• Ministeerium lubab seista palgakasvu eest, koolipidajad hoiatavad aga lasteaedade ja omavalitsuste palgasurve eest.

Õpetajate palga üle käib tänavu vaidlus korraga kahel rajal. Eesti haridustöötajate liit (EHL) loodab riikliku lepitaja abil saavutada õpetaja töötasu alammäära tõusu juba 2026. aastal, samal ajal algavad 3. juunil läbirääkimised 2027. aasta õpetajate palga üle. 

EHL soovib, et õpetaja töötasu alammäär võrduks riigi keskmise palgaga, kuid koolipidajad hoiatavad, et selline tõus käivitab omavalitsustes palgasurve.

Eesti haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri sõnul on ametiühing pöördunud riikliku lepitaja poole, et õpetaja töötasu alammäär tõuseks juba tänavu riigi keskmise palga tasemele ehk 2201 euroni. Praegu on see 1970 eurot.

Voltri märgib, et riikliku lepitaja ülesanne on leida mõlemat poolt rahuldav lahendus ning EHL on seetõttu kokkulepetele avatud. Ta rõhutab aga, et 2027. aasta läbirääkimistel ei taha liit allapoole rahandusministeeriumi prognoositud keskmist palka ehk 2304 eurot minna.

“Streik ei ole survevahend, vaid reaalne võimalus.

Reemo Voltri

„Kui magistrikraadiga kvalifitseeritud õpetaja palk on riigi keskmisest madalam, on talle raske selgeks teha, et riik teda õpetajana väärtustab,“ ütleb Voltri.

Tema sõnul tuleb eristada kahte samal ajal toimuvat protsessi. Lepitusmenetlus riikliku lepitaja juures puudutab 2026. aasta lahendamata palgavaidlust, sest õpetajate palga alammääraks kinnitati 1970 eurot, kuigi EHL taotles 2201 eurot. Eesootavatel eelarveläbirääkimistel otsustatakse aga 2027. aasta töötasu alammäär.

„Juriidiliselt seisavad need protsessid eraldi,“ selgitab Voltri.

EHL eelistab Voltri sõnul alati kokkulepet, kuid ei välista streiki. „Streik ei ole survevahend, vaid võimalus, mida oleme ka kasutanud,“ ütleb ta. Sügisene olukord sõltub tema sõnul sellest, kuidas õnnestub pooli lepitada.

Voltri lisab, et kui õpetaja töötasu alammäär tõuseks keskmise palgani, peab see kajastuma ka karjäärimudelis. Kui alammäär oleks näiteks 2201 eurot, peaks sama olema ka alustava õpetaja ja õpetaja minimaalne palk. Vanemõpetaja töötasu peaks olema vähemalt kümme ning meisterõpetaja töötasu vähemalt 30 protsenti kõrgem.

Voltri ütleb, et õpetajate madala palga ja ametist lahkumise seosele viitavad väga mitmed rahvusvahelised uuringud, mis käsitlevad ka Eestit. „Näiteks mullu avaldatud OECD õpetajate uuringust selgus, et Eestis lahkub igal aastal ametist 10% õpetajatest, mis on oluliselt üle Euroopa keskmise,“ lausub ta. „Sama uuringu järgi on Eestis õpetajad oma palgaga Euroopa keskmisest vähem rahul ning just väike palk ja suur töökoormus on peamised ametist lahkumise põhjused. Seda kinnitab meie liikmete ja endiste liikmete tagasiside.“   

Kooliõpetajate töötasu alammäära tõus peab Voltri hinnangul looma standardi ka alushariduses. Magistrikraadiga lasteaiaõpetajate palk peaks tema sõnul olema võrdne üldhariduskoolide õpetajate töötasuga ning bakalaureusekraadiga lasteaiaõpetaja palk kümme protsenti madalam. „Riiklik rahastusmudel peab tagama omavalitsustele piisavalt raha, et lasteaiaõpetajate palgad saaksid tõusta koos kooliõpetajate palga alammääraga,“ ütleb Voltri.

3. juuni kohtumiselt ootab EHL Voltri sõnul konkreetset lahendust, kuidas riik kavatseb õpetaja töötasu alammäära võrdsustada riigi keskmise palgaga. „Loodame, et pardale tulevad ka omavalitsused ning seotus lasteaiaõpetajate töötasuga säilib,“ märgib ta. 

Ministeerium konkreetseid summasid ei nimeta

Haridus- ja teadusministeerium konkreetseid summasid ega võimalikke lisarahaallikaid praegu ei nimeta. HTM-i kommunikatsiooniekspert Liina Pissarev ütleb, et kuna palgaläbirääkimised alles algavad, saab ministeerium anda vaid põgusa kommentaari.

