• Õpetajate alandamine kolib TikTokki, kooli käed jäävad selle vastu  lühikeseks.
• Kohtla-Järve Järve kooli direktor Madli Sarv juhib tähelepanu probleemile, mis on tema sõnul levinud viimasel ajal mitmes Eesti koolis, kuid mille ohjamiseks koolidel jaksu pole. Sotsiaalmeedias, eelkõige TikTokis levib aktsioon, mille käigus postitavad noored õpetajaid alandavaid ja solvavaid fotosid ning videoid.

Sarve kirjeldusel kasutatakse näiteks õpetajate pilte, mis on paigutatud hauakividele, lisatakse roppude venekeelsete laulude saatel monteeritud klippe või jagatakse pilte tekstidega nagu „all enemies of the school“. Direktori hinnangul kahjustab nende sisu õpetajate mainet ja kiusab neid.

„Praeguses ühiskonnas on äärmiselt lihtne õpetajaid sotsiaalmeedia kaudu laimata, alandada ja solvata, kuid koolidel puuduvad kiired ja tõhusad hoovad sellise tegevuse peatamiseks,“ nendib ta. „Õiguskaitseorganid ei reageeri piisavalt operatiivselt ning puudub ka süsteemne ennetustöö.“

“Solvavad videod koguvad tuhandeid meeldimisi ja levivad kiiresti edasi jagamiste kaudu.

Madli Sarv

Õpetajate Lehe palvel kirjeldas Sarv juhtumeid oma koolist. Eelmisel õppeaastal sattus ta õpilase pahameele alla pärast seda, kui oli teavitanud õpilast tema eemaldamisest õppetööst. Vestluse käigus tegi õpilane temast salaja foto ning postitas selle Snapchati koos solvava tekstiga. Teises juhtumis, mis leidis aset 16. aprillil, kasutati Sarve pilti kooli kodulehelt ning töödeldi seda nii, et fotol näis ta kallistavat ja suudlevat üht mees- ja üht naiskolleegi. Direktori hinnangul oli sisu selgelt manipuleeritud ja alandav.

„Esimene reaktsioon oli muidugi ebameeldiv, kuna ma ise olin pildil. Teavitasin ka kohe oma kolleege, kellega mind nendel fotodel kujutati,“ meenutab ta. „Minul isiklikult selle õpilasega negatiivset kontakti ei olnud, kuid temaga peetud ümarlauavestlusel selgus, et talle ei meeldi meie kool ning ta ei taha siin õppida.“ 

Konkreetsele juhtumile reageeriti Sarve sõnul kohe: „Samal päeval, kui videod ja pildid levima hakkasid, edastasin kogu kooliperele info ning palusin lapsevanematel pöörata tähelepanu sellele, millega lapsed oma telefonis tegelevad. Õpilastega räägiti juhtunust ning neile selgitati veel kord sellise käitumise lubamatust. Meie kooli kodukord keelab fotode ja salvestiste loata jagamise. Kodukord on kättesaadav kooli kodulehel ning klassijuhatajad tutvustavad seda regulaarselt ka õpilastele.“

Direktor lisab, et kiusamise teemat käsitletakse kooliprogrammis järjepidevalt nii teoreetiliselt kui ka ennetustöö kaudu. Kuna oleme KiVa kool, toimuvad õpilastele regulaarselt KiVa tunnid, mille eesmärk on tõsta teadlikkust kiusamisest, arendada sotsiaalseid oskusi ning ennetada probleemseid olukordi. Lisaks juhendavad sotsiaalpedagoogid hoolimisringe, kus käsitletakse omavahelisi suhteid, turvalist käitumist ja üksteise märkamist.“

Siiski tulevat nende koolis ette ka kehalist ja näost näkku kiusamist. „Õpilased proovivad õpetajate autoriteeti proovile panna või sellele vastu hakata – see on osa kasvatustööst, millega kool järjepidevalt tegeleb,“ räägib Sarv. „Sellistele juhtumitele reageeritakse vastavalt olukorra sisule ja tõsidusele. Kui ausalt hinnata, siis sellise käitumise taga on mitme teguri koosmõju. Ühelt poolt on muutunud noorte suhtluskultuur – piir huumori ja kiusamise vahel on hägustunud, eriti digikeskkonnas, kus ei saa vahetut tagasisidet teise inimese reaktsioonist. Teisalt mängib rolli soov pälvida tähelepanu, kuuluda gruppi või ennast kehtestada. Sageli jääb õpilaste hoiakust kõlama küsimus „Mida te teha saate?“.“ 

Sarve kinnitusel sattus eelmisel nädalal TikTokis alandavate fotode ja videote sihtmärgiks ligikaudu 15 nende kooli õpetajat. Ka hiljutises suhtluses veebipolitseiga jäi kõlama seisukoht, et kool peab tegema ennetustööd ise. 

