- Eesti Waldorfi lasteaedade ja -hoidude õpetajad kogunesid suve lõpul Põlvamaal Rosmal, et tähistada Waldorfi lasteaedade liikumise 100. sünnipäeva, meenutada Waldorfi pedagoogika ajalugu Eestis ning tunnustada inimesi, kes on aidanud sellel pedagoogilisel lähenemisel siinmail kesta ja areneda.
2026. aastal möödub sajand esimese Waldorfi lasteaia asutamisest Saksamaal Stuttgardis. Eestis on juubeliaastal põhjust Waldorfi lasteaedade ajalugu uurides veelgi kaugemale tagasi vaadata. Hiljuti leitud arhiiviandmete põhjal avas Linda Kirusk-Kasemets Tallinnas Nõmmel Waldorfi pedagoogika põhimõtetest lähtuva lasteaia juba 1924. aastal. See tähendab, et Eesti esimene Waldorfi lasteaed võis tegutseda koguni kaks aastat enne Stuttgartis asutatud lasteaeda. Nii võib Waldorfi pedagoogika lugu Eestis olla veelgi pikem, kui seni arvatud.
Hiljuti leitud arhiiviandmete põhjal on alust arvata, et Eesti esimene Waldorfi lasteaed võis tegutseda koguni kaks aastat enne Stuttgartis asutatud lasteaeda.
Nõukogude ajal Eestis loomulikult ühtegi Waldorfi lasteaeda ei tegutsenud, ent 1990-ndate alguses said esimesed õpetajad võimaluse minna seda pedagoogikat Saksamaale õppima ning kohe hakati looma ka uusi lasteaedu.
Waldorfi lasteaiad on Eesti hariduse loomulik osa
Üks esimestest Waldorfi pedagoogika pioneeridest Eestis oli 1989. aastal Rakveres Waldorfi lasteaia Kaur asutanud ning praegu Rakvere eragümnaasiumi direktorina töötav Anne Nõgu. Nõgu tõi välja, et kolme ja poole kümnendiga on palju muutunud. „Praeguseks on Eesti haridussüsteem hakanud Waldorfi lasteaedu ja koole võtma võrdväärse partnerina,“ tõdes ta. „Paljusid põhimõtteid, millest oma töös lähtume, ühiskonnas väärtustatakse.“ Nõgu sõnul kõneleb fakt, et aastakümneid tagasi alustanud Waldorfi lasteaiad ja koolid tegutsevad edasi ning juurde tuleb ka uusi algatusi, tõsiasjast, et lapse loomulikust arengust lähtuvat lähenemist on jätkuvalt vaja. „Rõõmustav oli suvepäevadel näha nii palju noori kolleege, kes on Waldorfi pedagoogika põhimõtetest innustunud. Näen, et nad jätkavad sama entusiastlikult, kui meie 1990-ndatel alustasime.“
Eesti Waldorfi liikumise tulevikuväljakutsena tõi Nõgu välja töö lapsevanematega. „1990-ndatel oli vanematel suurem huvi lasteaias toimuva vastu ja soov süveneda ning ennast harida, et oma last ja tema arengut paremini mõista. Samuti panustati varem palju ühistegemistesse,“ meenutab ta. „Praegusel kiirel ajal loodavad vanemad sageli pigem lasteaiale.“
Teine väljakutse on Nõgu sõnul Waldorfi pedagoogika nüüdisajastamine. „Me ei saa hoida liiga jäigalt kinni sellest, mis oli sada aastat tagasi,“ sõnas ta. „Lapse areng järgib küll samu seaduspärasusi, aga lapsi ümbritsev keskkond muutub kiiresti. Peame suutma tänapäevased võimalused Waldorfi pedagoogika kasuks rakendada.“
Suvepäevad tõid õpetajad kokku
Kui tavaliselt keskenduvad Waldorfi lasteaednike kokkusaamised koolitustele, siis seekord võeti aega ühiselt tähistada ja olla koos. Tutvuti, mängiti ringmänge, matkati, valmistati süüa, lauldi ning tantsiti.
