• Tugispetsialiste, eriti just logopeede napib ja tööle tulijad küsivad vahel suuremat palka, kui direktorgi saab, kurdavad lasteaiajuhid. Mida teha, kui nõudlus on suur, aga pakkumine väike? 

Mõne kuu eest tehtud lasteaiajuhtide küsitluses vastanud tõid välja, et uue alusharidusseaduse rakendamisel on üle riigi suurim mure tugispetsialistide puudus. Kui varem vastutas lasteaiajuht selle eest, et lasteaias oleksid olemas logopeedid, eripedagoogid ja teised spetsialistid, siis nüüd on nende leidmine lasteaiapidaja ehk KOV-i õlul. „Aga toetamiseks ei saa pidada seda, et lapsele on tagatud logopeediteenus vaid kord kuus,“ märkis alushariduse juhtide ühenduse juhatuse esimees Heda Kala. „Ent omavalitsus ei saagi midagi teha, kui tal pole tugispetsialiste kuskilt võtta. Mõnes omavalitsuses võib tugispetsialist saada juba suuremat palka kui asutuse juht, tööturul valitseb ületrumpamine.“

Mitu lasteaiajuhti on Õpetajate Lehele kurtnud, et tugispetsialistid, eriti just logopeedid töötavad korraga mitmes asutuses, on kohal lühikest aega, ei käi rühmas ega toeta õpetajaid. Nad ei ole meeskonna liikmed ega osale ka arendustöös, neil justkui polegi vastutust.

Tööpakkumiste põhjal võib öelda, et enim otsitaksegi lasteaedadesse just logopeede. Kui palju neid kokku vaja on, ei oska keegi öelda, sest puuduolevate tugispetsialistide kohta andmeid ei koguta. Haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse osakonna nõunik Piret Liba vahendab, et EHIS-e andmeil töötab sel õppeaastal lasteaedades 386 logopeedi – seega on üks logopeed 40 tuge vajava lapse kohta. Kui võtta arvesse kõik lapsed, on üks logopeed 160 lapse kohta.

Tallinna lasteaedadesse soovitakse värvata 16 logopeedi ja üheksa eripedagoogi. Vajadus on võrreldav eelmise aasta sama perioodi omaga, kommenteerib haridusameti personali- ja dokumendihalduse osakonna juhataja Kadi Pilv. Ta lisab, et olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et üleminekulasteaedades on palju vene emakeelega lapsi, kes vajavad tugiteenust vene keeles. Puudust tuntakse ka sotsiaalpedagoogidest, sest lastel on vaja järjest enam tuge sotsiaal-emotsionaalsete ja mänguoskuste arendamisel.

Tallinna alusharidusasutustes töötab praegu 76 logopeedi, 95 eripedagoogi, 12 sotsiaalpedagoogi ja 12 psühholoogi. Kaheksa logopeedi on tööl korraga kahes lasteaias. Tallinn maksab tugispetsialistidele sama suurt palka, kui on pealinnas kehtestatud õpetajate alammäär – 2070 eurot. Keskmine töötasu on ligikaudu 2350 eurot. 

“Vallad konkureerivad logopeedide nimel.

Eiliki Kumm

„Pole ühtegi tugispetsialistide ametirühma, kelle töötasu oleks teiste omast märkimisväärselt kõrgem,“ lükkab Pilv ümber väite, nagu oleks logopeedide palk suur. Kui sobivaid kandidaate ei õnnestu leida, tagatakse teenus õppenõustamiskeskuse või erateenuse pakkuja kaudu.

Tingimused kokkuleppel

Töökuulutustes pole kombeks palganumbrit märkida, lubatakse konkurentsivõimelist töötasu, paindlikku töökorraldust ning võimalust oma tööpäeva paindlikult kujundada. 

