• Sajad õpetajad ja päästjad kogunesid Riigikogu hoone ette, et nõuda valitsuselt konkurentsivõimelist palka. Õpetajate sõnul ei saa riik eeldada, et Eesti noorte hea haridustase õpetajate praeguse palga juures säilib. Nad on valmis ka streikima. 

Kuigi Tallinnas oli meeleavalduse päeval imeilus ilm, kinnitasid Toompeale kogunenud õpetajad nagu ühest suust, et kohale tulemata poleks nad jätnud ühegi ilma puhul. Seejuures oli selge, et lisaks tundide ettevalmistamisele meisterdasid mitmed õpetajad nädalavahetusel plakateid. Sõnumid neil olid erinevad, aga mõte üks: õpetajad peavad oma töö eest saama väärilist ja konkurentsivõimelist tasu. 

Meeleavalduse põhjuseid otsides tuleb minna tagasi eelmisesse nädalasse, mil haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõdes, et palgaläbirääkimistel soovitud tulemust ei saavutatud ja lootusi ei tasu hellitada. Eesti haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri rõhutas Õpetajate Lehele antud intervjuus, et pärast viimaseid riigikogu valimisi on õpetajate töötasu võrreldes riigi keskmisega kuue protsendipunkti võrra langenud. Samas lubati, et 2027. aastaks on õpetajate palk konkurentsivõimeline ehk algab riigi keskmisest. „Meie õpetajatena peame oma lubadusi täitma ja sama ootame ka valitsuselt,“ alustas Voltri. 

“Õpetajatena peame oma lubadusi täitma ja sama ootame ka valitsuselt.

Reemo Voltri

Läbirääkimiste eel ütles minister, et tema läheb sinna lubatud palgataset saavutama. Seda, milline see tase on, saab Voltri sõnul erinevalt tõlgendada, aga ideaalis mindi juurde küsima 14 protsenti. Et palgatõusuks üldse lootust ei ole, oli nii Voltri kui õpetajate jaoks väga halb üllatus. „Nii pessimistlikud ei osanud me olla. OECD tõi ju välja, et lisaks PISA testidele on Eesti maailma tipus ka õpetajate puuduse poolest ja et see on meie hariduse suurimaid probleeme,“ lisas ta. 

Ta jätkas, et valitsuse miinimumeesmärk oleks võinud olla kas või see, et selle valitsemise ajal õpetajate olukord ei halveneks. Prognoosi järgi langeb õpetajate palk järgmisel aastal aga keskmise palgaga võrreldes veel viis protsenti, mis tähendaks, et kokku on miinus juba 11 protsenti, ja see ei ole kuidagi aktsepteeritav. Vastuseks Kallase sõnumile, et endast anti parim ja raha ei ole lihtsalt kuskilt võtta, sõnas Voltri, et järelikult oli see kehv parim ja palgatõusu nimel oleks pidanud rohkem pingutama. Ta mõistab, et riigikaitsesse panustada on väga oluline, aga kui inimesed lähevad Eestist ära, sest siin pole võimalik head haridust saada, ja samal ajal lahkuvad töölt ka päästjad, mille tagajärjel väheneb siseturvalisus, pole mõtet ka kaitseväkke nii palju panustada. „Eestit tuleb vaadata kui tervikut ja kui meil pole haritud rahvast, siis ei saavuta me ka näiteks majanduskasvu. Ühtlasi on harimata rahvas väga lihtsasti manipuleeritav, mis on samuti turvalisuse küsimus,“ arutles Voltri vahetult enne meeleavalduse algust. „Tänase eesmärk on tuletada valitsejatele meelde nende lubadusi ja vajadust neid täita. Inimesi, kes meie hariduse ja siseturvalisuse eest iga päev vastutavad, peab väärtustama, mitte nügima neid oma ametist lahkuma,“ jätkas ta. 

Kella kaheks päeval oli Riigikogu hoone esine rahvast juba paksult täis ja kõnepuldi taga käisid sõna võtmas nii õpetajate kui päästjate esindajad. Erilise poolehoiu pälvis Tallinna reaalkooli keemiaõpetaja Martin Saar, kes tõi muuhulgas välja, et valitsuse suutmatus õpetajatele konkurentsivõimelist palka pakkuda õõnestab vundamenti, millel püsime, ja et mitte ainult ei saa paremini, vaid peab paremini. 

Haridus on ainus viis püsima jääda

Kadrioru saksa gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tiina-Mall Kreem oli Toompeal kohal varakult ning hoidis silti, et õpetaja ei ole odav tööjõud. „Ma esindan siin kõiki oma kolleege, kes ise praegu tunnis on, sest õpetajad on üldiselt väga vastutustundlikud inimesed,“ ütles ta. Õpetajatel ei ole tema sõnul sugugi lihtne tunde mingil põhjusel ära jätta või lausa streikida. „Lisaks sellele, et meil on programmid, mida täitma peame, on õpilased meie omad ja tahame neile vajalikud teadmised edasi anda. Küll aga on palgaküsimus vägagi aktuaalne nooremate õpetajate jaoks, kellel on ka pangalaenud kaelas. Ühel hetkel peab inimene iseenda eest ka seisma,“ jätkas Kreem. 

