• Ralf Maapalu on Tallinna reaalkooli 11. klassi õpilane, kelle meelisaine on matemaatika. Ühtlasi on ta selles väga tugev, noppides matemaatikavõistlustelt järjepannu kõrgeid kohti. Intervjuus tutvustab Maapalu oma teadustööd, mis pälvis riiklikul konkursil preemia ning tagas talle koha aasta pärast USA-s toimuval rahvusvahelisel teadustööde konkursil. Peale selle ta ka õpetab matemaatikat – sellest ametist on ta huvitatud ka tulevikus. 

Et Maapalu uurimistööst aru saada, tuleb mõista, mida tähendab käitumuslik mänguteooria. See on mänguteooria haru, mis mudeldab mitte optimaalset, vaid tegelikku, sageli suboptimaalset käitumist. Nimelt ei tee inimesed ega isegi robotid näiteks malet mängides parimaid käike, mis tõstatab küsimuse, kuidas ennustada seda, mis päriselt juhtuma hakkab, ja mil moel teha seda tehisaru abiga. Tema uurimistöö sissejuhatuses on kirjas: „Oluline osa otsuste tegemisel on keskkonnas teiste mängijate strateegiate hindamine. Kuna peaaegu kõikides tänapäevastes otsustusolukordades puudub kindel optimaalne käitumine, tuleb klassikalise mänguteooria asemel kasutada käitumusliku mänguteooria mudeleid.“

Millest selline teemavalik? 

Minu eesmärk oli luua metoodika, mis mõõdaks eri tehisarumudelite strateegilist sügavust, võttes aluseks krüptoturud. Seni on seda tehtud laboris katsetades, päriseluliste andmetega ei ole seda teha suudetud. Nii proovisingi mõõta, kuidas tehisaru mingites olukordades tegutseb ja mitu sammu ette mõtleb. Aga ka seda, kui tugevaks hindab ta oma vastaseid, kes krüptoturul seda matemaatilist mängu mängivad. 

Kas seda pole tõesti varem teha suudetud?

Mõte hakata uurima tehisaru generatiivseid keelemudeleid mänguteooria alusel tekkis 2024. aasta lõpus. Ka pokkeri või male puhul saame kindlaks teha, kui strateegilised need mängud on, aga mina valisin krüptoturu, kuna selle jaoks on vaja tohutult palju andmeid ja minu töös oli üle 80 000 eri otsuse. Ehitasin krüptoboti, millele andsin turuandmed, ja tema ütles mulle, kas osta, müüa või hoida. Seejärel hakkasin vastuseid analüüsima: mida turg tegi ja milline on oodatav kasulikkus. 

“Ehitasin krüptoboti, millele andsin turuandmed. Tema ütles mulle, kas osta, müüa või hoida.

Krüptoturgu kasutasingi selle metoodika tõestamiseks. Meil on nüüd olemas täiesti unikaalne mõõtmisviis, mis aitab saada teada, kui strateegiline mõni mudel on ja mitu sammu ta ette mõtleb. Nii saab neid mudeleid väga kiiresti omavahel võrrelda. Kui AI mull ei lõhke, domineerivad turul juba 50 aasta pärast täielikult kauplemisrobotid, teistsugune olukord ei ole võimalik. 

Kuna konkursi tähtaeg oli juba veebruaris ja õpetajad ütlesid, et võiksin oma töö sinna esitada, sai see võib-olla natuke kiirustades tehtud, aga valmis ta sai. Tundsin, et saavutus sellel konkursil oleks võti, millega järgmisi uksi avada. Seda ma lõpuks ka suutsin. Kokkuvõttes oli see huvitav viis ka matemaatikat rakendada. 

Kas hea näide, kuidas matemaatikat päriselus rakendada?

Kuigi igal inimesel ei olegi matemaatilisi teadmisi otseselt vaja, tuleb loogiline mõtlemine ja tuletamisvõime kõigile kasuks. Matemaatikat õppides areneb oskus eri olukordadele ja probleemidele läheneda meeletult. Seda matemaatikat, mida ma töös kasutasin, koolis küll ei õpita. Mina kombineerisin omavahel valemeid aastatest 1936 ja 2025. 

Milline oli selle töö juures juhendajate peamine roll? 

Mind aidati eelkõige sellega, kuidas seda kõike selgitada ja arusaadavaks teha. Lisaks anti näpunäiteid, kuidas tööd matemaatiliselt vormistada. Sisulise poole eest vastutan ikkagi ainult mina, sest inimesi, kes mind sellega aidata oleks osanud, on maailmas äkki mõnekümne ringis. 

Milline konkurss välja nägi?

Teadusfestival on kahepäevane mess, kus osaleja otsib endale koha ja paneb oma plakati püsti. Inimesed käivad ringi ja kes tahab, sirvib töö läbi ning kõnnib minema; kes tahab, jääb pikemaks vestlema. Tore oli vaadata, et inimesed, kes ei olnud matemaatikaga – rääkimata sellest teemast – üldse tuttavad, tundsid ikkagi huvi ja ma sain lihtsas keeles oma töö mõtte edasi anda. Oma ala ekspertidega sain aga teema üle arutleda ja siis ka ise teadmisi koguda. Arutasime ka võimalikku koostööd tulevikus. 

“Tore oli vaadata, et inimesed, kes ei olnud matemaatikaga üldse tuttavad, tundsid ikkagi huvi ja ma sain lihtsas keeles oma töö mõtte edasi anda.

