• Õpetajate Leht uuris, millistest koolidest tuleb tippgümnaasiumidesse enim õppureid. Koolijuhtide edastatud andmetest nähtub: gümnaasiumiklassid moodustatakse pigem oma linna ja lähivaldade noortest, kaugemate piirkondade panus on väiksem. Ka arenguseire keskuse ekspert, Eesti inimarengu peatoimetaja Eneli Kindsiko märgib, et tippgümnaasiumid ei toimi talentide üle-eestilise kogumispunktina, vaid on tugevalt seotud oma piirkonnaga.
• Palve edastada infot oma „taimelava“ kohta sai kümme gümnaasiumi, mis on Eesti koolide edetabeli eesotsas. Kaheksa kooli juhid soostusid kümnendasse klassi astujate tausta üle vaatama (mõni ka pikemas ajavaates) ja seda lühidalt kommenteerima.

---

Tallinna reaalkool

Viimase kümne aasta jooksul on gümnaasiumisse enim tuldud

• Tallinna reaalkoolist – 632,

• Tallinna inglise kolledžist – 44,

• Tallinna 21. koolist – 35,

• Gustav Adolfi gümnaasiumist – 31,

• Viimsi koolist – 26,

• Laagri koolist – 22,

• Tallinna prantsuse lütseumist – 17,

• Tallinna Rahumäe põhikoolist – 17,

• Kadrioru saksa gümnaasiumist – 16,

• Tallinna Kesklinna põhikoolist – 12,

• Jakob Westholmi gümnaasiumist – 11,

• Vanalinna hariduskolleegiumist – 11,

• Jüri gümnaasiumist – 10,

• Keila koolist – 10,

• Saue gümnaasiumist – 10,

• Kiili gümnaasiumist – 9,

• Peetri lasteaiast-põhikoolist – 9,

• Rocca al Mare koolist – 8,

• Tallinna Lilleküla gümnaasiumist – 8,

• Haabneeme koolist – 8.

„Tavapäraselt jätkab reaalkooli põhikooliosa õpilastest oma koolis 60–70%,“ lausub direktor Ene Saar. „Kõik läbivad gümnaasiumisse astumise konkursi üldistel alustel. Ühte aastakäiku võetakse vastu 114 õpilast. Enim on kooli pürgijad Tallinnast ja lähiümbrusest, harvem kaugematest piirkondadest. Kandideerijad soovivad õppida süvendatult reaal- ja loodusaineid, mõjutavad ka suunaained (näiteks koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga meditsiinisuund). Kaugemalt tulijatel on vaja leida elukoht ja see on pealinna õppima tulemisel üks takistus. Viimasel kümnel aastal on tuldud 105 Eestimaa koolist. Muudatused on seotud ka maakondadesse tekkinud riigikoolide ja nende pakutavate võimalustega.“

---

Gustav Adolfi gümnaasium

Kõige rohkem on õpilasi tulnud

• Gustav Adolfi gümnaasiumist,

• Jakob Westholmi gümnaasiumist,

• Tallinna inglise kolledžist,

• Tallinna reaalkoolist,

• Järveküla koolist, 

• Tallinna ühisgümnaasiumist, 

• Pirita majandusgümnaasiumist, 

• Tallinna Nõmme põhikoolist, 

• Laagri koolist,

• Tallinna Kristiine gümnaasiumist.

Direktor Jüri Käosaare sõnul tuleb enim õpilasi oma põhikoolist. Teistest eespool nimetatud koolidest on tulnud eri aastatel igaühest 4–8 õpilast.

2025. aastal tuli GAG-i õpilasi 47 põhikoolist, neist 22-st rohkem kui üks õpilane.

„Pilt on väga kirju, kuid tooni annavad siiski kesklinna põhikoolid,“ lausub Käosaar.

---

Tallinna 21. kool

Kõige enam on gümnaasiumi tulnud õpilasi

• Tallinna 21. koolist, 

• Tallinna reaalkoolist,

• Jakob Westholmi gümnaasiumist,

• Tallinna Kristiine gümnaasiumist,

• Kadrioru saksa gümnaasiumistist,

• Tallinna inglise kolledžist,

• Tallinna Kesklinna põhikoolist,

• Peetri lasteaiast-põhikoolist,

• Tallinna Rahumäe põhikoolist,

• Tabasalu koolist,

• Laagri koolist. 

