• Riik peab koolipidajat ja koolijuhti võimestama, mitte täiendava bürokraatiaga üle koormama.
• Miks peaks paralleelsüsteemis toimuv atesteerimisvestlus olema arenguvestlusest sisukam?

Koolijuhtimise kvaliteet mõjutab olulisel määral nii hariduse kvaliteeti kui ka kooli organisatsioonikultuuri. Seda kinnitavad rahvusvahelised uuringud. Näiteks Darling-Hammondi jt raport „Developing Effective Principals: What Kind of Learning Matters?“ (2022) rõhutab, et kooli juhtimisel on oluline mõju nii õpilaste tulemustele, õpetajate töötingimustele kui ka kooli arenguvõimekusele. 

Lubadused ja tegelikkus

Haridusasutuse juhtimise kvaliteeti on poliitikud pidanud lubaduste sõnastamisel oluliseks. Koalitsioonileppes on Reformierakond ja Eesti 200 sel teemal kokku leppinud lausa kaks punkti.

Punkt 70 lubab, et „algatame koostöös koolijuhtide ja õpetajatega põhjaliku õpetajate ja koolijuhtide koormuse, tööülesannete ja administratiivsete kohustuste revisjoni. Revisjoni ettepanekud ja tegevuskava valmib 2025. aasta lõpuks, muudatused tehakse õigusaktides 2026. aastal. Tähtaeg IV kvartal 2026.“

“Koalitsioonileppe punkt 70 on täitmata. 2025. aasta lõpuks ei ole algatatud koostööd koolijuhtidega ega õpetajatega, rääkimata pidajast.

Koalitsioonileppe punkt 70 on täitmata. 2025. aasta lõpuks ei ole algatatud koostööd koolijuhtidega ega õpetajatega, rääkimata pidajast. Kuna revisjoni lähteülesanne on mõtestamata, ei saa koalitsioonileppe täitja aru, millised on ettepanekud probleemi lahendamiseks ja kas seadust on üldse vaja muuta.

Punkt 72 näeb ette, et „peame oluliseks koolijuhtimise kvaliteedi parandamist ja koolijuhtide toetamist nende professionaalses arengus. Koostöös koolipidajatega viime ellu koolijuhtide atesteerimise süsteemi, mis põhineb teadlaste välja töötatud koolijuhtide kompetentsimudelil ning koolijuhtide kollegiaalsel hindamisel. Koolijuhtide atesteerimise süsteem käivitub etapiviisi 2026. aastast nii, et koolijuht läbib atesteerimise iga viie aasta tagant. Tähtaeg I kvartal 2026.“

Punkt 72 täitmiseks on riigikogu heaks kiitnud koolijuhtide atesteerimissüsteemi reguleerivad seadusemuudatused ja valdkonda juhtiv minister on kehtestanud atesteerimise korra. Atesteerimissüsteemi ellurakendamine ei ole enamikus koolijuhtides ega ka koolipidajates vaimustust esile kutsunud, sest see toob kaasa täiendava bürokraatia, aja- ja rahakulu. Ainest süsteemi kehtestamiseks saadi Eesti ja Euroopa maksumaksja kulul ministeeriumiametnikele ja ülikoolide esindajatele korraldatud kulukast õppereisist Kanadasse, kus piirkonna tasandil sarnane mudel toimib. Paraku ei ole Kanadas kooli ja kooli juhtimise areng omavalitsuse ülesanne nagu meil, seetõttu on Eestist erineva valitsemiskorralduse ja vastutusega süsteemi ülevõtmine küsitav. Koalitsioonilepe lubas süsteemi, mis tugineb juhi kompetentsimudelil, kuid atesteerimisel juhi kompetentse ei hinnata.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on sisulisi dialooge avamata rutakalt vastu võetud. Koolipidajatel, kes on kohustatud atesteerimist rakendama, on oluline süsteemi mõista. Kahjuks ei leia haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt vastuseid rakendajate jaoks olulistele küsimustele, mis on jäänud seni vastamata. Loodan, et ministeeriumil on tahet ja oskust pidaja vaatest olulistele küsimustele vastata.