„Kool on mingil määral seda ka teinud, aga probleem tekib olukorras, kus on vaja tegeleda nende kontode omanikega, kes solvavat sisu loovad ja levitavad,“ selgitab ta. „Selles etapis jäävad kooli võimalused piiratuks ning puudub selge ja tõhus tugi.“

Küberkiusu tuleb avalikult arutada

Sarve sõnul saavad koolid avastatud kontodest, videotest ja piltidest veebipolitseinikule teada andes vastuseks, et kehtiv seadus ei võimalda sellistes olukordades süüteomenetlust alustada. Sarvele on selgitatud, et maine kahjustamine on tsiviilõiguse küsimus ning kannatanu peab ise pöörduma kohtusse, et tuvastada kahju tekitaja ja nõuda kahjutasu. Kui eesmärk ei ole konto haldaja tuvastamine, vaid kahjuliku sisu eemaldamine, soovitatakse tema sõnul saata info aadressil dsa@politsei.ee, kust pöördumine edastatakse TikTokile. Samuti soovitatakse koolidel endal platvormi kaudu kontodest teada anda.

Lisaks on Sarve sõnul võimalik pöörduda tsiviilkohtusse või andmekaitse inspektsiooni poole, kuid niisugused vastused jätavad tema hinnangul mulje, et koolid on selle probleemiga sisuliselt üksi.

Direktor viitab ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvile 58, mis käsitleb tugi- ja mõjutusmeetmeid ning keskendub eeskätt õpilase käitumise arutamisele. Samal ajal koguvad solvavad videod sotsiaalmeedias tema sõnul tuhandeid meeldimisi ja levivad kiiresti jagamiste kaudu. Niisuguses olukorras ei pea ta piisavaks, et kooli võimalused piirduvad vestluste ja kasvatuslike meetmetega.

Sarv leiab, et õiguskaitseorganid ei reageeri küllaldaselt operatiivselt ning puudub ka süsteemne ennetustöö. Samuti näeb ta puudujääke politsei- ja piirivalveameti ennetavas toes: näiteks võiksid spetsialistid käia koolides küberkiusamisest ja selle tagajärgedest rääkimas. Praegu jääb vastutus tema sõnul suuresti koolide kanda.

Sarv peab oluliseks tõstatada avalik arutelu selle üle, kuidas õpetajaid digitaalses ruumis paremini kaitsta ning milline peaks olema riigi ja õiguskaitseorganite roll selliste juhtumite lahendamisel.

Liiduni jõuab üha rohkem juhtumeid

Eesti haridustöötajate liidu (EHL) esimees Reemo Voltri ütleb, et liiduni on hakanud jõudma üha rohkem infot juhtumitest, kus õpetajatest levivad solvavad või halvustavad sotsiaalmeedia postitused. „Kindlasti kõik juhtumid meieni ei jõua, kuid juba vähesest piisab, et olla valmis probleemi levikuks,“ lausub ta. 

“Õigusruum peaks pakkuma õpetajatele rohkem kaitset.

Reemo Voltri

Voltri sõnul ei ole praegused meetmed tõhusad ega paku ka piisavalt kiiret lahendust, mis suudaks võistelda sotsiaalmeedia tempoga. 

„Oleme nende juhtumite puhul väga tänulikud meie veebikonstaablitele, kuid kogemus ütleb, et sotsiaalmeedia ülikiire areng nõuab meilt veelgi kiiremini tegutsemist,“ nendib ta. „Õpetajate jaoks on oluline, et kahjustav sotsiaalmeedia sisu eemaldataks enne, kui see jõuab tuhandete silmapaarideni.“ 

Voltri leiab, et ka meie õigusruum peaks selles küsimuses pakkuma õpetajatele rohkem kaitset. „Suurbritannias on seadus pannud kahjustava sisu korral kiirreageerimise kohustuse sotsiaalmeedia platvormidele,“ sõnab ta. „Ameerika Ühendriikides on süvavõltsingute rasked juhtumid lausa kriminaliseeritud. Mida saame teha siin Eestis, et õpetajad ei jääks nendes olukordades murega üksi? Meil on täiendava kaitse all riigivõimu esindajad, aga kas võiks olla ka haridustöötajad?“

Voltri hinnangul on lisaks reageerimisele oluline ka ennetus. „Peaksime tugevdama digikäitumise õpet koolides, ja seda mitte ühekordse loenguna, vaid õppekava süsteemse osana,“ pakub ta välja. „Noored peavad mõistma, et sotsiaalmeediasse „naljaga“ postitatud sisu võib päriselt inimesi kahjustada. Info veebis omab vähemalt sama tugevat kaalu kui sõnad päriselus.“ 

Voltri sõnul ei tohi unustada teavitustööd ka lapsevanemate seas, et nad oskaksid noori selles küsimuses juhendada ja jälgida.