“Veel valusam on kuulata tunni järel noori mehi, kes ukse peal arutavad, kui tore oleks olla õpetaja, kui palk vähegi ootustele vastaks.

Tiina-Mall Kreem

Ühiskonnaõpetuse õpetajana on ta hästi kursis, kui tähtis on haridus, ja teab, et väikese rahva jaoks on see ainus viis püsima jääda. Seda enam paneb muretsema praegune olukord, kus õpetajad ei saa väärilist palka ja nende puudus paistab olevat üha süvenev probleem. „Palk on õpetajatel muidugi hingel ja sellest räägitakse omavahel, aga veel valusam on kuulata tunni järel noori mehi, kes ukse peal arutavad, kui tore oleks olla õpetaja, kui palk vähegi ootustele vastaks,“ kurvastas Kreem. Sellest võib tema sõnul järeldada, et homme meil õpetajaid enam ei ole. Ka enda kooli peale mõeldes tõdeb ta, et vanu õpetajaid on seal väga palju. „Noored vajavad aga noori, kes neid mõistavad. Tegelikult on kool muidugi ühiskonna läbilõige, mis tähendab, et kõik vanusegrupid peaksid õpetajate hulgas esindatud olema,“ rääkis ta. 

Kreemi sõnul näeb ta päris palju õpetajaid koolist lahkumas ning talle tundub, et eriti raske on algklassi- ning põhikooliõpetajatel, kes teevad väga palju rutiinset tööd keerulises eas õpilastega. „Nemad leiavad tihti, et kuskil mujal saab palju kergema elu eest rohkem raha. Sellest on väga kahju, kuna alg- ja põhikoolis pannakse alus sellele, et gümnaasiumis ja ülikoolis kõik sujub. Kui see alus on nõrk, ei anna gümnaasiumis enam suurt midagi päästa,“ arutles ta. 

Kreem kiidab Eesti õpetajaid, kes mitte lihtsalt ei tea oma ainest üht-teist, vaid kelle aine- ja pedagoogilised teadmised on suurepärased. Lisaks peavad õpetajad suutma lahendada õpilaste isikliku elu probleeme ja selle koha pealt on kool muutunud tema hinnangul juba hoolekandeasutuseks. Eriti vajavad tuge õpilased, kel kodus seda napib. Kui ka nemad suudetakse tugevateks kasvatada, on Eesti riigil tulevikus palju vähem probleeme ja kulusid. „Nii tehtaks ka valitsuse tasandil tulevikus vähem rumalusi. Kui ma ütlen 70 miljonit, teavad kõik, millest ma räägin.“

Kreemi meelest riigis lastekaitsest enam ei piisa. Samal ajal, kui seal tegeldakse väga probleemsete juhtumitega, peavad õpetajad ja riik tegema kõik selleks, et ülejäänud lapsed lastekaitsesse ei jõuaks. „Klassi ees peavad seisma väga head õpetajad, aga kui me nii edasi läheme, ei ole see paraku võimalik. Seega, kui tahame, et lapsed koolis käiksid ja seal vajaliku hariduse saaksid, peame täna Toompeal olema,“ lõpetab ta. 

Harjume mõttega, et õpetajate tase langeb

Aruküla põhikool tuli meeleavaldusele kohale väga suurte jõududega, meenutades lausa mõnd laulupeo rongkäigu kollektiivi. Kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Krista Tuuling ütles, et neid tõi sinna õpetajate töökoormus ja palk, mis omavahel kuidagi kokku ei sobi. „Kui õpetajatele on nii suured ootused, siis peab palk seda peegeldama,“ alustas ta. 

“Töökuulutused jäävad silma eriti kevadisel ajal, mil töökoormus on oma töö teinud.

Krista Tuuling

Bioloogiat ja keemiat õpetav Cristina Kaska on õpetajana töötanud juba 20 aastat ja tema sõnul on selle aja vältel õpetajatele lisakohustusi ainult juurde tulnud. Ta toob välja e-kooli täitmise, materjalide koostamise ja kaasava hariduse, mis tähendab, et igas klassis on üha rohkem HEV-õpilasi. „Viimati lisandusid sinna nimistusse veel sotsiaalmeedia ja tehisaru, mida õpetajad mõistma ja oskama peavad. Tunde, kus tuleb klassi ees seista, ei ole seejuures keegi vähemaks võtnud,“ ütles ta. 