Rakvere eralasteaia Kaur õpetaja Raina Vangonen tõi suvepäevadele tagasi vaadates välja seal kogetud järjepidevuse tunde. „Oli väga puudutav näha, kuidas inimesed on omavahel ühendatud ja seotud. Tutvumisringis moodustasime aegrea selle järgi, kes ja millal Waldorfi lasteaias tööle asus. Põnev oli näha, kes on olnud kelle õpilane ja kes on keda inspireerinud,“ kirjeldas Vangonen.
„Iga tegevus peab teenima suuremat eesmärki“
Rosma Waldorfi lasteaia looja, hinnatud käsitööõpetaja Maaja Kalle tõi kokkutulekule tagasi vaadates välja, et kõige olulisem on teadvustada Waldorfi pedagoogika ideede tähendust. „On rõõmustav, et Waldorfi pedagoogia inspireerib uusi noori õpetajaid ja meil on kujunenud järjepidevus. Samas tahan südamele panna, et õpetajatena ei tohiks me midagi teha lihtsalt harjumusest või seetõttu, et oleme näinud seda kusagil tehtavat. Pedagoog peab alati küsima, miks. Miks midagi tehakse? Oma töö mõtestamise kaudu saame liikuda üha sügavamale,“ ütles Kalle. „Iga tegevus teenib suuremat eesmärki: aidata lapsel eakohaste tegevuste kaudu kujuneda heaks, hoolivaks, terviklikuks ja targaks inimeseks, kes oskab märgata ja toetada nõrgemaid ning arendada oma sisemist maailma,“ sõnas Kalle.
Linda Kirusk-Kasemetsa pärand
Juubelipidustustel meenutati Eesti esimese Waldorfi lasteaia loojat Linda Kirusk-Kasemetsa (1891–1958) . Eesti antroposoofilise seltsi juhatuse liige Mati Valgepea rääkis arhiividokumentidele tuginedes tema põnevast elukäigust ning rajatud lasteaia sünniloost. Arhiiviallikates leidub vihjeid selle kohta, et Waldorfi hoiud on tegutsesid esimesel iseseisvusperioodil nii Tallinnas, Tartus kui Viljandis.
Kirusk-Kasemetsa pärandile mõeldes anti esimest korda välja ka Linda-nimelised kolleegipreemiad. Tunnustuse pälvis 25 inimest, kelle panus ja pühendumus on aidanud Eestis seda pedagoogilist liikumist hoida ja edasi kanda. Suvepäevad näitasid, et saja aasta vanune pedagoogiline idee ei ole ajalugu, vaid elab edasi inimestes, kes seda igapäevases lasteaiatöös kannavad. Nii sai Waldorfi lasteaia juubelist ühtaegu pilguheit minevikku, tänusündmus neile, kes on oma tööga järjepidevust hoidnud, ning võimalus vaadata, millises suunas Waldorfi pedagoogika edasi liigub.
Linda Kirusk-Kasemets
- Eesti Waldorfi pedagoogika alusepanija ja esimese Waldorfi lasteaia asutaja.
- Sündis 13. oktoobril 1891 Pilistveres ja suri 1958. aastal, maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
- Hiljuti leitud arhiiviandmete ja dokumentide põhjal avas Kirusk-Kasemets Tallinnas esimese Waldorfi lasteaia juba 1924. aasta sügisel (varasematel andmetel alustati tegevust 1926. aastal Nõmmel Lõuna tänav 19).
- Andis välja lastele suunatud ajakirja/väljaannet Päiksetar (1926), kirjutas lastenäidendeid. Avaldas neist kolm 1931. aastal ilmunud raamatus „Jõuluöö ime“. Tõlkis ja kirjastas Rudolf Steineri Waldorfi pedagoogika tüviteksti „Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast“ 1929. aastal.
- 1915. aastal tegi eksamid ja sai tunnistuse Šveitsis Lausanne’i ülikooli humanitaarteaduskonnas prantsuse keele erialal. 1922. aastal täiendas end Pariisis. Ilmselt just Šveitsis puutus kokku ka Waldorfi pedagoogika alusepanija filosoof Rudolf Steineri ja tema antroposoofilise inimkäsitlusega, millel põhineb ka Waldorfi pedagoogika.
Allikas: Mati Valgepea
Auhinnatud õpetajad:
Anne Nõgu
Eralasteaed Kaur loomise ja aastakümnete pikkuse hoidmise, kaugele vaatava tarkuse ning oma inimeste usaldamise ja toetamise eest.