„Täpset palganumbrit me ei avalda, saime omavahel kokkuleppele,“ vastab Kohila Sipsiku lasteaia direktor Kristina Mägi, kel õnnestus logopeed leida lühikese ajaga. „Meie kasuks rääkis kindlasti see, et Sipsiku lasteaeda teatakse kui läbimõeldud, kaasaegse ja teaduspõhise lähenemisega organisatsiooni. Tööotsija sai juba varakult tunnetada, kuidas ta meie meeskonda sobiks ja milliseid väärtusi me jagame. Just tänu varasemale praktikakogemusele meie lasteaias tekkis vastastikune usaldus ja teadmine, et meie väärtused ning tööpõhimõtted sobivad kokku. Nii leidsimegi oma meeskonda uue spetsialisti.“

Mägi julgustabki lasteaedu praktikante vastu võtma. Panustatud ressurss võib hiljem mitmekordselt tagasi tuua, kui praktika käigus tekib tudengiga side ja ta soovib lasteaiaperega liituda.

Seni osteti Sipsikus logopeediteenust sisse, kuid vajadus selle järele on viimastel aastatel selgelt kasvanud, räägib Mägi. Laste arengulisi eripärasid tuleb märgata õigel ajal, reageerida kiiresti ning pakkuda tuge varakult. 

Mägi on rahul, et lasteaiapidaja, Kohila vallavalitsus, on olnud toetav partner. Lasteaiajuhina on ta rahul, et saab autonoomselt ja paindlikult kujundada tingimusi, mis aitavad värvata häid spetsialiste.

Vändra lasteaias on tööl väikerühma logopeed ja aiarühmades täiskohaga logopeed, praegu otsitakse lisaks nii logopeedi kui eripedagoogi, sest vajadus teenuse järele on varasemast suurem. 

„Logopeedi töötasu on suurem kui rühmaõpetajal. Palgas lepitakse kokku läbirääkimiste käigus,“ lausub õppejuht – tugiteenuste koordinaator Leila Suits. „Oleme paindlikud, võimaldame logopeedil töötada ka teistes asutustes või eraettevõtjana. Tahame, et logopeed saaks aidata võimalikult paljusid lapsi. Sellest tulenevalt ei pea ta osalema teiste lasteaia tööga seotud ülesannete lahendamisel, aga soovi korral võib seda teha.“ 

Kohtla-Järve Kirju-Mirju lasteaia kuulutus võiks silma särama ja jala põlevkivilinna suunas tatsuma panna igalühel: palk 4000 eurot (täistööajaga töötamisel koos Ida-Viru toetusega), 56 kalendripäeva puhkust ja Stebby sporditoetus.

Mõne aasta pärast sõidab logopeed lasteaia ette ehk juba Porschega, nagu oli kuulda Harjumaa ühest vallast.

Kirju-Mirju direktor Sirje Maala ütleb, et tööle oodatakse kogunisti 5–6 logopeedi, sest lasteaed paikneb viies õppekohas. Logopeed võiks osata B2-tasemel vene keelt, sest lasteaias käivad ka vene lapsed.

„Kuid keeleoskus pole takistus,“ ütleb Maala. Lapsevanemad oskavad eesti keelt üha paremini ja rühmaõpetajad on eestikeelsed.

„Isegi korterit saame pakkuda,“ lisab Maala. „Otsime inimesi maa alt ja maa pealt.“

Eelmisel aastal kavandas lasteaed töötajate värbamiseks suure promoürituse, kuhu registreerus tosin huvilist, tellitud olid toitlustus ja ekskursioonid. Paraku ei tulnud kohale ühtegi huvilist!

Tänavu pakutud palk on aga nii suur, et huvilisi võiks jaguda.

„Kui ka see ei meelita, ei oska küll enam midagi teha,“ sõnab Maala.

Suurte linnade kuldses ringis

Tartu kuldsesse ringi jäävas Kambja vallas on kokku lepitud, et haridusasutuste tugispetsialistide töötasu on 2500 eurot. Hiljuti otsiti ühes lasteaias logopeedi ja leitigi, praegu otsitakse teise lasteaeda ühte logopeedi juurde. 

