kogukonna kokkutulekult

Tartus toimus 8.–10. aprillini teine Eesti humanitaarteaduste aastakonverents. Esindatud olid kõik meie viis ülikooli ja neli evalveeritud teadusasutust, kus humanitaarteadustega tegeldakse, osavõtnuid oli üle poole tuhande.

Peeti sadu ettekandeid, kus teadlased tutvustasid oma uurimistulemusi, ning arutleti humanitaaria rolli üle ühiskonnas.

Õpilased ei hakka rääkima, kui neil pole midagi öelda

Mare Kitsnik: „Kui õpetajad ei oska või ei suuda õpilasi eesti keelt kasutama panna, siis on probleem ka nende väljaõppes. Minu kogemus  näitab, et õpetajad ei lahku praegu magistriõppest piisavalt mitmekülgse tööriistakastiga. Loengutes räägitakse palju põhimõtetest ja hoiakutest. Vähem õpitakse, kuidas teise keele oskus tegelikult areneb ning milliste konkreetsete tegevustega panna õpilased innukalt eesti keelt kasutama. Väheseks jääb ka harjutamist.“

Haridusteadlane: motivatsioonita võõrkeelt ei omanda

Praegu Kanadas elav haridusteadlane räägib Õpetajate Lehele, et koolide ja riigi esmane ülesanne on tekitada võõrkeelsetes noortes motivatsioon uus keel selgeks saada. Normandia juurtega Le Pichon-Vorstman räägib, kuidas nende pere sõjaga seotud mineviku taagast lahti sai, kuid tunnistab, et ei tea, kuidas teha seda sama edukalt ebastabiilsetes oludes. 

Karl Erik Kirss: koolikoormuse küsimust ei saa enam edasi lükata

Eesti õpilasesinduste liidu esimees Karl Erik Kirss ütleb, et õpilaste jaoks on praegu kõige teravamad teemad koolikoormus, hindamine, põhikooli lõpueksamid ja vaimne tervis.

Tallinna reaalkoolis õppiv Kirss leiab, et Eesti koolis tuleb liikuda õppimist toetavama hindamise, mõistlikuma õppekoormuse ja õpilaste sisulisema kaasamise poole.

Kus on Eesti tippgümnaasiumide taimelava?

Õpetajate Leht uuris, millistest koolidest tuleb tippgümnaasiumidesse enim õppureid. Koolijuhtide edastatud andmetest nähtub: gümnaasiumilend moodustub pigem oma linna ja lähivaldade noortest, kaugemate piirkondade panus on väiksem. Ka arenguseire keskuse ekspert, Eesti inimarengu peatoimetaja Eneli Kindsiko märgib, et tippgümnaasiumid ei toimi üle-eestilise talentide kogumispunktina, vaid on tugevalt seotud oma piirkondliku haridusruumiga.

Arvustamisel on noorsooteatri noortestuudio lavastus „Libahunt“.

Eestis on peatselt väga vaja noori muusikaõpetajaid

Muusikapedagoog Ingrid Kõrvits osutab intervjuus, et lähikümnendil läheb palju praegusi muusikaõpetajaid pensionile, mis tähendab, et Eestis on peatselt väga palju noori muusikaõpetajaid juurde vaja. Samuti tuleb juttu noorte ja klassikalise muusika suhtest ning sellest, kuidas noored klassikalist muusikat tõlgendavad ja sellest kirjutavad.