“Õpetajate palk on ministeeriumi jaoks prioriteet.

Liina Pissarev

„Õpetajate palk on haridus- ja teadusministeeriumi jaoks prioriteet ning ka haridusvaldkonna arengukavas on seatud eesmärgiks õpetajate palga suurenemine,“ märgib Pissarev.

Tema sõnul andis Eesti haridustöötajate liit maikuu keskel toimunud HTM-i ja EHL-i esindajate kohtumisel üle õpetajate palgasoovi. 2027. aasta õpetajate palga läbirääkimised algavad 3. juunil, kui kohtumisel osalevad nii õpetajate kui ka koolipidajate esindajad.

„Haridus- ja teadusminister seisab riigieelarve läbirääkimistel õpetajate palgakasvu eest,“ ütleb Pissarev.

Ministeerium ei täpsustanud vastuses, kas peab EHL-i soovi tõsta õpetaja töötasu alammäär 2027. aastal prognoositava keskmise palgani sisuliselt põhjendatuks, kui palju lisaraha selleks vaja läheks või kas HTM näeb võimalust veel 2026. aastal õpetajate palgatõusuks lisaraha leida.

Koolipidajad: õpetajate palgatõus käivitab ahelreaktsiooni

Eesti linnade ja valdade liidu haridusnõunik Robert Lippin ütleb, et üleriigiline üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäära tõus mõjutab kõige otsesemalt lasteaiaõpetajate palka. Kooli- ja lasteaiaõpetajate palgad on seotud riigi lasteaiaõpetajate palgatoetuse meetme kaudu.

“Tegemist on ahelreaktsiooniga.

Robert Lippin

„Kui tõuseb üldhariduse õpetaja palga alammäär, siis peab tõusma ka lasteaiaõpetajate oma,“ selgitab Lippin. „Kui õpetajate palk suureneb, siis võib juhtuda, et lasteaia juhi palk jääb väiksemaks kui tema asutuse töötajate oma.“

Tema sõnul ei piirdu mõju siiski lasteaiaõpetajatega. Õigustatud ootus palga korrigeerimisele tekib ka koolide ja lasteaedade juhtidel, õppejuhtidel, huvijuhtidel, tugispetsialistidel ning huvikoolide õpetajatel. Seejärel võib surve jõuda omavalitsustes ka noorsoo- ja kultuuritöötajateni.

„Sellise ahelreaktsiooni puhul ei ole küsimus selles, et omavalitsus ei taha maksta või ei soovi töötajaid väärtustada. Küsimus on pragmaatiline: kas omavalitsuse tulubaas võimaldab korrigeerida töötasu kõigil ja just nii palju, kui üldhariduse õpetajatel seda tõstetakse,“ ütleb Lippin. „Kui vallakassas raha ei ole, siis ei saa ju probleeemi lahendada SMS-laenu võttes.“

Saku vallavalitsuse finantsteenistuse juht Randar Lohu täpsustab, et riigi makstav lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus koosneb lapsepõhisest toetusest ja tasandustoetusest. Tasandustoetust ei saa tema sõnul 2026. aastal viis omavalitsust: Harku, Kuusalu, Saku, Ruhnu ja Vormsi.

Lohu sõnul paneb see omavalitsused ebavõrdsesse olukorda. Näiteks oli 2026. aasta toetuse arvutamise ajal Saku vallas 808 lasteaiaealist last, Rakvere linnas 809 ja Elva vallas 787. Riigi lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus on Lohu andmetel aga Saku vallale 86 763 eurot, Rakvere linnale 154 926 eurot ja Elva vallale 289 211 eurot.

Lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetust maksab riik tingimusel, et lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on 90 protsenti üldhariduskooli õpetaja omast ning magistrikraadiga lasteaiaõpetajal sada protsenti. Kui omavalitsus neid tingimusi ei täida, siis ta toetust ei saa.

2023. aastal tõstis riik õpetajate töötasu alammäära 23,8 protsenti. Saku valla näitel kattis riigi toetus vaid väikese osa kulust, mille tõi vallale kaasa lasteaiaõpetajate palga hoidmine riigi seatud suhtes kooliõpetaja alammääraga. 2023. aastal oli toetus 70 493 eurot, samal ajal kui valla lisakulu ulatus Lohu sõnul 835 000 euroni. 

Lippini hinnangul on lahendus omavalitsuste finantsautonoomia ja tulubaasi suurendamine. „Inimkeeli öeldes tähendab see võimalust ise maksutulu koguda ja mitte sõltuda riigi toetustest,“ märgib ta.