„Meie lasteaedades on olukord tugispetsialistidega hea, kuigi on olnud ka aegu, mil mitme tugispetsialisti, eelkõige logopeedide ja eripedagoogide kohad on täitmata,“ räägib vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Anneli Vetka. „Tööturult ei ole neid kerge leida, mõne kuulutuse peale ei ole tulnud ühtegi huvilist. Praegu töötavad meil ka eripedagoogid ning mõnes lasteaias mänguterapeudid. Teeme asutuste juhtidega tihedat koostööd, et vajalikud tugispetsialistid leida.“    

Kuidas on aga lood pealinna kuldses ringis?

„Harku vallas on tugispetsialistidega üldiselt väga hästi, kuid juurde on vaja ühte-kahte logopeedi ja eripedagooge,“ räägib valla hariduse tugiteenuste osakonna juhataja Eiliki Kumm. Osakond peab seisma hea selle eest, et lapsed tugispetsialistide teenusele saaksid.

„Tugispetsialistid saavad Harku vallas kõik ühesuurust palka, välja arvatud eripädevust eeldavas erirühmas töötajad,“ lausub Kumm. „Kuid tunnen suurt survet hakata palka ametikohtade järgi diferentseerima, sest pakkumise-nõudluse tasakaal on tööturul paigast. Vallad konkureerivad logopeedide nimel. Vähemalt paar töötajat on valmis parema pakkumise saamisel töökohta vahetama.“

Tartu linna lasteaedade tugispetsialistide palk on vastavalt kollektiivlepingule tänavu 2150 eurot, mullu oli see 1820 eurot. 

„Seega on palk tõusnud 330 eurot ehk 18,1%,“ lausub linnavalitsuse alushariduse valdkonna juht Kaspar Kreegimäe.

“Riik raiub, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada lapsele tugi, aga lapsed jäävad ikkagi abita.

Annely Võsaste

Kui tugispetsialist täidab ka meeskonnajuhi või muid täiendavaid ülesandeid, võib ta rohkem palka saada.

Tartu ongi praegu tugispetsialistidega hästi varustatud, ehkki Kreegimäe sõnul on olnud aegu, mil logopeedi otsimiseks kulus mitu kuud. 25 munitsipaallasteaia 273 rühma kohta on kokku 83 tugispetsialisti ametikohta. Igas lasteaias on üldlogopeedid (ühe aia-, hoiu- ja liitrühma kohta on rahastatud 0,15 ametikohta), erituge vajavate laste rühmas töötavad logopeedid koormusega 0,2 ja eripedagoogid (0,5 ametikohta rühma kohta). Tõhustatud toe rühmades on logopeedi koormus üks ametikoht. Lisaks on lasteaedades tugiteenuste koordinaatorid, eripedagoogid, mängu- ja tegevusterapeudid, sotsiaalpedagoogid, aga ka tüflopedagoogid ja füsioterapeudid.

„Lasteaiajuhil on ülesanne personali värvata ja töötingimusi luua,“ rõhutab Kreegimäe. Omavalitsusel tuleb aga tagada rahastus: konkurentsivõimeline palk ja muud meetmed. Tööle tulija jaoks on lisaks palgale tähtis toetav kollektiiv, paindlik töökorraldus, kus tugispetsialistil on suur võimalus kaasa rääkida, ja võrgustikutöö linna tasandil.

Tartu võrgustik 

Tartu võrgustikutööd käiakse uurimas lähemalt ja kaugemalt. 

„Ütlen külalistele alati, et Tartu on tark linn. Just paraja suurusega ja tugivõrgustik on hästi üles ehitatud,“ lausub hariduse tugiteenuste keskuse juhataja Annely Võsaste. 

Keskuses on tööl 26 tugispetsialisti, kes teenindavad lasteaedu ja koole. Kui lasteaias logopeede pole, saab keskus keerukamate juhtumite puhul lühikest aega abiks olla. Tehakse kava ja aidatakse õpetajaid.

