• Septembrist peavad koolitunnid algama üldjuhul kell üheksa või hiljem, kuid erandite hulk näitab, kui keeruline on üht reeglit väga erinevates koolides rakendada. 

Tallinnas on 60 üldhariduskoolist 36 saanud loa alustada vähemalt osa õpilastega päeva enne kella üheksat. Rapla Vesiroosi koolis on nihutatud päeva algus kella üheksale, Tallinna saksa gümnaasiumis jätkatakse endise algusajaga, mis on kell 8.30 ja 8.45, ning Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumis läheb töö lahti kell kaheksa. Luunjas on aga tekkinud õiguslikult küsitav olukord: hoolekogu soovis alustada koolipäeva kell üheksa, kool aga alustab vallavolikogu nõudmisel kell 8.15. Ministeeriumi hinnangul pole olukord õigusaktidega kooskõlas.

Alates 1. septembrist muutub Eesti koolipäeva alguse üldreegel. Valitsuse määruse järgi algavad tunnid üldjuhul kell üheksa või hiljem. Varem võib alustada erandkorras, kuid mitte enne kella kaheksat ning selleks peavad olema täidetud kaks tingimust: hoolekogu põhjendatud ettepanek ja koolipidaja kooskõlastus.

Muudatust on põhjendatud noorte une- ja arenguvajadustega: päeva hilisem algus peaks toetama nende tervist ja heaolu. Esimese õppeaasta eel selgub aga, et koolipäeva algusaega ei määra ainult õpilase bioloogiline kell. Mängu tulevad koolibussid, liiklusummikud, sööklad, spordisaalid, huviringid, õppetundide pikkus ja koolimaja mahutavus. Mõnes koolis nihkub päeva algus kella üheksale, teises jääb peaaegu endiseks.

Tallinnas tehti erand 36 koolile

Kõige selgemalt tuleb erandite ulatus välja Tallinnas. Tallinna haridusameti haldusalas on 60 üldhariduskooli ning ameti Õpetajate Lehele saadetud nimekirja järgi algavad 2026/2027. õppeaastal neist 36-s tunnid enne kella üheksat vähemalt osale õpilastest. See on 60 protsenti linna üldhariduskoolidest.

Kõik erandit taotlenud koolid loa ka said, ehkki haridusamet täpsustas nii mõnegagi taotluse põhjusi ning arutas võimalust alustada järgmisel õppeaastal päeva siiski kell üheksa.

“Kõigile erandit taotlenud koolidele seda ka lubati.

Sille Tiitsmaa

Tallinna haridusameti kommunikatsioonijuhi Sille Tiitsmaa sõnul hindab amet koolide autonoomiat. Kui koolipere on koolipäeva alguse ja kogu päeva korralduse ühiselt läbi mõelnud, ei näe haridusamet põhjust otsust mitte toetada.

Paljud koolid olid enne taotluse esitamist küsinud õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate arvamust. Enne kella üheksat sooviti alustada eeskätt koolides, kus klassid alustavad eri ajal või töötatakse kahes vahetuses. Piiranguid seavad ka sööklate ja spordiruumide kasutamine ning ruumipuudus.

Tallinnas lisandub veel üks argument – liiklus. Koolides, kuhu õpilased tulevad üle linna, tähendaks kella üheksane algus kooli saabumist hommikusel tipptunnil. Tiitsmaa sõnul on liikluskoormuse hajutamine üks põhjus, miks võib erandeid vaja minna ka järgmistel aastatel.

Saksa gümnaasiumis loeb ka õhtune aeg

Tallinna saksa gümnaasiumis alustavad 1.–5. klassid päeva kell 8.30 ning 6.–12. klassid kell 8.45. Varasemaga võrreldes ei muutu suurt midagi: eelmisel õppeaastal olid algusajad vastavalt 8.30 ja 8.40.

Direktor Maive Merkulova sõnul arvestas kool oma suurust, 90-minutisi tunde, huviringide ja treeningute aega ning soovi, et õpilastel jääks õhtul aega ka pere jaoks. Teemat arutati õpetajate ja hoolekoguga, küsiti õpilaste arvamust ning ettepaneku kooskõlastada päeva algus enne üheksat tegi hoolekogu.

“Pean seda tasakaalustatud lahenduseks.

