• Eelmise aasta märtsis sooritatud PISA test näitab, et Eesti haridussüsteem on nii Euroopas kui kogu maailmas väga paljudele jätkuvalt eeskujuks. Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase sõnul on see ühe väikeriigi jaoks oluline kapital, muuhulgas aitab kirjeldada aga ka probleeme. 

Spordis kehtib tõde, et valitseva meistri jaoks on iga järgmine võistlus keeruline, kuna tal lasub surve võita. Nii ei salga ka Kallas, et ootusärevus enne PISA testide tulemuste selgumist oli suur. „Eestile meeldib ükskõik mis kontekstis end teistega võrrelda ja väikeriigina on meie jaoks oluline, et konkureeriksime alati enda omast suuremas kehakaalus,“ alustab ta. Minister leiab, et Eesti kõige suurem valuuta on meie maine. Olgu tegemist olümpia, majanduse ja digiriigiks olemise või haridusega, on meie võime konkureerida kõige tugevamate riikidega väga suur asi. „PISA näitab tegelikult seda, kas ühe riigi õppekava on ajakohane ja kvaliteetne, ja me võime julgelt öelda, et Eestis see seda on,“ lisab ta. 

Haridus- ja noorteameti rahvusvaheliste uuringute juht Gunda Tire selgitab samuti, et positiivse riigikuvandi loomisel on PISA testidel mängida oluline roll. Tire sõnul on näiteid, kuidas investorid nende tulemusi jälgivad ja selle põhjal otsustavad, millisesse riiki investeerida. „Nad näevad, et järgmine põlvkond, kes peale tuleb, on suure tõenäosusega selline, kes saab probleemidega hästi hakkama,“ ütleb ta. 

“Kui õpilased lugemisülesandeni jõudsid, läksid nad näost täiesti valgeks juba enne seda, kui lugema hakkasid.

Gunda Tire

Üks prantsuse ajakirjanik küsis tema käest hiljuti, mida ja kuidas me teeme, et meie tulemused läbi aastate nii kõrged on. Kui talle Eesti õppetöö ja koolielu tagamaid avati, tuli välja, et Eestis korraldatakse asju unikaalselt. „Me rääkisime talle, kui olulisel kohal on meie jaoks huviharidus, näiteks inseneeria, kokanduse, muusika või rahvatantsu näol. Tema küsis aga, mis kasu sellest rahvatantsust on. Selle peale hakkasime talle tantsimise ja matemaatika seostest rääkima,“ meenutab Tire. Ta jätkab, et kuna viibime ise süsteemi sees, ei saa me oma tegemiste erilisusest aru, aga väljastpoolt vaadatuna olevat see ilmselge. „Ma tean riike, kus õpilastel oli matemaatikaga raskusi ja selle peale asendati muusikatunnid matemaatika omadega. Vähe sellest, et õpilased jäid ilma muusikateadmistest, nad ei saanud enam luua ka seoseid kahe õppeaine vahel,“ arutleb Tire. 

Kallas järeldab PISA tulemustest, et süsteem, kuidas me oma õppekava oleme üles ehitanud, milliseid oskusi me oma õpilastelt eeldame ja mil moel neid edasi anname, on hea ja toimiv. Eelkõige tõestavat head tulemused seda, et viis, kuidas meie õpetajaid koolitatakse, kui pädevad nad metoodiliselt on ja mil moel nad suudavad neid meetodeid klassiruumis rakendada, on end igati tõestanud. „Piltlikult öeldes on meie õpetajad rahvusvahelises võrdluses professionaalselt täielikus tipus. Kui mõne teise riigi õpetaja tahaks õppida õpetama, tuleks ta meie õpetajate käest küsima, kuidas seda teha,“ lausub Kallas. 