1) Millist lisaväärtust kohustuslik atesteerimissüsteem loob ning millist rolli täidab atesteerimissüsteem järgnevalt loetletud tegevuste kõrval? Heateo haridusfondi toel on uuendatud koolijuhi karjääri- ja kompetentsimudel, seitsmendat aastat on käigus haridusjuhtide praktikaprogramm, üha rohkemates omavalitsustes toimuvad koolijuhtidega iga-aastased arenguvestlused. Hariduse kvaliteedi agentuur toetab koolijuhte ja pidajaid üldhariduskoolide kvaliteedijuhtimise programmiga, mille üks hindamiskriteerium on kooli juhtimine. 

“Haridusjuhtide arengut peab toetama keskvalitsuse, koolipidaja, ettevõtjate ja ülikoolide koostöös.

2) Ministeeriumi veebilehelt võib lugeda et „atesteerimise süsteem loob ühtse raamistiku, mis aitab koolijuhil saada sisukat tagasisidet, seada arengueesmärke ning kujundada koolis õppimist toetavat ja turvalist õpikeskkonda …“ Seni on koolipidajad seadnud arengueesmärke ja andnud juhi tööle tagasisidet arenguvestlustel. Miks arvame, et paralleelsüsteemis toimuv atesteerimisvestlus on arenguvestlusest sisukam? Kuidas atesteerimissüsteem aitab kujundada õppimis toetavat ja turvalist õppekeskkonda? Kuidas atesteerimissüsteemi mõju hinnata või mõõta, kui tulemus on juba ette teada – iga koolijuht, kes täidab enesehindamise küsimustiku ja tuleb atesteerimisvestlusele kohale, atesteeritakse?

3) Miks kaetakse koolijuhi hindamise kulud vaid koolijuhte ühendava MTÜ poolt atesteerimisvestluses osalevatele koolijuhtidele, mitte kõikidele komisjoni tööd korraldavatele liikmetele? Ministri määruse seletuskirjas on järgmine lõik: „Kavandi järgi on indikatiivne töömaht atesteerimiskomisjoni liikmele 8 tundi, millest materjalidega tutvumine 4 tundi, atesteerimiskohtumine 2 tundi ning tagasisidestamine 2 tundi, iga komisjoni liikme kohta on 364 eurot
(8×34 x 1,338). Töötasuks on arvestatud 34 eurot tunnis lähtuvalt haridusmentori töötasust.“ Sellise tunnitasuga on brutopalk taandatuna täistööajale 5440 eurot!

4) Kes katab kohustusliku ja bürokraatiat suurendava atesteerimissüsteemi kulud, mis pidajal tekivad? Lähtudes määruse seletuskirjas toodud arvestustest, on vaja koolipidajatele hüvitada perioodil 2026–2029 pea 300 000 eurot aastas (selgitus: saja koolijuhi hindamiseks ja selle ettevalmistamiseks on vaja vähemalt 200 pidaja esindajat x 364 eurot ühe koolijuhi atesteerimiskomisjoni liikme kulu =  72 800 eurot aastas x 4 aastat = 291 200 eurot). Halduskoormust ja maksumaksja kulusid suurendavad sammud ei lähe kokku koalitsiooni lubadusega vähendada bürokraatiat ning optimeerida riigivalitsemise kulusid. 

5) Kui palju läheb maksma ülikooli(de)s atesteerimiskomisjonide liikmete koolitamine, kas ja kuidas selle programmi otsest kasu koolijuhtide arengu toetamisele mõõdetakse?