Maive Merkulova

Õpilaste tagasisidest jäi direktorile eriti meelde üks põhjendus: „Hommikune 20 minutit tundub lühem kui õhtune.“

Merkulova sõnul tahavad õpilased, et koolipäeva senisest hilisem algus ei nihutaks kogu päeva õhtusse ning pärast kooli jääks aega treeninguteks, huvitegevuseks, sõprade ja pere jaoks.

Suures koolis on tähtis ka ruumikasutus. Õpilaste hajutamine aitab korraldada liikumist garderoobides ja koolimajas ning veeta söögivahetunnid rahulikumalt. Samuti hajutab see õpilasi teel kooli. Merkulova toob välja, et kui kõik koolid alustaksid kell üheksa, suurendaks see Mustamäe kui olulise liiklussõlme hommikust koormust.

Varasem algus on seotud ka üleminekuga 90-minutistele paaristundidele. Kool ei soovinud tavapäraseid 45-minutisi ainetunde lühendada, vaid liitis need paaristundideks. 90-minutine tund ei tähenda seejuures poolteist tundi järjest ühetaolist tööd: vaja on liikumispause ning tegevuse ja tempo vaheldumist.

„Pean seda meie kooli jaoks praegu pigem tasakaalustatud lahenduseks kui kompromissiks,“ lausub Merkulova.

Mustamäe humanitaargümnaasium alustab kell kaheksa

Veel varem algab päev Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumis, kus esimene tund hakkab pihta kell 8. Tallinna haridusamet on selle kooliga 2026/2027. õppeaastaks kooskõlastanud.

“Kella üheksale üleminek eeldaks kogu koolipäeva ümberkujundamist.

Karen Sukiasyan

Direktor Karen Sukiasyani sõnul eeldaks kella üheksale üleminek kogu koolipäeva ümberkujundamist. Et õpilaste päev oluliselt ei pikeneks, tuleks muuta tunniplaani, vahetunde ja õppevorme.

Kool küsis õpilaste, lapsevanemate ja töötajate arvamust. Enamik ei toetanud koolipäeva alguse kella üheksale nihutamist juhul, kui selle tagajärjel lõpeks koolipäev hiljem. Paljud õpilased käivad pärast tunde trennis, huviringis või teevad midagi muud.

Sukiasyani sõnul ei võimalda praegune koolikeskkond veel piisavalt kasutada lahendusi, mis aitaksid alustada varem ega pikendaks seejuures päeva. Kool plaanib arendada õuesõppe võimalusi, muuta territooriumi turvalisemaks ning katsetada uuel õppeaastal koos kooliperega päevakava eri variante.

„Üheaastane üleminekuperiood võimaldaks arendada koolikeskkonda, katsetada mitmesuguseid koolipäeva mudeleid, kaasata süsteemselt kooliperet ja leida lahendusi, mis ei pikendaks õpilaste koolipäeva,“ sõnab Sukiasyan.

Raplas valiti kell üheksa

Rapla Vesiroosi kool valib vastupidi. Seni algasid tunnid seal kell 8.15, uuest õppeaastast kell 9.

Õppejuht Marike Uusjärve sõnul lähtuti uuest üleriigilisest nõudest, omavalitsuse seisukohast ja teiste Rapla koolide plaanidest. Erandit ei taotletud, sest omavalitsus soovitas minna üle kella üheksasele algusele ning teine linna suur kool soovis samuti seda teha.

Uus päevakava ei tähenda senise tunniplaani lihtsalt hilisemaks nihutamist. Vesiroosi koolis on 85-minutised pikad ning 40- ja 45-minutised lühikesed tunnid. Kaks söögi- ja õuevahetundi kestavad kumbki 25 minutit. Nii püütakse koolipäeva hilisemast algusest hoolimata päeva pikkust kontrolli all hoida.

“Eelis on, et lapsed saavad kauem magada.

Marike Uusjärv

Kõige pikem tavapärane koolipäev lõpeb kell 15.30, millele võib vajadusel järgneda juhendatud individuaalne õpe.

Muutuse kohta küsiti nii õpetajate, lapsevanemate kui õpilaste arvamust. Enamik õpilasi eelistas hilisemat algust, õpetajatest pooldas muutust ligikaudu pool ja lapsevanematest veidi üle poole. Samas soovisid nii õpetajate kui vanemate seas paljud jätkata senise algusajaga.