Olgem tulemuste üle õnnelikud

PISA edust rääkides leidub alati neid, kes ütlevad, et kui Eesti hariduses on nii palju probleeme, pole testi esimestest kohtadest kasu ja tagatipuks ei peegelda need täit tõtt Eesti õpilaste teadmiste ja oskuste kohta. HTM-i õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakonna nõunik Maie Kitsing tõdeb, et on karjuv vastuolu PISA tulemuste ja selle vahel, kuidas me ise oma haridusest räägime. „Tihti jääb mulje, et oleme oma haridusega väga rahulolematud – seda nii haridustöötajad kui üldsus,“ alustab tema. Kitsingu hinnangul peaksime seda enam olema õnnelikud, et meie laste teadmised ja oskused on tipptasemel. „Mitte keegi ei taha, et meie sillad, teed või majad kokku variseksid, ja kui me näeme, et meie lastel on ka oskused oma teadmisi rakendada, peame sellega rahul olema,“ leiab ta. 

“Kui näeme, et meie lastel on ka oskused oma teadmisi rakendada, peame sellega rahul olema.

Maie Kitsing

Kitsing naaseb spordiparalleelide juurde ja toob välja, et ühtegi sportlast, kes kullaga koju naaseb, ju maha ei materdata. Kui öeldakse, et PISA pole mingi õige instrument teadmiste ja haridussüsteemi mõõtmiseks, siis oma lastega me seda justkui teeme. Ta jätkab, et PISA testid ei peagi kõike meid ümbritsevat hindama, küll aga näitavad need hästi, et meie haridussüsteem võimaldab meie noortel need teadmised ja oskused omandada ning et neid osatakse ka kasutada. „Järelikult oleme võrreldes teiste riikidega selle jaoks väga palju ära teinud.“

Kui Euroopas saavutas Eesti nii loodusteadustes, matemaatikas kui arvutuslike probleemülesannete testis esimese koha ja jäi lugemises ühe punktiga alla vaid Iirimaale, siis maailma lõikes asume esikümnes oodatult pisut madalamal, nagu eelmistel kordadel. Edestavad meid vaid Aasia riigid, nagu Singapur, Jaapan, Hiina eri haldusüksused ja kahe testi puhul ka Korea. Kitsingu sõnul ei tohi aga unustada, et Eesti on need tulemused saavutanud lühikese õppeaasta ja palju väiksema päevakoormusega, kui on mainitud Aasia maades. „Kodutöid teevad meie lapsed keskmiselt poolteist tundi, mis ei ole palju, arvestades, et see aeg on eelkõige mõeldud teadmiste kinnistamiseks,“ sõnab ta. 

Lugemisvõime on praktiliselt kadunud

PISA testide väärtus peitub Kristina Kallase sõnul ka selles, et need toovad selgelt välja meie nõrgad kohad. Üks neist on eesti ja vene õpilaste segregeeritus. „PISA ütleb selgelt, et see on meie haridussüsteemi nõrk külg. Praegusel moel tagab see laste ebavõrdsed tulemused,“ nendib Kallas. 

Mida võis oodata, kuid mis seekordsete tulemuste põhjal eriliselt silma hakkab, on lugemisoskuse langus. Ka loodusteaduste ja matemaatikatestide tulemused on aastatega pisut langenud, kuid just järsult halvenenud lugemisoskusele pöörati PISA tulemuste avalikustamisel eriti palju tähelepanu. „Maailmas aset leidnud muutused on hakanud mõjutama neid põlvkondi, kes praegu koolis õpivad. Õpetamisviis ja -metoodika peavad kuidagi muutuma, et seda langust peatada,“ alustab Kallas teema lahkamist. 

“Kui mõne teise riigi õpetaja tahaks õppida õpetama, tuleks ta meie õpetajate käest küsima, kuidas seda teha.

Kristina Kallas

Maailmas aset leidnud muutuste all peab ta silmas tavalisi kahtlusaluseid, nagu sotsiaalmeediat ja nutitelefone. Välja toodud numbrid on pehmelt öeldes šokeerivad: Eesti õpilased veedavad igal nädalal digivahendis keskmiselt 49,8 tundi. Kui võtta aluseks, et kaheksa tundi ööpäevas magatakse ja 16 tundi ollakse ärkvel, on see rohkem kui kolm päeva nädala kohta. „Probleem on globaalne ja tabanud kõiki riike. Eestis avaldab lisaks mõju see, mis keeles seda vähestki teksti loetakse. Me peame tõsiselt mõtlema, kas peaksime videomaterjalide ja teiste pildiliste õppematerjalide rolli oma õpingutes oluliselt vähendama ja tekstipõhise õppe tagasi tooma,“ arutleb Kallas.  