Keskus on loonud linnas tugivõrgustiku: tegutsevad tugispetsialistide aineühendused, korraldatakse koolitusi, nõustamist. 

„Spetsialist ei jää meil üksi. Väiksemates kohtades pole logopeedil meeskonda,“ nendib Võsaste. „Mõtleme Tartus töökeskkonnale: kuhu noor tahaks tulla. Teeme ülikoolidega koostööd, anname praktikavõimalusi. Logopeedi töö on palju muutunud, ta ei tee seda enam ainult kabinetis.“

Uue alusharidusseadusega tulid lasteaedadesse tugiteenuste koordineerijad, aga Tartu lasteaedades on juba viis aastat meeskondade juhid ja tugimeeskonnad.

Kolm logopeedi töötab kahes lasteaias korraga. Võsaste sõnul jälgib linnavalitsus, et kellegi koormus ei oleks üle 1,2 ametikoha. 

„Keegi ei saa töötada mitmes meie lasteaias täiskohaga. Küll aga võib inimene töötada ka erasektoris või teises omavalitsuses,“ sõnab Võsaste. „Töö peab olema paindlikult korraldatud, aga lastega tuleb töö ära teha ikka ajal, mil nad on lasteaias.“

Võsaste meenutab, et maavalitsuses töötades ja järelevalvet tehes koges ta, et üks logopeed töötas kolmes omavalitsuses kokku 2,6 koormusega. 

„Need on õngitsejad, kes kasutavad kõik privileegid ära. Töö sisu neid ei huvita. Eks neid ole praegu ka,“ nendib Võsaste.

Valdadega koostööd tehes on Võsaste näinud, et mida kaugemal keskusest, seda keerulisem on tugispetsialiste leida. Mis motiveeriks sõitma iga ilmaga mitmekümne kilomeetri kaugusele tööle ja tegema seal tööd üksi, meeskonna toeta.

„Mujal maailmas ei ole ka igas lasteaias logopeedi, vaid on eripedagoog, kes täidab HEV-koordinaatori rolli, ja keskused, mis nõustavad,“ räägib Võsaste. Kui suurema toevajadusega laps tuleb lasteaeda, tuleb omavalitsus appi ja vaatab, mida õpetaja ise ära teha saab. Keskuse spetsialistid käivad nõu andmas. 

“Peame ausalt rääkima, mis hinnaga logopeedi tööle saame, ja unustama ära kadeduse.

Robert Lippin

„Võib-olla ei jagugi meile enam seda luksust, et igas lasteaias on tugi,“ märgib Võsaste. „Riik raiub, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada lapsele tugi, aga lapsed jäävad ikkagi abita. Ehk peaks kohanema ja mõtlema uusi mudeleid välja? Keskuses saaks abi vajavale lapsele kava koostada, õpetajaid juhendada, vanemaid nõustada. Vanem on praegu vastutusest kõrvale jäetud, kuigi kõne arendamisel on lapsevanema roll väga oluline. Tema peab tegema 70% lapse igapäevase kõne toetamiseks, ütlevad targad.“

Omavalitsusel vaja uut vaadet

„Kõige suurem murekoht ongi logopeedid – hoolimata pingutustest neid ei leia,“ lausub Eesti linnade ja valdade liidu nõunik Robert Lippin. Ta meenutab, et kohalikus omavalitsuses töötades koges ta, et juhtimist ümber korraldades õnnestub olukord normaalsena hoida.

„Ootame lasteaia- ja koolijuhtidelt liiga palju. Tahame, et nad oleksid esipedagoogid, riigihangete ja toitlustuse spetsialistid, tugispetsialistide värbajad,“ ütleb Lippin. „Ehk oleks mõistlikum korraldada asju tsentraalselt ja omavalitsus vaataks siis, mida saab tema teha teistmoodi: mis tooks inimesi tööle, millised peavad olema töötingimused, palk?“ 

Nõudluse ja pakkumise vahekorrast kujuneb ka töötasu. Võib-olla logopeedi töötasu ei olegi 2000 eurot, vaid täiskoormusega töötades isegi kõrgem kui kooli- ja lasteaiajuhil või vallavanemal. On ka olukordi, kus inimene võetakse tööle osakoormusega ja makstakse talle täispalka, või pigistatakse täiskoormusega töötaja puhul silm kinni tõiga ees, et poole ajast on ta teises asutuses. 

