• Õpetajaid ei näidata streigiperioodil mitte haridussüsteemi probleemide keskel töötavate spetsialistidena, vaid osana probleemist endast.

Õpetajate palga teema on taas arutluse all. Hiljuti võttis riiklik lepitaja menetlusse Eesti haridustöötajate liidu pöördumise, milles liit väljendab rahulolematust õpetajate töötasuga. Kui kokkulepet haridus- ja teadusministeeriumiga ei saavutata, võib olukord viia uue streigini.

Avalik arutelu keskendub eelkõige palgale. Nii jääb ekslikult mulje, et suurem palk lahendaks kõik õpetajate mured. Olles ise töötavad õpetajad ning uurinud teadustöö raames ka õpetajaameti meediakuvandit, teame, et õpetajate mured ulatuvad palgaküsimusest palju kaugemale. 

“Õpetajaid kujutatakse meedias sageli rahaahnete või läbipõlenud töötajatena.

Õpetajaid kujutatakse avalikus ruumis sageli kriiside, konfliktide ja puudujääkide kaudu. Ka meedias käivad õpetajaametiga tihti kaasas negatiivsed märksõnad: ülekoormatud, tülpinud, läbipõlenud. Eriti süvenes see streigiperioodil, mil õpetajaametit seostati peamiselt palga, ülekoormuse ja vaimse tervise probleemidega. Õpetajaid ei näidata streigiperioodil mitte haridussüsteemi probleemide keskel töötavate spetsialistidena, vaid osana probleemist endast. Justkui poleks õpetaja keerulistes tingimustes töötav professionaal, vaid haridusvaldkonna probleemide kehastus. Seetõttu on palga kõrval oluline meelde tuletada, milline mõju on õpetajate heaolule meedia kaudu tekkinud kuvandil ja pideval negatiivsel tähelepanul. 

Mitte vaid soov rohkem raha saada

Uuringust, mille TÜ haridusteaduste instituudis õppimise ajal õpetajate seas korraldasime, selgus, et 2024. aasta streigi ajal jäi avalikkuses kõlama peamiselt palgaküsimus. Õpetajate sõnum oli aga palju laiem. Ei streigitud pelgalt soovist saada rohkem tasu, vaid vajadusest juhtida tähelepanu sellele, millistes tingimustes õpetajad töötavad. Õpetaja töö ei piirdu ammu ainult tundide andmisega, selle juurde kuulub pidev ettevalmistus, suhtlus lapsevanematega, administratiivsed kohustused, hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine ning kasvavad ühiskondlikud ootused koolile ja õpetajale. Sageli eeldatakse, et õpetaja on samal ajal aineekspert, psühholoog, konfliktivahendaja ja väärtuskasvataja.

“Oluline on rääkida ka sellest, milline mõju on õpetajate heaolule meedia kaudu tekkinud kuvandil ja pideval negatiivsel tähelepanul.

Lisaks selgus uuringust, et õpetajaameti meediakuvandit tajusid õpetajad valdavalt negatiivsena. Seda kujundavad õpetajate hinnangul meedia pessimistlik toon, palgavõrdlused ning pealiskaudsed käsitlused, mis keskenduvad probleemidele ja üksikutele juhtumitele. Õpetajaid kujutatakse sageli rahaahnete või läbipõlenud töötajatena, mis loob kuvandi kurnatud ja rahulolematust õpetajast. Seesama kuvand võib vastu töötada õpetajate järelkasvule.

Näiteks tõid nii mõnedki meie uuringus osalenud õpetajad välja, et nende jaoks tekitab liigne palgast rääkimine ebamugavust. Nad selgitasid, et on kokku puutunud suhtumisega, nagu oleks õpetajate palk juba niigi kõrge, kuid õpetajad justkui nõuaks veel ja veel. Samuti tundub, et õpetaja on üks väheseid oma ameti esindajaid, kes peab pidevalt tõestama, et tema töö on rohkemat väärt. 

Mida õpetajad tegelikult tahavad?

Kui ühiskond näeb õpetajate rahulolematuse põhjusena ainult palka, jääb tähelepanuta probleemi tuum: ülekoormus ja ühiskonna pidev surve. Seetõttu ei saa õpetajate puudust lahendada ainult palganumbriga. Sama oluline on rääkida sellest, millist õpetajat ühiskond üldse ootab ning kui realistlikud need ootused on.

“Probleemi tuum on ülekoormus ja ühiskonna pidev surve.

Meediakajastus kujundab õpetajaameti kuvandit ning mõjutab seeläbi nii järelkasvu kui ka õpetajate puudusega seotud probleeme. Seega ootavad õpetajad, et meedia ei keskenduks ainult probleemidele ega looks neist stereotüüpseid kujutisi, vaid näitaks õpetajaid päris inimestena, koos oma töörõõmude ja raskustega. Samuti saaks meedia senisest enam tähelepanu pöörata õpetajaameti positiivsetele külgedele ja edulugudele, et aidata luua tasakaalustatumat kuvandit õpetajast. Vaid nii saab ühiskond õpetajaameti sisust adekvaatse pildi.