Funktsionaalse lugemise oskus ei ole tema sõnul seejuures seotud ainult eesti keele ja kirjanduse tundidega ning esmane probleem ei seisne selles, kas keegi on ühte või teist raamatut lugenud. Küsimus olevat selles, kui palju noor ühe päeva jooksul tekstiga töötab. „Näiteks ajalugu õpiti videomaterjalide puudumisel vanasti teksti abil. Tekst loeti läbi, selle põhjal koostati konspekt ja tagatipuks kirjutati essee. Nüüd näidatakse aga videoid ja teksti osa on selle arvelt märgatavalt kahanenud,“ selgitab Kallas ja jätkab, et mõnes PISA ülesandes oli vaja tekst läbi lugeda ja selgus, et oskus seda teha ja loetust ka aru saada, on kadumas.  

Gunda Tire meenutab koolide külastamist ajal, mil õpilased parasjagu PISA testi sooritasid. „Tallinna kesklinna koolis panin tähele, et kui õpilased lugemisülesandeni jõudsid, läksid nad näost täiesti valgeks juba enne seda, kui lugema hakkasid. Nad olid juba eos alla andnud,“ kurvastab ta. 

Kallas ei salga, et tõenäoliselt leidub õpetajaid, kes seda kõike lugedes silmad suureks ajavad ja ütlevad, et on kogu aeg tahtnud traditsioonilise tekstipõhise õppe juurde jääda, aga tundnud survet seda muuta. „Praegu ütleb PISA meile aga selgelt, et tekstide kõrvalejätmise tagajärjel ei suuda õpilased aru saada tekstist, mis on pikem kui kaks lauset,“ nendib Kallas. Seejuures põhjustavat kehv lugemisvõime ka teiste testide tulemuste langemise, näiteks matemaatikatest hõlmab eluliste probleemide lahendamist, kus funktsionaalne lugemisoskus on ülesande mõistmise eeldus. 

Põhjamaades on kehvasti

Palju tähelepanu pälvib Soome ja teiste Põhjamaade langemine edetabelis. Loodusteadustes on Soome Euroopas kolmas, lugemises kuues, arvutuslikkude probleemülesannete lahendamises kümnes ja matemaatikas ei kuulu isegi esikümnesse. Siit tekib küsimus, kas nende tulemuste valguses on Soome või mõni teine Põhjamaa riik koht, kust haridust puudutavate otsuste tegemisel eeskuju võtta. „Tark õpib ka teiste vigadest ja ma arvan, et see, mida Põhjamaades on viimase 10–20 aasta jooksul haridussüsteemis muudetud, ei ole toonud tulemusi, mida nad ootasid ja lootsid,“ arutleb Kallas. 

Maie Kitsingu hinnangul on hariduse valdkond väga lai ja kindlasti leidub ka Soomes seda, mida üle võtta. „Soome ja teiste Põhjamaade puhul tuleb äkki rääkida hoopis sellest, milline on nende ühiskond ja kuidas see tulemusi mõjutab. Õpetamise tase seal langenud ei ole ja Soome õpetajate koolitust peetakse igal pool maailmas väga heaks. Kõige suurem kitsaskoht on neil matemaatika ja eks nad sellega peavad tegelema,“ räägib Kitsing. 

PISA 2025 uuringus osales Eestis 6304 õpilast 204 koolist. Valim esindas ligikaudu 14 600 Eesti 15-aastast noort. Kokku osales uuringus 91 riiki ja piirkonda. 

---

LOODUSTEADUSTE, LUGEMISE JA MATEMAATIKA TULEMUSTE TRENDID

Õpilaste tulemuste keskmised

---

PISA 2025 MAAILMA EDETABEL

---

PISA 2025 EUROOPA EDETABEL

Allikas: HTM