Minu jaoks möödus teadusfestival väga edukalt, sest preemia on kodus ja järgmise aasta maikuus lähen Phoenixisse. Seal toimub üsna sarnane asi ehk rahvusvaheline teaduse ja inseneeria mess, mille auhinnafond on üheksa miljonit eurot. See sisaldab kõike rahast stipendiumideni. Tegemist on maailma suurima õpilaste teadustööde konkursiga – igal aastal osaleb seal ligi 1800 õpilast kuni 80 riigist. 

Kas sinna pääsemine oli ka üks eesmärkidest?

See kukkus tegelikult sülle. Eelkõige läksin Eesti konkursile tutvusi sobitama ning uurima, kas keegi on minu tööst üldse huvitatud. Selle eesmärgi ma ka täitsin. 

Eestist saadetakse USA-sse kaks õpilast ja tugevalt eelistatakse reaalteaduslikke töid. Huvitaval kombel osutusime valituks mina ja mu paralleelklassiõde. 

Kui elevil sa selle pärast oled? 

Ma olen väga huvitatud sellest auhinnafondist (naerab). Aga ka kogemusest, kuna saan seal palju tutvusi sobitada. Samas on see üsna pika aja pärast ja USA on omadega praegu pigem huvitavas kohas. Seega ma liiga palju selle peale veel ei mõtle. 

Paratamatult tekib küsimus, mida sul siin koolis õppida on. 

Tõtt-öelda on see mõtlemiskoht küll. Oleme küsinud tuttavatega haridusministeeriumilt, et kui tippriikides on õpilaste jaoks, kes võiks natuke teistmoodi õppida, eraldi koolid, siis miks ei võiks see Eestis samamoodi olla. 

Gümnaasium on hea selleks, et noored saaks aru, mida nad tulevikus teha tahavad, aga selle väikese osa inimeste jaoks, kes seda juba teavad ja ka kõik ülejäänud teadmised iseseisvalt üles nopivad, ei pruugi see osutuda vajalikuks. Seda aega saaks palju mõistlikumalt kasutada. Õnneks on õpetajaid, kes arvestavad sellega ja kelle tundides saame oma projektidega tegelda. 

Paljude jaoks tundub see vale, kuna õpilasi hakataks siis mõtlemisvõime või andekuse põhjal eristama, aga see on karm reaalsus. Spordikoolid meil ju on. Mitmetes riikides on koolid, kus õpilastele on loodud kõik võimalused oma projektide kallal töötada. 

Mida ministeerium sellest mõttest arvab?

Ei tea küll, et mingi juhtkiri või muu taoline selle teema kohta avaldatud oleks. 

Osalesid ka „Rakett 69“ saates. Mida sellest kogemusest õppisid? 

Põhiline oli kindlasti esinemis- ja rääkimisoskus. Ma üritasin saada sinna kaks aastat tagasi ka ega suutnud kaamera ees kokutamist lõpetada. Nüüd aga tunnen, et olen esinedes või avalikult sõna võttes enesekindel ja suudan oma mõtted nii edasi anda, nagu tahan. 

Pakkusid saate ülesanded sulle pinget ka? 

Ikka! Kui poleks pakkunud, oleksin ära võitnud (naerab).

Kui oluline enese esitlemise oskus teadlaste jaoks tänapäeval on?

See pool peab paigas olema. Kahjuks on paratamatu, et inimesed, kes seda hästi oskavad, jõuavad elus palju kaugemale. 

Soovid sa kunagi matemaatikat õpetada ka? 

Maslow’ püramiidis on see minu jaoks kõige kõrgem aste. Ma ei lähe kindlasti pelgalt matemaatikaõpetajaks ja enne seda tahan väga palju jõuda ära teha. Aga tunnen, et nii saaksin midagi tagasi anda. 

Kas eratunde juba annad?

Just eile ärkasin kell seitse hommikul, jõudsin kell üheksa õhtul koju ja siis hakkasin eratundi andma. Olenemata sellest, kuidas ma end enne seda tundi tunnen, on pärast alati väga hea tunne. Peamiselt annan ma tunde gümnaasiumiõpilastele ja üldjuhul kitsa matemaatika õpilastele, kuna neil on tavaliselt rohkem abi vaja. 

“Inimesi, kes mind sellega aidata oleks osanud, on maailmas mõnekümne ringis.

Kas sinu hinnangul on koolimatemaatika vähemalt rahuldaval tasemel kõigi jaoks jõukohane? 

Kindlasti on. Probleem seisneb eelkõige selles, et õpilane ei saa aru, miks ta midagi teeb. Eratundides tuleb muidugi ette, et kui õpilasel järgmine päev töö on, peab talle lihtsalt näitama, mis kuhu panna. Aga ka siis proovin kasvõi lühidalt, märkuse korras selgitada, miks valem just sinna käib. 

Kuhu sa pärast lõpetamist suundud? 

Praegu ma ei näe, et suudaksin Eestist lahti öelda. Plaan on minna Tartu ülikooli puhast matemaatikat õppima. 

Sa tegeled rahvatantsuga ka. Mis sind selle juures võlub?

Mingit trenni peab tegema ja kuna ma siseruumides joosta ei taha, ei saa ma talvel seda mugavalt teha. Armastan eesti kultuuri ja ka seltskond on rahvatantsus väga meeldiv. Tantsupeol tulevad paratamatult pisarad silma. Mõni teine sport päris sellist kogemust ei paku.