• Seni ettepanekut õigustanud ministeeriumitöötajad on ka ise mõistnud, et läks veidi viltu, sest on lubatud, et tundide algusaegasid kontrollima ei hakata.
• Kas keegi on liitnud kokku koolipidajate töötunnid, mis on kulunud arvutamisele, milliseid täiendavaid kulutusi tekitaks transpordi ümberkorraldamine ja dubleerimine?

„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli tundide alguseni veel kaks tundi aega.“ Nii kõlaks „Kevade“ tänapäevane versioon meie koolis, kui hoolekogu ei oleks otsustanud, et tunnid algavad 1. septembril samal ajal, nagu need on alanud juba aastaid: kell 8.35. 

Arvestama peab kohalike oludega

Mõned vanemad käivad tööl Eesti teises otsas ja toovad lapsed metsa tagant talust koolimajja juba kella seitsme paiku. Varased tulijad laseb majja kokatädi, kes ka hommikuputru pakub. Miks algavad meie koolis tunnid kell 8.35 ja mitte näiteks kaheksa või pool üheksa? Kella kaheksane aeg oleks kaugema nurga rahvale liig varane ja lapsed, kes mitme bussi ja ümberistumisega kooli sõidavad, hilineksid iga päev tundi, kui kool algaks kell 8.30. Viimasest tunnist lubatakse mõned lapsed kolm minutit enne lõppu ära, et nad jõuaksid joosta maaliinibussile, mis viib neid linna trenni või muusikakooli. Koolipäeva hilisema lõpuga jääks nii mõnelgi huviringi minemata. Nii on aastatega kooli päevakava maakonna ja valla mitmetahulise transpordilogistikaga paika loksunud. Tundide algus ei mõjuta ainult lapse, vaid kogu pere, kogukonna ja majanduse toimimist. Meie kool ei ole paljude maakoolide seas kindlasti erand. 

“Miks tehakse läbimõtlematuid ja suuremat pilti mitte nägevaid muudatusi ning tekitatakse asjatut segadust?

Et varahommikustele kooli saabujatele oleks tagatud järelevalve, tuleks sisse viia hommikune pikapäevarühm (suurendab personalikulu), planeerida konsultatsioone ja järelevastamisi, kuhu oodatakse neid, kellel õpingutes tuge tarvis ja kellel võiks just pikemast unest rohkem kasu olla.  

Millist probleemi me lahendame?

Mis on see probleem, mida me tundide alguse viimisega kella üheksaks lahendame? Uuringute põhjal peaks paranema laste vaimne tervis ja õpitulemused, kuna lapsed saavad hiljem ärgata. Jah, saavad ehk kodus, kus üks vanematest kodune, kus väikesi lapsi pole, või siis kodus, kus vanemad töötavad kodukontoris või mis on koolist jalutuskäigu või linnaliini peatuste kaugusel. Siiski elab peresid (õnneks!) ka väljaspool Tallinna ja Tartut ning paljud vanemad peavad varahommikul tööle ruttama.    

Mitme uuringu (2024. aastal Lõuna-Koreas läbi viidud uuringu kohta saab lähemalt lugeda siit ning New Yorgi osariigi keskkoolis 2016. aastal toimunud uuringu kohta siit) kokkuvõttes on toodud, et laste hilisemast ärkamisest loodetud kasu on mõõdukas ja enamasti lühiajaline. Pikaajalisi muutusi ei ole tõestatud ning need varieeruvad perede, koolide ja õpilaste lõikes. Õpilased kohanevad (magamaminek nihkub hilisemaks) ning keskkond (ekraanid, pere elurütm) mõjutab tulemust rohkem kui tundide algusaeg.

Muide, kas keegi on uurinud, kuidas meie laste õpitulemusi ja vaimset heaolu mõjutab talveaeg novembrist märtsini, mil lapsed saavad tund aega kauem magada? Kas meil on uuritud laste hommikuse unisuse ja „kooliärevuse“ seost sellega, millal nad panevad käest nutiseadme ja uinuvad? 

