• Tahan eesti keele õpetajana täpselt teada, milline võiks olla sajaprotsendiline eksamitulemus.
• C1-taseme eksami kirjutamisülesanded on üle kümne aasta vanad. Selle ajaga on maailm väga palju muutunud ning oleks mõistlik see ülesandetüüp üle vaadata.

Olen eesti keele kui teise keele õpetaja ning mul on olnud suur rõõm õpetada viimastel aastatel tarku ja tublisid gümnasiste, kellest osa on soovinud teha 12. klassi lõpus C1-taseme eksami. 

Et järgnev tekst oleks lihtsamini mõistetav, siis avan natuke tasemeeksamite mitmetahulist maailma. Eestis on võimalik sooritada eesti keele kui teise keele eksameid järgmisel tasemel: A2, B1, B2 ja C1. Õpilased, kes õpivad üleminekukoolis (endises vene õppekeelega koolis), teevad praegu põhikooli lõpus B1-taseme riigieksami ja gümnaasiumi lõpus B2-taseme riigieksami. A2- ja C1-taseme eksam kooliõpilastele kohustuslik ei ole. Samas töötatakse praegu välja ka B2/C1-taseme riigieksamit gümnaasiumilõpetajatele ning alates 2033. aastast peavad kõik üleminekukooli 12. klassi õpilased sooritama C1-taseme eksami. Praegu on gümnaasiumilõpetajatel aga võimalik teha täiskasvanutele mõeldud C1-taseme eksamit – ja sellest käibki jutt.

“B2-taseme eksami puhul saan hästi aru, millist teksti eksaminandilt eeldatakse, kuid C1-taseme kirjutamisülesanded on märksa segasemad.

Niisiis olen viimase kolme aasta jooksul väga hästi keelt oskavatel gümnaasiumilõpetajatel aidanud valmistuda C1-taseme eksamiks. Mitte küll päris kõik, aga siiski enamik on eksami ka sooritanud. 

C1-taseme eksamil on neli osa: rääkimine, kuulamine, lugemine ja kirjutamine. Õpilased tegelevad eesti keelega palju ka iseseisvalt: loevad, kuulavad taskuhäälinguid ning proovivad eesti keeles võimalikult palju suhelda. Tunnis aga on põhirõhk kirjutamisoskuse harjutamisel.

Kui B2-taseme eksami puhul saan väga hästi aru, millist teksti eksaminandilt eeldatakse, siis C1-taseme kirjutamisülesanded on minu jaoks märksa segasemad. Ka mu õpilaste tulemused näitavad, et üldiselt on C1-eksamil just kirjutamisoskus kõige nõrgem, isegi kui mulle tundub, et nad kirjutavad hästi. Kahjuks ei tea ma, kas probleem on sõnavaras, grammatikas või olen hoopis mina õpetajana juhtinud nad valele teele.

Ebaloogiline metaülesanne

Kirjutamine koosneb kahest osast: konverentsi põhjal kirjutatud tekst (220–260 sõna) ning kahe diagrammi võrdlev analüüs (180 sõna). Vaatan siin esimest, kuna just see tekitab minus kõige rohkem küsimusi.

Toon ära näidisülesande, mis pärineb avalikult eksamilehelt.

“Kirjutamisülesanne peaks olema praegusest selgem ja elulisem.

Osalesite väärtuskasvatuse konverentsil. Teie ülesanne on kirjutada kolleegidele kuuldud teemade kohta oma põhjendatud arvamus. 

Olulisemad teemad olid: 

1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise. 

2. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada. Teksti pikkus olgu 220–260 sõna, mitte rohkem.

Nii palju, kui ma olen sattunud ajalehest mõne konverentsi kohta lugema, on need aga olnud kirjeldused – isiklikku arvamust ei ole need sisaldanud. Lugejana ei huvitakski mind ühe inimese arvamus, vaid ikkagi konverentsi sisu. Sageli saab neid ju järele vaadata ning mõnikord ma seda kirjelduse põhjal teengi. Näidise põhjal tundub mulle aga, et eksami sooritaja peaks kirjutama just arvamuse. Seega tuleb mõelda välja üks konverents ja ettekanded, hoida neid oma mõtetes – ja siis hakata nende kohta midagi arvama. Ma ei saa midagi parata, et minule tundub see metaülesanne nii ebaloogiline, et aju tahab plahvatada. 