„Peame ausalt rääkima, mis hinnaga logopeedi tööle saame, ja unustama ära kadeduse, mis tekkida võib,“ nendib Lippin ja osutab ortodontide 10 000-eurosele palgale.

Tugispetsialistide palk kõigub Lippini sõnul omavalitsuseti umbes 30% – palk sõltub ka sellest, kas spetsialistid on koondatud ühise juhtimise alla.

„Palk on üks asi, aga oluline on ka see, kas saame logopeedile pakkuda korralikke töötingimusi – kas ta saab oma ruumi või peab töötama kardina taga. Peame mõtlema, kuidas meeskond ta oma liikmeks võtaks,“ räägib Lippin.

Ta osutab ka töökorraldusele – ehk tuleks uuesti mõtestada, mis on logopeedi töö. Võib-olla saaks osa sellest ära teha hoopis eripedagoog? 

Ideaalis peaksid lapsed saama logopeediliselt „remonditud“ lasteaias. 

Lippin ütleb, et kui ta näeb kooli logopeedi otsimise kuulutust, tekib tal küsimus, kas omavalitsuses on midagi valesti. Miks koolis tegeletakse logopeediliste probleemidega? Miks ei ole seda tehtud lasteaias? 

Lasteaiad on pakkunud välja, et pärast bakalaureuseõpet võiks lubada noori senisest lihtsamas korras tööle võtta, aga ülikooli ja erialaliidu vastuseisu tõttu ei ole see ettepanek läbi läinud. 

„Oleme valinud väga jäiga raami. Ootame, et inimene oleks 100% valmis ja asuks tööle. Paljude erialade puhul minnakse õppimise ajal tööle ja saadakse praktilisi kogemusi,“ ütleb Lippin.

Peaksime endale tunnistama sedagi, et logopeedilise probleemi puhul pole lahendus ainult see, et laps käib viis korda nädalas logopeedi juures, ka vanem peab temaga tööd tegema. Aga oleme harjunud, et anname lapse üle ukse ja soovime terve lapse tagasi saada. 

„Siin on valusaid küsimusi, mida me ei ole tahtnud ühiskonnas arutada, tuleb öelda, et vastutavad kõik asjaosalised,“ lausub Lippin. „Oleme lähenenud neile küsimustele leebelt ja imestame, et meil ei jätku inimesi. Ei saagi jätkuda. Peame tegema mingid otsused ära, et laps saaks õigel ajal õiget abi.“ 

---

Kolm rauda tules

„Koolist lasteaeda jõudes astuks nagu läbi energiaukse, lapsed on vahetud ja vahvad, meil on palju mängu ja vahetut suhtlust ning peagi tunnen, kuidas olen uuesti laetud,“ räägib Aive Allilender, kes Saverna koolis Põlvamaal on eripedagoog, logopeed ja tugiteenuste juht ning Tartu valla Ripsiku lasteaias väikse koormusega logopeed. Hiljuti hakkas ta pakkuma logopeedi-eripedaoogi teenust ka oma koju rajatud kabinetis. Seega on Allilenderil kolm töökohta. 

Kuidas jõuate?

„Koduse elu arvelt,“ vastab Allilender. „Aga olen nädalavahetused teadlikult vabaks jätnud, et koormus liiga suureks ei läheks.“

2008. aastal logopeedia magistridiplomi saanud Allilender töötas pikalt kõnepuudega lastega Tartu Hiie koolis, oli klassiõpetaja ja logopeed, eripedagoog. Savernas keskendus ta tugiteenuste koordineerimisele. 