Direktor Meelis Kondi sõnul on gümnaasiumiosas õpilasi enam kui 60 koolist. Oma põhikooli lõpetanutest jätkab neil ca 40%. Väljastpoolt Tallinna on õpilasi tulnud 27 koolist, on koole, kust on tulnud üks õpilane. Enim tullakse Tallinna lähipiirkondadest (Aruküla, Kuusalu), kuid õpilasi on ka Võru Kesklinna koolist, Kohtla-Nõmme koolist ja Rapla Vesiroosi koolist.

„Kohta pakkudes oleme kaugematest kohtadest kandideerijate vanematega kontakteerunud, et veenduda, et soov meile õppima tulla on läbimõeldud ja elamine pealinnas võimalik,“ lausub Kond.

---

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium

Viimase kolme aasta jooksul on gümnaasiumisse enim tuldud

• Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumist – 99,

• Pärnu Kuninga tänava
põhikoolist – 16,

• Pärnu Mai koolist – 16,

• Pärnu Vanalinna põhikoolist – 15,

• Paikuse põhikoolist – 12,

• Kilingi-Nõmme gümnaasiumist – 7,

• Pärnu Ülejõe põhikoolist – 7,

• Uulu põhikoolist – 4.

„Peaaegu kõik meie põhikooli lõpetajad eelistavad jätkata õpinguid meie gümnaasiumis ning on ka sisseastumiskatsetel väga edukad,“ ütleb direktor Andres Laanemets. „Seetõttu ei ole teistest põhikoolidest tulnute arv võrreldav meie oma jätkajate arvuga. Suurem osa õpilasi tuleb Pärnu linnast ja lähiümbrusest, kuid huvi ulatub ka kaugemale. Praegu on meil õpilasi Türilt, Tallinnast, Kuressaarest ja Raplast. Võrreldes Tallinna ja Tartu mainekate koolidega on konkurents meie kooli tagasihoidlik. Seda uhkemad oleme oma akadeemiliste saavutuste ja õpilaste kõrge rahulolu üle.“

---

Hugo Treffneri gümnaasium

2025. aastal tuli gümnaasiumisse enim õpilasi

• Tartu Mart Reiniku koolist – 30,

• Tartu Tamme koolist – 17,

• Tartu Kesklinna koolist – 15,

• Tartu katoliku hariduskeskusest – 13,

• Miina Härma gümnaasiumist, Tartu erakoolist, Tartu Karlova koolist, Tartu Veeriku koolist – igaühest 11,

• Ülenurme gümnaasiumist – 7,

• Tartu Kivilinna koolist, Tartu Variku koolist – igaühest 6.

Direktor Ott Ojaveeru sõnul tuli väljastpoolt Tartut 24 koolist 36 õpilast. Sisseastunute hulgas on noori Kuressaarest, Kihnust, Valjalast, Otepäält, Vastseliinast, Põlvast, Vändrast, Tõrvast, Pühajärvelt, Viljandist, aga ka Ruhnu saarelt ja Ida-Virumaalt.

---

Tallinna prantsuse lütseum

Viimase nelja aasta jooksul on lütseumisse enim tuldud

• Tabasalu koolist – 13,

• Gustav Adolfi gümnaasiumist – 11,

• Tallinna Kesklinna põhikoolist – 7,

• Jakob Westholmi gümnaasiumist – 5,

• Kalamaja põhikoolist – 5,

• Saue gümnaasiumist – 5,

• Tallinna Laagna gümnaasiumist – 5,

• Tallinna reaalkoolist – 4,

• Tallinna 21. koolist – 4,

• Tallinna Kristiine gümnaasiumist – 4,

• Tallinna Nõmme gümnaasiumist – 4,

• Laagri koolist – 4.

„Enamik lütseumlasi jätkab pärast põhikooli lõpetamist õpinguid oma koolis,“ lausub direktor Peter Pedak. Sisseastujate esitosinas neile järgnevad koolid on Tallinnast või lähivaldadest. „Tõenäoliselt on see seotud eeskätt elukohaga. Huvitav on aga märkida, et kokku on viimasel neljal aastal vastu võetud õpilasi 60 koolist. Geograafiliselt näiteks Kuusalust, Haapsalust, Noarootsist, Märjamaalt, Muhust, Kuressaarest, Tartust, Narvast, Rõugelt. Loodetavasti näitab see, et heal tasemel põhiharidust on endiselt võimalik omandada paljudes Eesti piirkondades, aga ka tõsiasja, et kultuurihuvi ei ole raugenud ja innustab meie kooli kandideerima.“ 

---

Nõo reaalgümnaasium

Kõige enam õpilasi on gümnaasiumi tulnud

• Tartumaalt,

• Valgamaalt,

• Ida-Virumaalt,

• Põlvamaalt,

• Võrumaalt.