Vead ei selgu

Tegelnud selle triangliga kaks aastat, otsustasin eelmisel aastal minna koos oma õpilastega ka ise C1-taseme eksamile. Olen lõpetanud eesti keele toimetaja magistriõppe ja eesti keele teise keelena magistriõppe (isegi cum laude), töötanud seitse aastat eesti keele õpetajana ning minu emakeel on eesti keel. Aga sain kahe kirjutamisülesande eest 25 punktist 22 punkti, mis on 88%. Kahjuks ei tea ma, mida tegin valesti. Ei tea isegi, kummast ülesandest mu punktid kaduma läksid. Seega polnudki sellest eksamil käimisest kokkuvõttes väga palju abi. Aga kuna ma üldiselt eesti keelt oskan ja arvan, et mu teksti struktuur oli loogiline (harjutasin seda ju koos õpilastega päris palju), siis tõenäoliselt kaotasin punkte ülesande täitmise eest.

“Kõigi jaoks ei pruugi olla lihtne kirjutada 45 minutiga valmis loogiline ja hea struktuuriga tekst – aga see oskus on õpitav.

Ma saan aru, et kirjutada ongi paljudel keeruline. Aga minul ju ei ole. Tegelikult tahaksin eesti keele õpetajana täpselt teada, milline võiks olla sajaprotsendiline tulemus, aga ka milline on 90%- ja milline 80%-protsendiline jne. On ebamugav, kui ma ei oska vastata õpilase küsimustele, kui palju peaks olema kirjeldust ja kui palju arvamust. Kas üldse tohib konverentsi kirjeldada? Mina kirjeldasin kujuteldavat konverentsi ja lisasin lühidalt oma arvamuse – aga võib-olla oleks pidanud kuidagi teistmoodi tegema?

Vananenud ülesanded

Ma ei arva sugugi, et kirjutamisülesanne peaks olema praegusest lihtsam. Ent see võiks olla selgem ja elulisem. Teen ettepaneku ajakohastada C1-eksami kirjutamisülesanded. Need on üle kümne aasta vanad. Selle ajaga on maailm väga palju muutunud ning oleks igati mõistlik see ülesandetüüp üle vaadata. 

Võimalike ülesandetüüpide valik võiks olla laiem. Ehk võiks olla isegi mingi väike sisendtekst, näiteks konverentsi, teatrietenduse või filmi kirjeldus, mingi probleemi püstitus, teadusuuringu tulemuste lühitutvustus. 

“Olen lõpetanud eesti keele toimetaja magistriõppe, aga sain kahe kirjutamisülesande eest 25 punktist 22 punkti. Kahjuks ei tea ma, mida tegin valesti.

Valikus võiks olla näiteks arvamuslugu, arvustus, probleemartikkel, populaarteaduslik artikkel vm. See muudaks kõigil (ka täiskasvanud õppijatel) ettevalmistuse huvitavamaks ja kasulikumaks, sest siis saaks eksamiks valmistumise eesmärgil kirjutada märksa põnevamaid ja mitmekülgsemaid tekste. Noortele mõeldud eksam kavandataksegi ilmselt mõnevõrra teistsugusena, aga igal juhul tasub ka seda välja töötades arvestada sellega, et eksamiülesanded mõjutavad suurel määral õppeprotsessi.

Kõigepealt peab õpetaja mõistma

C1-tase on vilunud keelekasutaja tase. Et selleni jõuda, peab keelt iga päev kasutama. Ainult eesti keele tunnis või kursusel õppimisest ei piisa. Aga eksam on siiski eksam. Et see edukalt sooritada, tasub selleks spetsiaalselt harjutada. Kõigil ei pruugi olla lihtne kirjutada 45 minutiga valmis loogiline ja hea struktuuriga tekst – aga see oskus on õpitav. Igal tekstiliigil on oma loogika ja ka oma stiil. Kui õpetaja ei saa päris täpselt aru, mis liiki teksti eksamil kirjutada tuleb, siis on tal seda keeruline ka õpilastele õpetada.