„Koolis pole logopeedi vajadus enam nii suur, aga kaasava haridusega tuleb lapsi, kes vajavad abi. Osa logopeedi rollist võtab eripedagoog üle, näiteks kirjutamis- ja lugemisraskustega tegelemine,“ räägib Allilender. 

Lasteaias tuleb kõige rohkem tegelda häälduspuuete ja kõne hilistumisega lastega, aga on ka kõnemotoorika- ja arengulisi keelepuudeid. Sügisel hindas ta rühmas laste kõnet ja vaatas, milliseid lapsi teenusele võtta saab. 

Kõik ei mahtunud tema väikse koormuse sisse ära, tundide arv on piiratud. Tuli teha valik, kas teenust saab võimalikult palju lapsi korra nädalas või vähem lapsi intensiivsemalt mitu korda nädalas. 

„Ise pooldan intensiivsust, siis on tulemus parem,“ lausub Allilender.

Kui ka vanem teeb lapsega kodus tööd, saab mingi aja pärast asjad korda ja logopeed hakkab intensiivselt töötama järgmiste lastega. Vanema roll on ülioluline, rõhutab Allilender.

Ripsiku lasteaias on tööl mitu logopeedi.

Allilender ütleb, et kindlasti oleks parem, kui logopeedid oleks lasteaias tööl täiskoormusega. Tal endal on ka süütunne, et ei jõua meeskonnaliikmena piisavalt panustada. Jagab küll rühmaõpetajaile nõuandeid, aga täiskohaga töötades jõuaks lisaks individuaalsele tööle ka rühmaruumi, saaks enam vanematega suhelda, projekte läbi viia. 

„Mitmes kohas tööl käimine pole parim variant, aga logopeedidest on suur puudus ja lasteaiajuhid paluvad suures hädas, et tööle tuldaks kasvõi väikse koormusega, et mõnigi laps saaks abi,“ räägib Allilender. 

Ta on uurinud suurema palgapakkumisega töökohti ja selgub, et logopeedile pannakse siis ka väga suured ootused. Pole võimalik, et kümne rühma peale on üks logopeed. Töö pole tulemuslik, kui saad lapsega tegelda pool tundi nädalas. „Kümne rühmaga lasteaias peaks olema vähemalt kaks logopeedi,“ arvab Allilender.

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas on teie omavalitsuse lasteaiad tugispetsialistidega varustatud? 

Mari-Epp Täht, Haapsalu linnavalitsuse haridusnõunik

Haapsalus planeerib ja pakub tugiteenuseid hariduse tugiteenuste keskus. Tugispetsialistidega oleme üldiselt hästi varustatud. Lasteaias töötavad logopeedid, eripedagoogid ja psühholoogid.

Puudust tunneme eripedagoogidest ja otsime lisaks ühte logopeedi. Seni on teenusele saanud kõik lapsed, kes logopeedi abi vajavad.

Palgad on seotud riikliku palgasüsteemiga, üldjuhul saavad tugispetsialistid õpetajate töötasu alammäära. Spetsialistide lõikes erisusi ei ole. 

---

Anu Schnurbusch, Pärnu avalike suhete osakonna juhataja

Lasteaedades töötab kokku 14,5 tugispetsialisti, peamiselt logopeedid ja eripedagoogid. Lisaks teenindab lasteaedu õppenõustamiskeskuse logopeed, keskuse all töötavad alates septembrist neljal ametikohal ka sotsiaalpedagoogid. Lasteaiad on sotsiaalpedagoogide vahel ära jagatud, üks täiskoormusega sotsiaalpedagoog teenindab 47 rühma. Eeskätt nõustavad ja toetavad nad täiskasvanuid: lasteaiaõpetajaid ja lapsevanemaid. Alates septembrist on keskuses osalise koormusega tööl ka lasteaedade psühholoog.

Kõige suurem puudus on logopeedidest ja psühholoogidest.

Logopeedide koormus erineb, mõnes lasteaias on ainult oma logopeed, osas teenindab üks logopeed mitut lasteaeda (tavaliselt on see õppenõustamiskeskuse pakutav teenus).