Riiklik toetamissüsteem puudub

Juhtide arengu toetamise terviksüsteemi Eestis pole. Positiivne on, et kuigi isevooluteel kujunenud, on aastate jooksul loodud häid juhtide arengu toetamise tööriistu. Haridusjuhtide praktikaprogramm toimub eraettevõtete ja koolipidajate toetusel. On arusaamatu, miks riik väärtustab rahaliselt formaalse atesteerimissüsteemi käsu kaudu üles ehitamist, kuid haridusjuhtide arenguprogrammi mitte.

20. märtsil Fonteses toimunud koolipidajate kovisioonis arutasime Saku, Rae, Järva valla ja Tallinna linna valdkonna spetsialistidega, kuidas „ehitada“ juhi arengu toetamise terviksüsteemi, sidudes juba kasutusele võetud tööriistad tervikuks. 

“Atesteerimissüsteem ei ole enamikus koolijuhtides ega ka koolipidajates vaimustust esile kutsunud, sest see toob kaasa täiendava bürokraatia, aja- ja rahakulu.

Maja ehitus algab tugevast vundamendist, milleks on juhi karjäärimudel ning  pidaja ootused. Need seavad juhi vastutusele ning tegevuskeskkonnale selge sihi ehk juhtimisülesande. Maja karkass on juhi pädevused, uks on juhi enesehinnang, aknad on eri vaated juhi kompetentsidele, näiteks rahulolu-uuring, 360º hindamine, haridusjuhtimise kvaliteedi hindamine (HAKA) jne. Maja katus on juhi arenguvestlus. Arengvestlus toetub maja karkassile ehk juhi pädevustele ja tema enesehindamisele. Juht saab regulaarse tagasiside, kas tema töö juhina vastab pidaja ootusele ning kuidas on võimalik pidajal juhti tema töös toetada. Maja katuseharjal olev tuleviku tuulelipp tagab järjepidevuse arenguvestluste talletamiseks ka siis, kui pidaja esindajad vahetuvad. Korsten ja küttesüsteem on atesteerimine, mille vajalikkus on küsitav, sest katusele paigaldatud päikesepaneelid saavad seda edukalt asendada. 

Näiteks saab võtta sihiks, et eraettevõtjate, keskvalitsuse ja koolipidajate koostöös laiendatakse haridusjuhtide praktikaprogrammi võimalusi rohkematele juhtidele. Osa programmi kulust panustaks riik (100 000 eurot aastas, mis kulub praegu atesteerimiskomisjoni töös osalevatele liikmetele maksmiseks) ja osa panustaks pidaja (pidajate praegune panus on aastas umbes 100 000 eurot). Olemasoleva rahaga saaks praktikaprogrammis võimaluse osaleda 17 juhi asemel 45 juhti aastas. Viie aastaga saaks eraettevõtjate juhtimistavadest osa vähemalt 225 haridusjuhti. Programmi kasutegurit saaks iga koolipidaja mõõta juhtidega arenguvestlusi pidades, kompetentse hinnates ja karjäärivõimalusi kavandades.

Vaja on sobivaid tööriistu 

Haridusjuhtide arengut peab toetama keskvalitsuse, pidaja jt partnerite (ettevõtjad, ülikoolid) usalduslikus koostöös. Koolipidaja vastutus ja vabadus on värvata koolijuht, leppida kokku sihid, tööülesanded ja töötasu ning juhti tema arengus toetada. Riigi roll on koolipidajat ja koolijuhti võimestada, mitte täiendava bürokraatiaga üle koormata. Võimestamine tähendab haridusjuhi arengu toetamise terviksüsteemi kujundamist ja sisulist partnerlust selle mõtestamisel koos rakendajatega. Süsteem peab olema üheselt mõistetav nii poliitika kujundajale kui ka rakendajale ja andma pidajale vabaduse valida ise tööriistad juhi arengu toetamiseks. 

Atesteerimissüsteemi asemel vajavad haridusjuhid laiemaid võimalusi praktikaprogrammis osaleda. Riigi ja pidaja koostöös on võimalik praktikaprogrammi laiendada.