Ministeerium peab probleemi tõsiseks

Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Elo Eesmäe ütleb, et õpetajate alandamine ja küberkiusamine digiruumis on tõsine probleem, millele tuleb alati reageerida. „Me ei tahaks ilma laiapõhjalise statistikata väita, et suundumus on üheselt kasvav, kuid meieni jõudnud pöördumised näitavad, et koolid puutuvad selliste juhtumitega kokku ning sotsiaalmeedia levikiirus muudab nende mõju eriti valusaks,“ tõdeb ta.

Kui koolid on sellise murega ministeeriumi poole pöördunud, on ministeerium pakkunud neile abi juhtumipõhiselt. „Lisaks on välja töötatud juhend sotsiaalmeedias toimetamiseks, mida oleme koolidega jaganud ja mis on ka avalikult kättesaadav,“ lausub ta. „Kuigi ministeerium ei ole avaldanud eraldi juhiseid konkreetse platvormi, näiteks TikToki kohta, lähtume üldpõhimõttest, et sotsiaalmeedias tuleb tegutseda vastutustundlikult, turvaliselt ja läbimõeldult.“

“Õpetajate alandamine ja küberkiusamine digiruumis on tõsine probleem.

Elo Eesmäe

Eesmäe sõnul on oluline, et koolid ei jääks sellistes olukordades üksi. „Tähtis on toetada koole digipädevuste arendamisel, et noored mõistaksid sotsiaalmeedia võimalusi, aga ka sellega kaasnevaid riske,“ lausub ta. „Koolikeskkonnas kasutatavad digivahendid peavad toetama õppimist, olema turvalised ning arvestama noorte arengut ja heaolu. Meie jaoks on tähtis, et õpetajad tunneksid, et nende väärikust kaitstakse, ja et koolidel oleks partner, kelle poole selliste muredega pöörduda.“

Õpetaja pilti ei tohi niisama avaldada

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro ütleb, et õpetajaid halvustava või alandava sisu levik sotsiaalmeedias on kahtlemata väga häiriv ning võib inimest tugevalt mõjutada. Õiguslikult on tema sõnul tegemist mitmekihilise küsimusega.

Iro selgitab, et üldjuhul ei tohi teise inimese pilti või videot ilma tema nõusolekuta sotsiaalmeedias avalikustada. Erandeid küll on, näiteks avalikel üritustel tehtud fotod ja videod, mida kasutatakse sündmuse kajastamiseks, kuid kellegi naeruvääristamine või halvustamine nende hulka kindlasti ei kuulu. Kui õpetaja nõusolekut pole ja tegemist ei ole ka seadusest tuleneva erandiga, siis on juba ainuüksi õpetaja pildi või video sotsiaalmeedias avaldamine isikuandmete kaitse vaates lubamatu. Kui postituses lisanduvad veel solvangud, laimamine, alandamine või halvustav kontekst, tekib tema sõnul juurde veel üks õiguslik tasand.

Iro rõhutab siiski, et andmekaitse inspektsioon saab selliseid juhtumeid hinnata eeskätt isikuandmete kaitse vaatenurgast. Inspektsioon ei saa hinnata, kas postitus sisaldab õpetaja suhtes laimu või ebakohaseid väärtushinnanguid, ega tegele ka kahjunõuetega. Nendes küsimustes tuleb vajadusel pöörduda kohtusse.

Praktikas peab Iro kõige kiiremaks ja sageli ka mõjusaimaks sammuks avatud suhtlust. Esmalt tasub tema sõnul rääkida postituse teinud õpilasega ning vajadusel kaasata ka lapsevanemad. Õpetajal on õigus nõuda teda puudutava postituse kustutamist või muutmist. Samuti soovitab ta teavitada sotsiaalmeediaplatvormi, sest enamik neist pakub kiiret ja lihtsat võimalust sobimatust sisust teada anda ja see eemaldada.

Pikemas vaates peab Iro oluliseks selgitustööd. Koolis tuleks tema sõnul üle rääkida, miks selline käitumine ei ole sobiv, kuidas see teisi inimesi mõjutab ning millised võivad olla tagajärjed. Samal ajal tasub tema hinnangul arvestada, et niisuguse käitumise taga võivad olla ka muud mured, millega tuleb samuti tegelda.

Iro sõnul on koolil oluline roll ka ennetuses. Ta soovitab koolidel läbi mõelda ja kokku leppida selged pildistamise, filmimise ja salvestiste avaldamise reeglid. Kui ootused ja piirid on paigas, on konkreetsetes olukordades lihtsam tegutseda. Väga tähtis on kaasata kooli andmekaitsespetsialist, kes saab nii ennetavalt kui ka üksikjuhtumite korral nõu anda ja aidata lahendusi leida.

