Otsime logopeedi, maa alt ja maa pealt

Tugispetsialiste, eriti just logopeede napib ja tööle tulijad küsivad vahel direktoristki suuremat palka, kurdavad lasteaiajuhid. Mida teha, kui on nõudlus on suur, aga pakkumine väike? Sõna saavad lasteaedade, omavalitsuste ja ülikooli esindajad, oma tööst räägib logopeed, kel kolm rauda tules.

Sisseastujate arvu pole mõtet suurendada eluvõõraste meetoditega

Härmel Nestra: „Väike lõpetajate osakaal ei ole suurim mure, millega sisseastujate arvu suurendamisel arvestama peab. Tõenäoliselt juhtub hoopis see, et alandatakse nõudeid tudengitele, ja seda sõltumata ametlikult kirja pandud oodatavatest õpiväljunditest. Lõpetajate osakaal võib suureneda, aga kas see on ühiskonnale ikka hea uudis, kui tulevased paberitega insenerid on sisuliselt kehvemini ette valmistatud kui praegused?“

Kool ei saa üksi lahendada kogu ühiskonna probleemi

Anita Aas: „Me peame küsima, miks õpetajad üldse satuvad olukorda, kus nad peavad vajalikuks otsida laste kotist asju, mis kooli ei kuulu. Me peame küsima, miks koolid peavad omal jõul võitlema meelemürkide, veipide, nikotiini, energiajookide ja muu riskikäitumisega. Me peame küsima, miks süsteem ootab koolilt ennetamist ja sekkumist, aga ei anna selleks piisavalt selget, toimivat ja turvalist raamistikku.“

Eraõpetajad võiks aidata haridussüsteemi muresid leevendada

Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõputöös eraõpetamise turgu uurinud Aleksandr Barantsev, kel on endalgi kogemusi nii eraõpetaja kui ka õppurina, leiab, et eraõpetamine võiks olla üks võti haridussüsteemi probleemide lahendamisel.

Muba uus juht Piret Rips: iga asja kotha ei pea olema reeglit

Piret Ripsist sai MUBA direktor keerulisel ajal, mil avalikkuse ette jõudsid koolisisesed tülid. Seejuures ei olnud tal alguses mingit soovi nii vastutusrikkale ametikohale astuda. Paljud pidasid teda ainuõigeks kandidaadiks, kuna helilooja ja pedagoogina on ta hästi kursis nii muusikute kui õpetajate hingeeluga. Intervjuus Õpetajate Lehele kinnitab Rips, et kuigi probleeme jagub, on MUBA-st saanud väga hea õhkkonnaga õppeasutus.

Teadlase amet on noortele kütkestav, ent ebakindel

Noorte teaduste akadeemia vastvalitud president, Tartu ülikooli sotsioloog Mai Beilmann tõdeb, et noorteadlaste elu on äärmiselt ebakindel, sest nende sissetulekud sõltuvad projektirahastusest. Olukorra parandamiseks on tema sõnul vaja suurendada teaduse riiklikku rahastamist.

Kogemusi oma teadlaseteelt jagavad ka tänavused presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia laureaadid Anni Allikalt, Jeffrey Carbillet ja Marharyta Domnich. Kõik nad kinnitavad, et teadusesse tõi neid kirg teadmiste järele ning motivatsiooni ammutavad nad teadmisest, et nende tööst on ühiskonnale kasu.

Vaimne viljakustervis – mida see endast kujutab?

Naise elukaar võib küll tipneda raseduse ja sünnitusega, kuid märgilisi etappe jagub sinna rohkem, murdeeast menopausini. Mõned neist võivad paraku kaasa tuua hingelise kriisi. Seda leevendada ämmaemandad, kelle koolitus peab olema selleks aga senisest ajakohasem.

Koolikiusamine võib elu mõjutada ka 40 aasta pärast

Riin Lumiste: „Mis saab noorest, keda koolis aastaid süstemaatiliselt kiusatakse? Kiusamiskogemust on seostatud täiskasvanueas esineva häbi, ärevuse, madala enesehinnangu, üksildustunde ning raskustega suhete loomisel ja hoidmisel. Samas leidus ka neid, kes nägid läbielatus võimalust kasvada ja muutuda vastupidavamaks. Autorid leidsid, et mõnel juhul võivad koolikiusamise pikaajalised mõjud sarnaneda lapsepõlvetrauma või väärkohtlemise tagajärgedega ning mõjutada inimest ka aastaid pärast kooli lõpetamist.”

Lasteaeda pole vaja tasulisi huviringe

Eddi Tomberg: „Liikumis- ja sporditingimuste uuringus mainiti murelikult, et ainult 62 protsendis kuni 50 lapsega lasteaedades on spordiringid. Minu arvates ei peaks lasteaedades tasulisi huviringe üldse olema, eriti lasteaia lahtioleku ajal. Esiteks piisab õppekavas pakutavast kunstist, muusikast, tantsust, liikumisest ja muust ning teiseks toimuvad huviringid mänguajal.“

Teadlased: ükski tänapäevane keelevaidlus pole oma olemuselt päris uus

„On aegu, mil keskendutakse eesti keele hoidmisele ja säilitamisele, ning on aegu, kus muutustega minnakse kergemini kaasa. Alati on olnud nii muutuste vastaseid kui ka pooldajaid,“ ütlevad keeleteadlased Külli Prillop ja Külli Habicht intervjuus Õpetajate Lehele.

Arvustamisel on püha Johannese kooli draamastuudio lavastus „Janu“.

Riik küsib õpetajate palgatõusuks 90 miljonit eurot

Ministeerium taotleb 2027. aastaks õpetaja töötasu alammäära tõusu 2246 euroni. EHL nimetab seda võimalikuks kompromissiks, omavalitsused ootavad aga selgust, kust tuleb selleks raha.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitab, et haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) ettepanek tõsta õpetaja töötasu alammäära 2027. aastal 2246 euroni on ametlik eelarvetaotlus. Tema sõnul tähendaks see umbes 14-protsendist palgatõusu ning selleks läheb vaja ligikaudu 90 miljonit eurot lisaraha.

Suhetest rääkimiseks jääb koolis vähe aega

Ühes 5. klassi seksuaalhariduse tunnis rääkis 11-aastane tüdruk olukorrast, kus võõras täiskasvanud mees haaras temast rahvaüritusel kinni. Keegi ei sekkunud, sest kõrvalt võis paista, nagu mees aitaks tüdrukut või tunneks teda juba varem. Tüdruk tundis vastikust ja ahastust, kuid ei osanud toona mõelda, et tal on õigus olukord lõpetada, eemalduda ja abi kutsuda.

Eesti seksuaaltervise liidu juhatuse liige, seksuaalhariduse koolitaja ja seksuaalnõustaja Olga Gerassimenko toob selle näite selgitamaks, miks tänapäevane seksuaal- ja suhteharidus ei saa alata alles siis, kui räägitakse seksuaalkäitumisest. See on ka kehast hoolimise, piiride tundmaõppimise, nõusoleku, enesekehtestamise, turvatunde loomise ja teistega arvestamise õpetus.