„Ranget statistikat me teinud ei ole,“  ütleb direktor Jaanus Järveoja. „Oluline pole õpilaste arv, vaid tase. Selge, et suurematest põhikoolidest satub meile õpilasi rohkem, aga ka mõnest väiksemast koolist tuleb väga heal tasemel õpilasi. Saadame tublimate õpilaste endistele koolidele tänukirja – piisab, kui koolist on meile tulnud vähemalt üks neljadele-viitele õppija.“

Näiteks saatis Nõo reaalgümnaasium hiljuti tänukirja väiksele Illuka koolile Ida-Virumaal, kust õppima tulnud Timofey Goshka jõudis „Rakett69“ poolfinaali.

Tublisid noori on tulnud ka sellistest väikestest põhikoolidest, nagu Pühajärve, Kuldre, Osula, Lümandu ja Rõuge.

„Arusaadavatel põhjustel on kõige rohkem õpilasi Nõo põhikoolist, kust tuleb igasse lendu kümmekond noort,“ lisab Järveoja.

Koolil on ühiselamu, mille kohad said sügisel täis.

---

Miina Härma gümnaasium

Viimase kaheksa aasta jooksul on enim gümnaasiumisse tuldud järgmistest Tartu koolidest:

• Miina Härma gümnaasium, 

• Tartu Kivilinna kool,  

• Tartu erakool,  

• Tartu Mart Reiniku kool,  

• Tartu Kesklinna kool,  

• Tartu Veeriku kool,  

• Tartu Hansa kool,  

• Tartu Tamme kool,  

• Tartu katoliku hariduskeskus.

Väljastpoolt Tartut tuli sel perioodil enim õpilasi

• Elva gümnaasiumist, 

• Ülenurme gümnaasiumist,

• Kõrveküla põhikoolist,  

• Nõo põhikoolist, 

• Lähte ühisgümnaasiumist,  

• Võru Kreutzwaldi koolist,  

• Oskar Lutsu Palamuse põhikoolist,  

• Türi põhikoolist,  

• Räpina ühisgümnaasiumist,  

• Valga põhikoolist,  

• Mustvee koolist.

Direktor Ene Tannbergi sõnul tuli sel perioodil gümnaasiumisse oma põhikoolist kokku ligi 250 õpilast, Kivilinna koolist 50, järgnevatest koolidest igaühest üle 30.

„Gümnaasiumilend moodustub peamiselt Tartu ja Tartu ümbruse koolides õppinutest,“ lausub Tannberg. „Kaugemad piirkonnad (Võru-, Valga-, Jõgevamaa) annavad väiksema, aga stabiilse panuse.“

---

KOMMENTAAR

Õpilased koonduvad eelkõige suurtesse keskustesse

Eneli Kindsiko, PhD, TÜ kaasprofessor ja arenguseire keskuse ekspert

Esimene selge muster on, et tippgümnaasiumid ei toimi talentide üle-eestilise kogumispunktina, vaid on tugevalt seotud oma piirkonnaga. Õpilasvood koonduvad eelkõige suurtesse keskustesse ja nende lähiümbrusse.

Teiseks ei kujune gümnaasiumiastmes eliit nullist. Märkimisväärne osa õppuritest jätkab samas koolis või süsteemis, kus nad on juba põhikooliastmes välja valitud ja kujundatud. See näitab, et hariduslik kihistumine tekib varakult ja süveneb haridusteel.

Eesti hariduselu üldisemalt vaadates paistab välja, et gümnaasiumiastmes on õpiränne intensiivne. 59% meie gümnasistidest ei õpi kodule lähimas koolis ning Harju- ja Tartumaal on nende osatähtsus veelgi suurem (sageli 70–80%). Millised on tagajärjed? Magnetkoolid koormatakse üle, väiksemad gümnaasiumid kaotavad õppijaid ja koos nendega ka akadeemilist elujõudu, mis viib paratamatult sulgemisohuni. 