Seda, kui hästi koolid eristavad ebaviisakat käitumist olukordadest, mis lähevad juba seadusega vastuollu, on Iro sõnul keeruline hinnata, sest iga juhtum on erinev. Selgust aitab tema hinnangul luua see, kui koolil on reeglid paigas ja vajalik tugi olemas, sealhulgas andmekaitsespetsialisti näol.

Iro lisab, et andmekaitse inspektsioon püüab koolidele tuge pakkuda, jagades nõu nii ringkirjades kui ka veebiseminaridel, kus käsitletakse muu hulgas pildistamise ja filmimisega seotud teemasid. Vajadus selgituste ja toe järele ei ole tema sõnul kindlasti kadunud, eriti olukorras, kus sotsiaalmeedia muutub väga kiiresti. Oluline on, et koolid ei jääks nende küsimustega üksi ning kasutaksid olemasolevat tuge nii riigi tasandil kui ka oma organisatsiooni sees.

Politsei: solvamise lahendab tsiviilkohus

Politseikapten Maarja Punaku sõnul annab politsei õpetajale nõu, mida enda õiguste kaitseks ette võtta ja kuidas sisu raporteerida. „Solvamistega on võimalik pöörduda kohtusse,“ selgitab ta. „Piltide loata levitamise puhul tuleb pöörduda AKI poole. Kui tegijad on teada, saab piirkonnapolitseinik nendega vestelda. Siin on võimalik rakendada ka taastavat õigust.“

“Solvamise puhul on lahendajaks alati tsiviilkohus.

Maarja Punak

Punak rõhutab, et solvamise puhul on lahendaja alati tsiviilkohus. „Seda juhul, kui solvamisega ei kaasne ähvardamist, delikaatsete isikuandmete jagamist või pole muud süüteo koosseisu. Piltide loata jagamine on kas tsiviilkohtu või AKI menetleda,“ lausub ta.

Kahjuliku sisu eemaldamise kohta ütleb Punak, et politseil on digiteenuste määruse ehk DSA ametnikud, kes saavad teha platvormidele kiirkorras raporteid. „Enamikul platvormidel on õiguskaitseorganitele eraldi võimalused sisu raporteerida, aga see ei taga alati platvormi kiiret reageerimist. Palju oleneb ka sisust, mida probleemseks peetakse,“ sõnab ta. 

Punaku kinnitusel tuleb selliseid juhtumeid ette ning nii koolid kui ka õpetajad pöörduvad nende muredega veebipolitseinike poole. Ta toob näiteks hiljutise pöördumise ühest Tallinna koolist, kus TikTokis levitati videot, mille eesmärk oli õpetajaid solvata ja alavääristada. Videos kasutati õpetajate pilte ning seoti need venekeelsete roppustega. Video arvatav looja kustutas selle küll oma kontolt, kuid enne jõudis video minna viraalseks ja osa õpilasi selle endale salvestada. Teisest koolist anti veebipolitseinikele teada, et õpilased olid loonud TikToki konto, kus kasutati loata kooli töötajate fotosid, ning küsiti nõu, kuidas sellises olukorras tegutseda.

„Kui meile sellistest probleemidest märku antakse, siis hindame olukorda ja anname nõu, mida saab enda õiguste kaitseks ette võtta ja kuidas sisu raporteerida,“ selgitab ta.

Küsimusele, kas koolidel on piisavalt võimalusi selliste juhtumite ohjamiseks või on siin süsteemne tühimik, vastab Punak, et tegemist on enamasti konkreetse koolikeskkonnaga seotud olukordadega. Seetõttu on koolil tema sõnul oluline roll oma õpetajate toetamisel. Õpetaja vastu suunatud veebirünnakud või solvava sisuga materjalide levitamine on sageli seotud tema tööga konkreetses koolis ning seetõttu on tähtis, et kool seisaks oma töötaja selja taga. See tähendab Punaku sõnul nii emotsionaalset kui ka praktilist tuge, näiteks abi vajalike tõendite kogumisel ning õigusnõu või kohtusse pöördumise toe pakkumisel.

Kõigisse koolidesse pole probleem samal määral jõudnud. Näiteks Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ütleb, et temani ei ole jõudnud teavet kooli õpetajate kohta solvava sisu levitamisest sotsiaalmeedias.

„Seetõttu on keeruline hinnata, kas kooli võimalused selliste juhtumite lahendamiseks on piisavad ning millist abi õpetajate kaitsmiseks digiruumis lisaks olemasoleva seaduse võimalustele vaja on,“ lausub ta.