Eripedagoogi ja logopeedide keskmine palk lasteaedades on 2069 eurot.

---

Aigi Tiks, Põlva vallavalitsuse kultuuri- ja haridusosakonna juhataja

Vallas on kaks munitsipaallasteaeda, neist ühes on kolm ja teises kuus õppekohta. Puudu on nii logopeede kui eripedagooge.

Kahes asutuses on kokku 4,6 logopeedi ja 2,5 eripedagoogi ametikohta. Sotsiaalpedagoog on ühes lasteaias ja mänguterapeut mõlemas.

Töökonkursse korraldab lasteaia direktor. Kahjuks lõpevad need sageli luhtumisega, sest ühtegi kandidaati logopeedi ja eripedagoogi ametikohale ei tule. Paraku on sama probleem ka koolis. 

Tugispetsialisti töötasu alammäär täistööajaga töötamisel on võrdne kooliõpetaja töötasu alammääraga.

---

Tiivi Tiido, Viljandi haridus- ja kultuuriameti juhataja

Logopeedid, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid, psühholoogid töötavad Viljandi laste ja perede tugikeskuses, mis kuulub omavalitsuse haldusalasse. 

Tugispetsialistid teenindavad kõiki linna munitsipaalkoole ja -lasteaedu. Tugikeskus vastutab tugispetsialistide olemasolu eest lasteaedades.

Tugispetsialistide ametikohad on täidetud, kuid vaja on neid rohkem, on esitatud taotlus lisaametikohtadele.

Tugikeskuse töö on paindlikult korraldatud ja logopeedid töötavad mitmes lasteaias. Vajadusel pakuvad lasteaedade logopeedid ka koolis tuge. 

Tugispetsialistide töötasu on õpetaja alampalga suurune, 1970 eurot, kõigile võrdne. 

---

25 logopeedia tudengit on optimaalne

Sel õppeaastal lõpetab TÜ haridusteaduste instituudi 32 logopeedi, eelmisel aastal oli lõpetajaid 23, 2024. aastal 20. Lõpetajate arv on aastate jooksul järjest kasvanud. See on seotud HTM-i otsusega rahastada alates 2020. aastast tugispetsialistide ettevalmistust TÜ-s täiendavalt. Samuti on arv kasvanud seoses õpetajakoolituse üliõpilastele mõeldud soodustustega, sealhulgas stipendiumidega, ning paindlike õppimisvõimaluste, nt sessioonõppe võimaluse loomisega.

Haridusteaduste instituudi bakalaureuseõppesse võetakse tänavu eripedagoogika ja logopeedia õppekavale päevaõppes 30 ning sessioonõppes 35 tudengit. Bakalaureuseõppes erialasid ei ole.

Magistriõppesse võetakse nii logopeedia kui eripedagoogika erialal 25 tudengit. 

Eripedagoogika ja logopeedia osakonna juhataja Evelyn Kiive sõnul on varematel aastatel olnud ka suuremaid kursusi, kuid õppekvaliteeti esikohale seades on saadud aru, et optimaalne on võtta vastu 25 logopeediatudengit. Osakonna praeguse suuruse juures jõutakse neile tagada nii kvaliteetne juhendamine kui praktikakohad. 

Logopeedia kaasprofessori Marika Padriku sõnul on logopeedikutse saamiseks õppekavas olulisel kohal praktika.

„Lasteaedades ja koolides on üha enam vaja mitte ainult logopeede, vaid ka eripedagooge, psühholooge ja õpetajaid, kes oskavad erivajadustega õppijaid klassis toetada,“ lisab Padrik. Ta rõhutab, et kuigi osa tööandjaid eeldab, et logopeed õpetaks üldtuge vajavatele lastele eesti keelt, lugemist või kirjutamist, pole see siiski logopeedi roll. Tema peab toetama raskemate probleemidega ning kommunikatsioonihäiretega lapsi ja täiskasvanuid.