• Ülikoolid ja kogenud üliõpilased toetavad esmakursuslasi mitmel moel, ent ka ise peab hakkaja olema. Ettevalmistusi tudengieluks tasub teha aga juba gümnaasiumis.

Ka tänavu alustasid meil septembris õpinguid tuhanded uued tudengid. Nii ülikoolielu tundmaõppimine kui uude rolli sisseelamine võib kujuneda aeganõudvaks ja stressirohkeks. Eriti suured elumuutused ootavad neid, kes on siirdunud õppima kodust kaugele või koguni võõrasse riiki.

Oma tähelepanekuid tudengielu alguse kohta jagavad nelja suurema ülikooli üliõpilasesindajad ning Tartu ja Tallinna ülikooli tuutorid ehk tudengitest vabatahtlikud nõustajad.

ÕIS ja muud mured

„Mulle tundub, et õpingute alguses vajavad üliõpilased eelkõige selget ja kergesti leitavad infot. Et nad teaksid, kus ja millal nad olema peavad ning kelle poole pöörduda, kui infot ei leia,“ jagab oma kogemusi Tallinna ülikooli üliõpilasesinduse juhatuse esimees Karmen Klaasen.

“Uued üliõpilased vajavad eelkõige selget ja kergesti leitavat infot.

Karmen Klaasen

Tuutorid puutuvad aga kõige rohkem kokku abipalvetega õppekorralduse ja muudes asjaajamisega seotud küsimustes. „Õpingukava koostamine, kontode loomine, vabaainete valimine ja üldiselt ülikooli süsteemist arusaamine,“ loetleb TLÜ tuutor Vivian Põld.

Õige mitme tuutori sõnul valmistab alguses põhilist peavalu õppeinfosüsteemi ÕIS ja õpikeskkonna Moodle kasutamine. Kätriin Laanisto TÜ-st leiab, et raskused pole ületamatud, vaja on vaid juhendamist ja harjutamist. TLÜ tuutor Martha Rattus aga kinnitab, et tema ülikooli ÕIS-i kasutajaliides on väga kasutajavaenulik, nii et vajaliku info leidmisega olevat hädas isegi muidu hakkajad tudengid. „Pall on ülikooli väravas,“ nendib ta.

Teiseks kannatavad kaugemalt tulnud tudengid alguses sotsiaalsete sidemete nõrkuse tõttu. TÜ üliõpilaskonna esimees Eneken Riin Salong rõhutab, et kui noorel tekib kiiresti oma seltskond, hõlbustab see tema kohanemist, aitab parandada õppeedukust ja vähendada väljalangust. Tema TLÜ kolleeg Klaasen lisab, et oma panuse saab anda ka ülikool, luues tudengitele soodsa keskkonna suhtlemiseks ja kogukonnatunde tekkimiseks.

Kolmandaks nimetavad mitmed usutletud üliõpilaste majandusliku toimetuleku teemat. Olukorra parandamiseks oodatakse rohkem tuge ülikoolidelt, ennekõike aga riigilt. „Ma arvan, et sisseelamise hõlbustamiseks võiks rohkematel õppekavadel olla stipendiume, sest iseseisvat elu alustada on keeruline,“ leiab Kätriin Laanisto. „See annaks vähemalt mingigi aluse ja kindlustunde üliõpilastele.“ Ühtlasi motiveeriks soov stipendiumi mitte kaotada õppetöös pingutama.

Vivian Põld tõdeb, et tudengid räägivad tuutoritele sageli stressist, mida põhjustab vajadus ühitada õpingud, töö ja muud kohustused. „Sellises olukorras ei ole alati abi nõuandest planeerida oma aega paremini. Kohustusi võibki olla ühe inimese jaoks liiga palju,“ nendib tuutor. Riik peaks tema sõnul tudengite toimetulekut tõhusamalt toetama, et nad saaksid ainult õpingutele keskenduda. Eneken Riin Salong juhib aga tähelepanu, et sageli on ülepingutamise tagajärg vaimse tervise häired, mis omakorda koormab tööga üle ülikooli nõustajad.

Muudest probleemidest, millega tuutori poole pöördutakse, toob Põld välja suhtlemisraskused õppejõududega: „Värskel tudengil võib olla varasemast koolisüsteemist pärit hirm või ebakindlus ning ta ei julge õppejõu poole pöörduda, kuigi tegelikult on mure üsna lihtsalt lahendatav. Sellistes olukordades saame aidata olukorda mõtestada ja vajadusel tudengit edasi suunata.“

Ülikooli tugi

Kõik usutletud tudengid on kõrgkoolis uutele tudengitele osutatud toega üldjoontes rahul. Mõned neist juhivad aga tähelepanu ka kitsaskohtadele.