Ta toob näiteks, et 2026. aastal on riigi haridusvaldkonna toetus omavalitsustele kokku 568 miljonit eurot ning väike osa sellest on plaanis viia 2027. aastast omavalitsuste tulubaasi.

Streigiõigus ei teki automaatselt

Riiklik lepitaja Meelis Virkebau selgitas Õpetajate Lehele saadetud vastuses, et EHL-i ja HTM-i töötüli on lepitusmenetluse algusfaasis. EHL esitas avalduse kollektiivse töötüli menetluse alustamiseks 22. aprillil ning 5. mail võttis riiklik lepitaja töötüli ametlikult menetlusse.

“Streigiõigus ei teki kohe pärast lepitusmenetluse algust.

Meelis Virkebau

Virkebau selgitab, et menetluses kohtutakse esmalt osapooltega eraldi. EHL-i esindajatega oli esimene kohtumine kavandatud 21. maile. Seejärel on riiklikul lepitajal plaanis kohtuda Eesti linnade ja valdade liidu ning haridus- ja teadusministeeriumiga. Pärast seda kutsub riiklik lepitaja kokku ühise lepituskoosoleku, kus osalevad mõlemad pooled ning lepitaja esitab oma ettepanekud.

Virkebau rõhutab, et streigiõigus ei teki ametiühingul kohe pärast lepitusmenetluse algust. EHL tohib streigi algatada alles juhul, kui lepitusmenetluses kokkulepet ei saavutata ja riiklik lepitaja koostab erimeelsuste protokolli. Sellega lõpeb ka töötüli menetlus.

Koolijuht: uusi õpetajaid tuleb otsida tikutulega

Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belovas ütleb, et praegune õpetaja töötasu alammäär ei ole nende koolis seni olnud peamine põhjus, miks juba töötavad õpetajad lahkuvad. Küll aga on palga väiksus selge takistus uute õpetajate värbamisel.

„Juba töötavad õpetajad teevad oma tööd missioonitundest või harjumusest. Värbamisel on väike palk aga takistuseks,“ ütleb Belovas.

“Värbamisel on väike töötasu takistus.

Laine Belovas

Tema hinnangul oleks õpetaja töötasu alammäära tõus riigi keskmise palgani hädavajalik, aga mitte piisav lahendus. Belovas lisab, et Noarootsi gümnaasiumis õpetajad küll ei kurda, kuid see ei tähenda, et palgaküsimus oleks koolide jaoks lahendatud.

Belovase hinnangul ei lahenda isegi keskmise palgani jõudmine õpetajate järelkasvu probleemi lõplikult. „Kuni kvalifikatsioonile vastava õpetaja töötasu miinimum ei ole kahekordse Eesti keskmise palga suurune, seni jäävad koolijuhid õpetajaid tikutulega otsima,“ ütleb Belovas.

Õpetaja: keskmine palk oleks miinimum, mitte läbimurre

Aruküla põhikooli õppealajuhataja ja inglise keele õpetaja Ivika Jegise sõnul ei vasta õpetaja töötasu juba ammu töökoormusele ega vastutusele. Tema hinnangul ei ole see üksik kitsaskoht, vaid aastatega süvenenud probleem.

„Õpetajate jaoks tähendaks töötasu alammäära jõudmine riigi keskmise palgani hädavajalikku miinimumi, mitte sisulist läbimurret,“ ütleb Jegis.

“Palk ja töökoormus tuleb vastavusse viia.

Ivika Jegis

Tema sõnul aitaks alammäära tõus keskmise palgani küll mõnevõrra leevendada tunnet, et õpetaja tööd alahinnatakse, kuid probleemi ei lahendaks. Jegise hinnangul on palgasüsteem endiselt läbipaistmatu, eriti olukorras, kus õpetaja töökoormust näidatakse ametlikult 1,0 ametikohana, kuigi tegelik töömaht võib olla suurem.

„Nii on ka keskmine palk moonutatud, sest sisaldab lisatööd ja ületunde,“ märgib ta.

Jegise sõnul ei parandaks alammäära kasv keskmise palgani automaatselt töötingimusi ega vähendaks ülekoormust. Õpetajate igapäevatöös jääksid tema sõnul alles kõrged ootused, kaasavast haridusest tingitud lisakoormus ja tugisüsteemide puudulikkus.

„Üha enam ei võidelda ainult palga pärast, vaid selle nimel, et õpetajaametis üldse vastu pidada,“ ütleb Jegis.