“Koolipäeva hilisema lõpuga jääks nii mõnelgi lapsel huviringi minemata.

Rahvusvahelised uuringud ning meie oma teadlasedki kinnitavad, et nutiseadmed röövivad meie noortelt aja, mis peaks kuluma vahetule suhtlusele, liikumisele ja kindlasti hädavajalikule unele. Ehk tegeleksime vaimse tervise parandamiseks Eestis just sellega, mis takistab olemast kehaliselt piisavalt aktiivne ja õigel ajal uinumast?

Läbimõtlemata muudatus

Eelmise määruse järgi oli koolidel (kelle autonoomsust me uhkusega välja toome!) võimalik koostöös koolipidaja ja hoolekoguga otsustada, kas tunnid algavad kell kaheksa või hiljem. Arvestades parimat võimalikku kohapealset kooslust – laste, perede, kogukonna huve ja transpordivõimalusi –, seda ka tehti. Seepärast algavad Eestis tunnid väga erineval ajal: vahemikus kl 8–9. 

Uus määrus kinnitab, et alates 1. septembrist algavad tunnid üldjuhul kell üheksa või hiljem ja ainult hoolekogu põhjendatud ettepanekul ning koolipidajaga kooskõlastatult võivad tunnid alata ka varem, kuid mitte enne kella kaheksat. 

Miks küll tehakse läbimõtlematuid ja suuremat pilti mitte nägevaid muudatusi ning tekitatakse asjatut segadust? Kas keegi on liitnud kokku koolipidajate töötunnid, mis on kulunud arvutamisele, milliseid täiendavaid kulutusi tekitakstundide algusaja nihutamine omavalitsuste eelarvele seoses transpordi ümberkorraldamise ja dubleerimisega, täiendava personali rakendamisega koolis või kuidas lööb see muudatus segamini perede igapäevaelu (kõigil pole võimalik töötada kodukontoris!). Lisaks laste ja lapsevanemate küsitlustele, hoolekogude aruteludele kulutatud tunnid …

“Keskkond – ekraanid, pere elurütm – mõjutavad õpitulemust rohkem kui tundide algusaeg.

Seni ettepanekut õigustanud ministeeriumitöötajad on praeguseks ise ka mõistnud, et läks veidi viltu, sest on lubatud, et tundide algusaegasid kontrollima ei hakata. 

Ma armastan meie väikest Eestimaad, kus mõistlikke otsuseid on võimalik mitu korda kiiremini ellu rakendada kui suurtes riikides. Samas eeldan, et kui on tõesti tehtud valearvestus, mida võib ka parima tahtmise juures ette tulla, siis on meie targal rahval sirgeselgsust tunnistada, et läks valesti. Nii on võimalik kehvasti välja kukkunud regulatsiooni ka muuta. 

„Erandkorras“ on määruses üleliigne

Teen ettepaneku teha olemasolevas määruses väike muudatus ning võtta sealt välja umbmäärane mõiste „erandkorras“.See annaks koolidele koos hoolekogude ja koolipidajatega võimaluse otsustada nagu varemgi, kas kohalikke olusid ja võimalusi arvestades alustada tundidega kell kaheksa või hoopis pärast üheksat, ja seda otsust ei peaks korduvalt põhjendama. Loodetavasti vaibuks sellega tundide algusaja ümber tekkinud ažiotaaž ning seadusandjal vabaneks olulist ressurssi, et lõpuks tegelda noorte vaimset ja füüsilist tervist tõsiselt kahjustava ning sõltuvust tekitava harjumusega: veeta suurem osa ööpäevast nutiseadmes. Kui me ei suuda seda piirata, siis laste uni ei pikene ja vaimne tervis ei parane, alaku kool kas või kell kümme.