Hilisema alguse eelis on Uusjärve sõnul võimalus kauem magada. „Loodetavasti mõjub see õppetööle turgutavalt,“ ütleb ta.

Probleeme võib aga tekkida huvihariduse ja transpordiga. Kui Raplas otsustati uut üldreeglit järgida, siis Luunjas kujunes koolipäeva algusajast vaidlusküsimus.

Luunjas tahtis hoolekogu alustada kell üheksa

Kõige teravam vastuolu on tekkinud Luunjas. Luunja keskkooli hoolekogu toetas suvel häältega 6 : 4 tundide algust kell 9. Enne seda korraldatud lapsevanemate küsitluses eelistas 8.45 varianti 103 ning kella üheksast või mõlemat kokku 97 vastanut.

Hoolekogu ei lähtunud ainult häälte arvust. Oluline probleem oli koolitransport: osa lapsi peab minema bussile juba kell 6.50. Kool oli valmis alustama kell üheksa ning korraldama varem saabuvatele lastele hommikusöögi kõrval konsultatsioone, võimalust järele vastata ja osaleda huvitegevuses.

Luunja vallavolikogu otsustas aga 18. juunil, et koolipäev algab ikkagi kell 8.15. Otsust põhjendati muu hulgas transpordivõimaluste, perede töö- ja koolikorralduse, huvitegevuse ning valla rahakotiga. Haridus- ja teadusministeerium juhtis seejärel tähelepanu tõsiasjale, et volikogu ei saa direktori asemel koolipäeva algusaega kehtestada.

Luunja vallavanem Annika Pajumaa-Murov kinnitab Õpetajate Lehele, et uuel õppeaastal on esimese tunni alguseks kavandatud ikkagi kell 8.15. Sellisest algusajast teavitas toonane koolijuht lapsevanemaid 7. juulil.

Vald käsitab volikogu juunikuist otsust pärast ministeeriumi selgitust aga teisiti kui suvel.

„Vallavolikogu 18. juuni otsust ei käsitle vald pärast ministeeriumi selgitust enam selliselt, et volikogu saaks oma otsusega direktori pädevusse kuuluvat koolipäeva algusaega vahetult kehtestada,“ selgitab Pajumaa-Murov. Tema sõnul väljendas otsus eelkõige koolipidaja seisukohta.

Põhiküsimust see siiski ei lahenda: Luunja keskkooli hoolekogu ei teinud ettepanekut alustada enne kella üheksat, vaid vastupidi: otsustas kella üheksa kasuks.

Ministeerium: Luunja lahendus pole õigusaktidega kooskõlas

Haridus- ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann ütleb, et enne kella üheksat alustamine on erand ning selleks peavad olema täidetud mõlemad määruses nimetatud eeltingimused: hoolekogu põhjendatud ettepanek ja koolipidaja kooskõlastus.

Alles siis tekib direktoril õigus kaaluda varasema algusaja kehtestamist. Nende tingimuste täitmine ei kohusta aga direktorit erandit kasutama.

„Konkreetselt Luunja koolis tundub olevat olukord, kus kooli direktor rakendas määruses lubatud erandit, ilma et kohustuslikud eeltingimused oleksid täidetud, ja see ei ole nimetatud õigusaktidega kooskõlas,“ lausub Liiv-Tellmann.

Pajumaa-Murov põhjendab veerand üheksast algust muu hulgas lapsevanemate soovi, transpordikorralduse ja sellega, et kool oli juulis selle aja lapsevanematele juba välja öelnud. Tema sõnul ei ole praegu võimalik öelda, kui palju läheks vallale maksma transpordi ümberkorraldamine kella üheksase alguse järgi.

Vald kavatseb koolipäeva algusaja 2027/2028. õppeaasta eel uuesti läbi arutada ning küsida taas lapsevanemate, õpilaste ja koolipere arvamust.

Luunja keskkool ise Õpetajate Lehe küsimustele vastata ei soovinud. „Kool on saanud juba niigi palju kajastust,“ teatati sealt.

Alles algav õppeaasta näitab, kas kell üheksa algav koolipäev annab õpilastele juurde hommikust und või võtab neilt õhtuse aja – ning kui paljud tänavused erandid jäävad eranditeks ka järgmistel aastatel.