Ene-Silvia Sarv
Rahvusvahelise Waldorfi seminari korraldamise, Waldorfi pedagoogika õpetamise ja õpetajate koolituse järjepideva toetamise eest.
Eve Murdjõe
Kauri sõimerühma armastusega loomise ja hoidmise ning kolleegidele hooliva mentorina toeks olemise eest.
Heli Kudu
Elutöö, järjepideva mentorluse ning põlvkondade kaupa waldorfõpetajate koolitamise ja inspireerimise eest.
Helvi Üprus
Aruküla Waldorfi lasteaia sünnile kaasaaitamise, aastakümnete pikkuse pühendunud töö ning jätkuva panuse eest Waldorfi pedagoogikasse.
Kaire Jääts
Kuueteistkümne aasta pikkuse südamega tehtud töö, loomingulisuse ning laste ja Meiepere kogukonna hoidmise eest.
Karmen Püü
Aruküla Waldorfi lasteaia rajamise, aastakümnete pikkuse pühendunud töö ning jätkuva panuse eest Waldorfi pedagoogikasse.
Katrin Soone
Terve Pere Aia vapra ja hooliva juhtimise ning Waldorfi pedagoogika pikaaegse hoidmise ja arendamise eest Võrumaal.
Kristiina-Maarja Torim
Hooliva kohaloleku, kolleegide märkamise ja toetamise ning imekaunite aastaaegade seadete ja meeleolude loomise eest.
Kristina Rosin
Teerajaja töö, Ilmapuu Waldorfi lasteaia pikaajalise juhtimise ning Eesti Waldorfi lasteaedade ühise arengu toetamise eest.
Külli Saul
Pikaajalise pühendunud töö ning Eesti Waldorfi lasteaedade ja Waldorfi pedagoogika hoidmise eest.
Külli Urb
Meiepere Lapsehoiu asutamise ja kahekümne aasta pikkuse südamega eestvedamise eest.
Külli Volmer
Pühendunud õpetajatöö, kolleegide inspireerimise ning Waldorfi pedagoogika edasiandmise eest.
Laivi Raamat-Boeke
Waldorfnuku traditsiooni hoidmise ja edasiandmise ning paljude õpetajate inspireerimise eest.
Liina Lagle
Meelespea Waldorfi lasteaia pühendunud hoidmise ja arendamise (ka rasketel aegadel) ning kolleegide toetamise ja mentorina inspireerimise eest.
Maaja Kalle
Ajal, mil teisiti mõtlemine oli taunitav, näidatud julguse ning Rosma Johannese lasteaia loomise ja hoidmise eest.
Marelle Tann
Kümne aasta pikkuse pühendunud ja südamliku töö eest Aruküla Waldorfi lasteaias laste ja kolleegide kõrval.
Mari-Liis Oras
Pühendunud ja suurepärase õpetajatöö ning laste arengu toetamise eest Waldorfi pedagoogika ja mänguteraapia kaudu.
Mirjam Urb
Kahekümne aasta pikkuse südamega tehtud töö, loomingulisuse ning suure pildi nägemise ja Meiepere kogukonna hoidmise eest.
Piret Kipper
Kolmekümne aasta pikkuse pühendumuse eest Meelespea Waldorfi lasteaia loomisel, juhtimisel ning nii laste kui kolleegide toetamisel.
Raina Vangonen
Targa ja hooliva eestvedamise, rahuliku kohaloleku ning ühise Waldorfi vaimu elavana hoidmise eest.
Riina Harma
Aruküla Waldorfi lasteaia aastatepikkuse hoidmise ning kolleegidele toeks olemise eest.
Tiiu Bläsi-Käo
Tartu Waldorfi pedagoogika seminari rajamise, aastakümnete pikkuse nõustamis- ja koolitustöö ning rahvusvaheliste sidemete loomise eest Eesti Waldorfi pedagoogikale.
Virge Must
Aruküla Waldorfi lasteaia aastatepikkuse hoidmise ning kolleegidele toeks olemise eest.
Virge Sander
Aruküla Waldorfi lasteaia sünnile aluse pannud töö ning pikaajalise panuse eest Waldorfi pedagoogikasse.
Lisa kommentaar