“Pärast gümnaasiumi lõpetamist ei pea kohe ülikooli tormama.

Jaanika Veskimäe

TÜ üliõpilaskonna poolt kinnitab Salong: „Teenuseid, mis oleksid suunatud ainult esmakursuslastele, meie teada ei ole, kuid üldised teenused, nagu õppekorralduslik, psühholoogiline, erivajadustega üliõpilaste ja karjäärinõustamine, on meie silmis kvaliteetsed.“ Teisalt mängivad tema hinnangul tudengite toetamisel kriitilist rolli tuutorid, ent neid viimastel aastatel napib. Rohkem kui kahekümnel õppekaval ei ole tuutoreid üldse, mistõttu kogu esmase nõu andmine langeb programmijuhi õlule. Eriti vajalik on tuutorite tugi ingliskeelsete õppekavade puhul, sest välistudengite jaoks valmistab nii asjaajamine kui uude sotsiaalsesse keskkonda sisseelamine tavalisest suuremaid raskusi, kultuurilistest erinevustest rääkimata.

TÜ tuutor Ekaterina Shimanskaya kinnitab samuti, et ülikooli toetus uutele tudengitele ei anna põhjust nurisemiseks. Sügissemestri jooksul toimuvates tuutoritundides selgitatakse õppekorraldust, jagatakse soovitusi ja vastatakse küsimustele. Toimuvad kohtumised programmijuhi ja õppekorraldusspetsialistiga ning tudengite tutvumisõhtud, õppekavas on ülikoolis õppimist tutvustavaid kohustuslikke ja valikaineid. „Oluline on ka see, et vajalikku infot jagatakse järk-järgult, et tudengitel oleks lihtsam ülikoolieluga kohaneda,“ lisab tuutor.

Tallinna ülikooliski pööratakse üliõpilasesinduse esimehe Klaaseni sõnul tudengite toetamisele piisavalt tähelepanu. Toimuvad instituutide infotunnid, tuutorid on õppehoonetes valmis nõu andma ning tudengilaadal saab avaaktuse järel tutvuda üliõpilasorganisatsioonidega. Üliõpilasnõukogud korraldavad instituutides tutvumisõhtuid, välistudengitel on eraldi eelnädal. „Seda kõike võib uue tudengi jaoks isegi veidi palju olla, just info küllasuse vaatest,“ leiab ta. Pealegi jõuab teave üliõpilaseni mitmest allikast ja pahatihti ajal, mil ta ei oska selle olulisust veel hinnata: „TLÜ-l on veidi arenguruumi mõelda, kuidas infot selgemalt ja ühtsemalt jagada ning õppeaasta jooksul meelde tuletada.“

Vivian Põld tõstab esile TLÜ tuutorite head koostööd omavahel ning ka ülikooli nõustamiskeskusega. Nii ei pea tuutor alati ise kõiki probleeme ära lahendama, vaid võib tudengi suunata inimese juurde, kes on konkreetses küsimuses pädevam. Ka Õpetajate Lehe küsimustele vastamisel konsulteeris Põld teiste tuutoritega.

Maaülikooli üliõpilaskond korraldab haridus- ja sotsiaaltoimkonna juhi Jaanika Veskimäe sõnul õppeaasta eel üritusi, mis võimaldavad sisseastujatel tutvuda nii ülikooli kui oma uute õpingukaaslastega. Olulist rolli esmakursuslaste integreerimisel mängivad tudengite erialaseltsid ning eriti palju kiidusõnu leidub Veskimäel EMÜ tuutoritele. Ent õppejõud võiksid tema meelest uutele tudengitele alguses rohkem vastu tulla, kuna ülikooli õppekorraldusega harjumine nõuab aega.

TalTechi üliõpilaskonna esimees Rain Samarüütel leiab, et ülikooli panusega saab üldiselt rahul olla. Ent kõige tõhusamat tuge uuele tudengile pakub tema meelest siiski aktiivne osavõtt üliõpilaselust: „Need kogemused aitavad luua võrgustiku, mis toetab tudengit kogu õppeaja vältel.“

Üldhariduskooli roll

Tudengid rõhutavad, et ülikoolis õppimiseks tasub hakata ette valmistuma juba gümnaasiumis. Samarüütli sõnul on kõigepealt vaja selget plaani, mida õppima asudes saavutada tahetakse. See on isegi olulisem kui eriala valik. „Enda gümnaasiumiajast mäletan, et vaid umbes 40% klassist teadis kindlalt, kuhu ja mida edasi õppima minna,“ meenutab ta. „Kui noor tuleb inseneeriat õppima lihtsalt prooviks, võivadki matemaatika ja füüsika tunduda alguses väga rasked. Aga kui tudeng tuleb siia teadlikult, huvi ja eesmärgiga, siis muutuvad ka keerulised ained tähenduslikuks.“