Samas õpiränne ise ei ole probleem. Probleem tekib siis, kui liikumine sõltub rohkem pere võimalustest kui õppija võimekusest. Kui andekas noor ei saa majanduslikel põhjustel minna talle sobivasse kooli, on see otsene andekuse raiskamine. Siiski üldpildi (kohalik korje) kõrval paistavad silma erandid, mis näitavad, et mustrit on võimalik murda. Nõo reaalgümnaasium koondab õppureid üle Eesti, sest koolil on selge akadeemiline profiil ja ühiselamu. See võimaldab tuua kokku võimekaid õppureid ka väiksematest ja kaugematest piirkondadest.

“Oluline oleks vaadata ka muutust aja jooksul. Milline on olnud tippgümnaasiumidesse tulijate profiil viimase paarikümne aasta jooksul ja kui ulatuslik oli regionaalne haare varem?

Eesti keskharidusvõrku on omapärane vastuolu sisse kirjutatud. Kui kutsehariduses peetakse ühiselamut enesestmõistetavaks, siis samaealise gümnasisti puhul eeldatakse, et ta peaks õppima pigem kodu lähedal. Kohtame sageli argumenti et 16–17-aastane noor ei ole veel ühiselamuküps. Samas on teada, et kutsekoolidesse liigub järjest enam samaealisi hariduslike erivajadustega õppureid, kes peavad seda olema.  

Praegu on oluline hinnata, kui paljud meie andekatest noortest ei pääse tugevasse gümnaasiumisse majanduslikel põhjustel. Olukorra ilmestamiseks: 2025. aasta IV kvartalis oli keskmine brutopalk Valga, Võru ja Põlva maakonnas alla 1700 euro, mis tähendab netosissetulekuna ligikaudu 1300 eurot kuus. Tartus õppiva gümnasisti igakuised kulud kujunevad ligikaudu järgmiselt. Üür jääb odavaimates pakkumistes 240–300 euro vahele, millele lisanduvad kommunaalkulud umbes 100 eurot. Toidule, transpordile, sideteenustele ja muudele vältimatutele kuludele läheb hinnanguliselt 150 eurot kuus. Kokku tähendab see ligikaudu 500–600 euro suurust kuukulu. Isegi konservatiivse arvestuse korral moodustab see 38–46% ühe vanema netosissetulekust või ligikaudu viiendiku kuni veerandi kahe sissetulekuga pere kogutulust. Sellisel tasemel kulu muudab haridusliku liikumise otseselt sõltuvaks pere majanduslikust võimekusest. 

“Kui andekas noor ei saa majanduslikel põhjustel minna talle sobivasse kooli, on see otsene andekuse raiskamine.

Oluline on vaadata ka muutust aja jooksul. Milline on olnud tippgümnaasiumidesse tulijate profiil viimase paarikümne aasta jooksul ja kui ulatuslik oli regionaalne haare varem? Kui sisseastujad olid varasemalt geograafiliselt mitmekesisemad, tuleb selgelt eristada, kas praegune koondumine tuleneb eelkõige majanduslikest piirangutest või põhihariduse taseme ja ettevalmistuse erinevustest. Teisisõnu, kas tipud püsivad tugevana ja teised nõrgenevad?  

Eesmärk peaks olema, et igas maakonnas oleks vähemalt üks kõrgel tasemel keskharidust pakkuv kool, kuhu pääsemine ei sõltu elukohast ega pere sissetulekust. 

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Kas varem tuli Eesti tippgümnaasiumidesse kaugemalt rohkem noori?

Kadi Serbak, HTM-i nõunik

Haridus- ja teadusministeerium ei seira regulaarselt, millistest põhikoolidest just nn tippgümnaasiumidesse õppima asutakse. Pigem seirame õpirännet kohalike omavalitsuste ja maakondade vahel. Tallinna puhul näeme, et sinna siirduvad eelkõige Harjumaa noored. Tartu linn tõmbab lisaks oma maakonnale märkimisväärsel hulgal ka naabermaakondade õppureid. Nõo reaalgümnaasium on tänu oma tugevale reaalainetele ning õpilaskodu olemasolule meelitanud noori läbi aegade tervest Eestist. Rändemustreid on muutnud ka riigigümnaasiumid.