Tuuling lisab, et kui õpetaja soovib vanemõpetaja kutset taotleda, peab ta kõige nimetatu kõrval veel portfoolio koostama ja seda järjepidevalt täiendama. Ka tema peatub kaasaval haridusel, kuna varasemaga võrreldes meenutab ühe kontakttunni andmine nüüd tihti korraga mitme tunni andmist. „Pean silmas õpetaja ülesannet läheneda õpilastele individuaalselt ning arvestada nende taseme ja vajaduste erinevusega. Seda eriti seoses kaasava haridusega, kus ühes klassis õpivad koos väga erinevate võimete ja õpivajadusega õpilased,“ selgitas Tuuling. 

Õpetaja jaoks tähendab see, et lisaks tavapärasele töölehele peab edasijõudnutele koostama keerukamaid ülesandeid ning õpiraskustega õpilastele neile jõukohaseid. Seega ei tähenda ühe ainetunni ettevalmistamine ühe tunni või ühe õppematerjali ettevalmistamist. „Kõiki neid lähenemisi tuleb seejuures rakendada ühe ja sama kontakttunni jooksul. Seda kõike on praeguse palga eest natuke palju,“ leidis Tuuling. 

“Jääb mulje, et sisuliselt ei huvitu mitte ükski erakond hariduspoliitkast.

Cristina Kaska

Õpetajana alustas Tuuling oma kaheksandat õppeaastat ja ta ei salga, et ka temal on tekkinud mõte lahkuda. „Töökuulutused jäävad silma eriti kevadisel ajal, mil töökoormus on oma töö teinud. Võiks ju sama raha teenides palju vähem tööd teha,“ nentis ta. 

Kaska sõnul tekib küsimus, et kui õpetajatele väärilist tasu maksta ei taheta, siis kuidas saab eeldada, et sellele ametikohale tulevad tippspetsialistid. „Mina olen keskkooli järel üheksa aastat õppinud, et olla sellisel tasemel spetsialist, nagu ma praegu olen, ja palk, mis ma teenin, ei ole õiglane. Kui palk jääb selliseks, siis lepime kokku, et teeme vähem ja kõik,“ rääkis Kaska. 

Aruküla põhikoolis ollakse tema sõnul vajadusel streikimise poolt. Keegi peale õpetajate ei paista nende eest seisvat ja seetõttu kutsuvad nad kõiki seda ise tegema. „Jääb mulje, et sisuliselt ei huvitu ükski erakond hariduspoliitikast,“ nentis Kaska. 

Tuuling hoiatab lõpetuseks, et kuigi Eestit reklaamitakse pidevalt kui PISA testide meistrit ja kedagi, kellelt hariduse vallas eeskuju võtta, ei saa seda mainet iseenesestmõistetavalt võtta. „Kui õpetajate palk ei tõuse, siis harjume mõttega, et ühel hetkel see enam nii ei ole. Kui riigi ja õpetajate ootused ei kattu, hakkab õpetajate tase tahes-tahtmata langema,“ ütles ta. 

Ainus viis on tööd juurde võtta

Tallinna Arte gümnaasiumi liikumisõpetaja Erik Riis on õpetajana töötanud kokku kümme aastat ja vanemate kolleegidega suheldes on ka tema jaoks selgeks saanud, et palgalõhe süveneb. Õpetajad kogunevad alati augusti teisel poolel ja tema sõnul on kurb vaadata siis uusi õpetajaid, kellest kõik ei pea tõenäoliselt algavatki aastat vastu. „Nad saavad aru, et ei töökoormus ega palganumber vasta nende ootustele. See tähendab, et kui kuskilt tuleb kas või pisut parem pakkumine, võtavad nad selle vastu. Seetõttu on kaadrivoolavus üpris suur,“ selgitas Riis. 

“See on justkui nõiaring, sest koormuse tõttu hakkavad kannatama pereelu ja vaimne tervis.

Erik Riis

Ta jätkab, et palgaküsimust arutatakse kolleegidega tihti, ja tõdeb, et õpetajate jaoks on ainus viis palganumbrit suurendada endale tööd juurde võtta. „Mina liikumisõpetuse õpetajana hakkan siis näiteks mõnes klubis trenne andma või töötan hästi suure ülekoormusega ja 21 kontakttunni asemel annan neid palju rohkem. See on justkui nõiaring, sest koormuse tõttu hakkavad kannatama pereelu ja vaimne tervis,“ arutles ta. 

Riis ei salga, et ka tema ise pidas ühel hetkel vajalikuks koolist lahkuda ja töötas veidi aega kaitseväes. „Tulin tagasi, sest mulle meeldib see töö. Lihtsalt palk võiks vastata töö iseloomule ja koormusele,“ ütles ta ning lisas, et on valmis vajadusel Toompeale naasma. 

Õpetajate töötasu alammäära läbirääkimised jätkuvad 23. septembril.