Samuti tuleks kasutada rohkeid võimalusi, mida kõrgkoolid tulevastele tudengitele pakuvad. Karmen Klaasen soovitab juba gümnaasiumis võtta aineid kõrgkoolidest: „Mina näiteks läbisin gümnaasiumis ristmeedia- ja fotograafiakursused Tallinna ülikoolis. See aitas saada ettekujutuse ülikooliõpingutest. Ja kui päriselt TLÜ-sse õppima asusin, oli palju mugavam linnakus käia, sest olin sellega varasemast ajast tuttav.“ Mitmed soovitavad käia tudengivarjuks. Tuutor Põld kinnitab: „See annab hea võimaluse näha, milline ühe või teise eriala õpe ja tudengielu välja näeb, ning saada aru, kas see vastab sellele, mida endale ette kujutatakse.“

“Alguses on ülioluline käia kohal ja pingutada.

Rain Samarüütel

Pea kõik küsitletud peavad oluliseks, et koolid korraldaksid kõrgkoolidesse rohkem õppekäike ning kutsuksid üliõpilasi tundidesse oma kogemustest rääkima. TÜ tuutor Shimanskaya rõhutab just viimase tähtsust: „Ühe noore inimese kogemus võib teisi inspireerida, panna neil silmad särama ja olla eeskujuks. See on eriti oluline 12. klassi õpilastele, kellel võib olla keeruline eriala ja õppimiskohta valida, sest sageli ei tea nad täpselt, mis neid ülikoolis ees ootab.“

Eneken Riin Salong lisab juba mainitule karjäärinõustamise võimalused ja avatud uste päevadel käimise ning soovitab osa võtta Tartu ülikooli teaduskooli kursustest, „mis annavad päris hea sissevaate õppekavadesse ning mõnel puhul ka lisapunkte sisseastumisel“.

Niisiis sõltub tulevaste üliõpilaste stardipositsioon üsna palju koolide võimalustest neid juhendada ja toetada. Jaanika Veskimäe kinnitab, et on palju tänu võlgu omaenda gümnaasiumile, kus sellele suurt tähelepanu pöörati. Ent teisalt möönab ta: „Isegi selliste võimaluste olemasolul on noorel kahekümnendate eluaastate alguses keeruline teha edasist eluteed ja karjääri puudutavaid kaalukaid otsuseid. Seetõttu pean väga oluliseks koolides rõhutada, et pärast gümnaasiumi lõpetamist ei pea kohe ülikooli tormama. On täiesti okei võtta vaheaasta, et oma otsused põhjalikult läbi mõelda ja endale aega anda.“ Tema meelest tuleks koolides tutvustada ka välismaiseid õppimisvõimalusi.

Iseseisvumise valu ja võlu

Tudengid rõhutavad, et kõrgkooliõpingute alustamine on noorte elus sageli murdepunkt. Nüüdsest koheldakse neid täiskasvanuna ja eeldatakse oskust elus ise hakkama saada. Õppetööski on vähem auditoorset ja palju rohkem iseseisvat tööd. „See on esmakursuslastele vahel suurim väljakutse: kuidas õppida iseseisvalt, oma aega planeerida ja säilitada enesedistsipliin,“ nendib Eneken Riin Salong. Kõike seda tuleks tema sõnul hakata harjutama juba gümnaasiumiajal.

Kohaneda tuleb ka sellega, et kõrgkoolis nõutakse rohkem kui gümnaasiumis. Eriti suureks proovikiviks on pahatihti reaalained, liiati kui koolist pole saadud piisavaid eelteadmisi. Rain Samarüütli sõnul on eelkõige vaja tugevat tahet ja motivatsiooni: „Rõhutame alati, et alguses on ülioluline käia kohal, pingutada ja anda endale võimalus uude rütmi sisse elada. Kohalolek ja järjepidevus on tihti need tegurid, mis eristavad edukalt kohanejaid nendest, kes varakult loobuvad.“

Kokkuvõttes on kõrgkooli astumine Samarüütli sõnul paratamatult stressirohke, ent ühtlasi tähtis verstapost täiskasvanuks saamise teel: „Just see periood aitab tudengitel kiiresti küpseda ja harjutada iseseisvalt hakkama saama.“

Sama meelt on TLÜ üliõpilasesinduse esimees Klaasen: „Ülikool saab küll toeks olla, aga et õpingute algus oleks edukas, peab üliõpilasel endal olema tahet iseseisvalt hakkama saada.“